1. Kuningate
3 Saalomon sõlmis liidu vaarao, Egiptuse kuningaga, võttes naiseks vaarao tütre.+ Ta tõi tema elama Taaveti linna,+ kuniks ta ehitas valmis oma koja+ ja Jehoova koja+ ning müüri ümber Jeruusalemma.+ 2 Sel ajal ohverdas rahvas ohvripaikades,+ sest koda, mis kannaks Jehoova nime, polnud veel ehitatud.+ 3 Saalomon armastas Jehoovat ja toimis oma isa Taaveti seaduste järgi, kuid ta ohverdas ohvripaikades ja lasi seal tõusta ohvrisuitsu.+
4 Kord läks kuningas Gibeoni ohverdama, sest seal oli kõige tähtsam ohvripaik.+ Saalomon ohverdas sealsel altaril 1000 põletusohvrit.+ 5 Gibeonis ilmutas Jehoova end Saalomonile öösel unenäos ning ütles: „Palu, mida ma peaksin sulle andma!”+ 6 Saalomon vastas: „Sa olid tulvil truud armastust oma teenija Taaveti, minu isa vastu, kui ta käis sinu ees ustavalt ja puhta südamega ning tegi, mis õige. Sa oled osutanud talle tänaseni oma truud armastust: sa oled andnud talle poja, kes istub tema troonil.+ 7 Ja nüüd, mu Jumal Jehoova, oled sa teinud oma teenija kuningaks mu isa Taaveti asemel, kuigi ma olen veel noor ja kogenematu.+ 8 Su teenija valitseb su rahva üle, kelle sa oled valinud,+ nii arvuka rahva üle, et seda ei saa ära lugeda ega kokku arvata. 9 Anna siis oma teenijale sõnakuulelik süda, et ma võiksin mõista kohut su rahvale+ ning teha vahet heal ja halval.+ Sest kes muidu suudaks kohut mõista sellele arvukale* rahvale?”
10 Jehooval oli hea meel, et Saalomon temalt just seda palus.+ 11 Seepärast ta ütles Saalomonile: „Kuna sa palusid minult just seda ega palunud pikka iga, rikkust ega oma vaenlaste surma, vaid palusid endale taipu kohtuasjade lahendamiseks,+ 12 siis täidan ma su palve.+ Ma annan sulle targa ja mõistliku südame,+ nii et sa ületad kõik, kes on olnud enne sind, ka ei tõuse kedagi sinusarnast kunagi pärast sind.+ 13 Aga ma annan sulle veel sedagi, mida sa ei palunud:+ nii rikkust kui ka au,+ nõnda et kogu su eluajal pole ühtki sinusarnast kuningat.+ 14 Kui sa käid minu teedel, järgides mu käske ja määrusi, nagu käis su isa Taavet,+ siis ma annan sulle palju eluaastaid.”+
15 Kui Saalomon ärkas, mõistis ta, et oli näinud nägemust. Siis ta läks Jeruusalemma, seisis Jehoova lepingulaeka ette, tõi põletus- ja rahuohvreid+ ning tegi kõigile oma sulastele pidusöögi.
16 Kord tulid kaks hooranaist kuninga juurde ja seisid tema ette. 17 Üks naine ütles: „Mu isand, me elame selle naisega samas majas ja ma sünnitasin selles majas tema juuresolekul. 18 Kolm päeva pärast seda, kui mina olin sünnitanud, sünnitas ka tema. Me olime koos ja peale meie polnud majas mitte kedagi, ainult meie kaks. 19 Öösel selle naise poeg suri, sest ta oli oma lapse ära maganud. 20 Ta tõusis keset ööd, ja kui su orjatar magas, võttis ta minu poja mu kõrvalt oma kaissu, aga oma surnud poja pani ta minu kõrvale. 21 Kui ma hommikul tõusin, et oma poega imetada, siis ma nägin, et ta on surnud. Aga kui ma teda lähemalt vaatasin, sain aru, et see polegi minu poeg, kelle ma olin sünnitanud.” 22 Teine naine aga ütles: „Ei, hoopis minu poeg elab ja sinu poeg on surnud!” Esimene jälle ütles: „Ei, hoopis sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!” Nii nad vaidlesid kuninga ees.
23 Lõpuks ütles kuningas: „Üks ütleb: „See on minu poeg, kes elab, ja sinu poeg on surnud!” ja teine ütleb: „Ei, hoopis sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!”” 24 Kuningas jätkas: „Tooge mulle mõõk!” Kuningale toodigi mõõk. 25 Siis kuningas ütles: „Raiuge elus laps pooleks ning andke üks pool ühele naisele ja teine pool teisele!” 26 Seda kuuldes pidi poisi ema süda ahastusest lõhkema ja ta anus kuningat: „Halasta, mu isand! Andke laps temale. Ärge surmake teda!” Aga teine naine ütles: „Ärgu saagu ta ei mulle ega sulle, raiuge ta pooleks!” 27 Seepeale ütles kuningas: „Andke see laps esimesele naisele, ärge surmake last. See on ta ema.”
28 Kogu Iisrael kuulis kohtuotsusest, mille kuningas oli langetanud, ning tundis kuninga vastu aukartust,+ nähes, et ta mõistab õigust Jumala tarkuse varal.+