Maskil. Aasafi laul.+
74 Oo, Jumal, miks oled meid jäädavalt hüljanud?+
Miks põleb su viha oma karjamaa lammaste vastu?+
2 Mõtle oma rahvale, kelle sa omandasid ammusel ajal,+
suguharule, kelle lunastasid kui oma pärandi.+
Mõtle Siioni mäele, kus elad.+
3 Sea sammud põliste varemete poole.+
Vaenlane on pühas paigas kõik laastanud.+
4 Su vastased möirgasid su kummardamispaigas.+
Nad on seadnud sinna oma tähised.
5 Nad olid kui tihnikus kirvest viibutavad raidurid.
6 Nad purustasid kirve ja raudkangiga kõik selle nikerdised.+
7 Nad panid su pühamu põlema.+
Nad rüvetasid su nime asupaiga, kiskusid selle maha.
8 Ühes oma järglastega mõtlesid nad oma südames:
„Põletagem maha kõik Jumala kummardamispaigad siin maal!”
9 Ühtki oma tähist me ei näe,
pole enam ühtki prohvetit
ja keegi meist ei tea, kui kaua see kestab.
10 Kui kaua, oh, Jumal, vastane sind teotab?+
Kas vaenlane võib igavesti põlata su nime?+
11 Miks hoiad tagasi kätt, oma paremat kätt?+
Tõmba see välja põuest ja tee neile lõpp.
12 Siiski on Jumal mu kuningas ammusest ajast,
tema, kes maa peal teeb päästetegusid.+
13 Oma jõuga panid sa mere mässama,+
lömastasid vees mereelukate pead.
14 Sa purustasid leviatani pead.
Sa andsid ta toiduks rahvale, neile, kes elavad kõrbes.
15 Sina raiusid lahti tee allikaile ja ojadele,+
kuivatasid lakkamatult voolavad jõed.+
16 Päev kuulub sulle, samuti öö.
Sina tegid valguse ja päikese.+
17 Sina määrasid kõik maa piirid,+
tegid suve ja talve.+
18 Ära unusta vaenlase teotusi, Jehoova,
kuidas arutu rahvas põlgab su nime.+
19 Ära loovuta oma turteltuvi kiskjaile.
Ära unusta iial oma vaevatud rahvast.
20 Mõtle oma lepingule,
sest maa pimeduseurkad on täis vägivallapesi.
21 Ärgu pöördugu rõhutu pettunult tagasi.+
Vilets ja vaene kiitku su nime.+
22 Tõuse, oo, Jumal, aja oma kohtuasja!
Ära unusta, kuidas arutu sind päev läbi teotab.+
23 Ära unusta oma vaenlaste sõnu.
Ei lakka nende kära, kes sulle vastu hakkavad.