Jesaja
33 Häda sulle, laastaja, keda pole laastatud,+
ja sulle, reetur, keda pole reedetud!
Kui oled laastamise lõpetanud, laastatakse sind.+
Kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.
2 Oo, Jehoova, ole meile armuline!+
Me loodame sinule.
Toeta meid oma käsivarrega+ igal hommikul
ja ole meie päästjaks hädaajal.+
4 Nagu rüüstaksid aplad rohutirtsud, nii võetakse saak su käest,
rohutirtsuparve kombel tormatakse sellele kallale.
6 Tema annab neil päevil kindlustunde,
võimsa pääste,+ tarkuse, teadmised ja Jehoova kartuse+ —
see on inimese varanduseks*.
8 Maanteed on maha jäetud,
keegi ei rända jalgradadel.
Vaenlane on murdnud lepingu,
ta on linnad ära põlanud
ega hooli surelikest inimestest.+
Liibanon tunneb häbi+ ja kõduneb.
Saaronist on saanud otsekui kõrb,
Baasan ja Karmel heidavad endalt lehed.+
13 Kuulake, kaugelviibijad, mis ma teen!
Lähedalolijad, tunnustage mu vägevust!
14 Patustajad on Siionis hirmul,+
usutaganejad värisevad:
„Kes meist saaks elada neelava tule ääres?+
Kes meist saaks elada kustumatute leekide lähedal?”
15 See, kes käib õiguse teel,+
räägib tõtt,+
põlgab ära ebaausa tulu,
keelab oma kätel võtta altkäemaksu,+
katab kõrvad, et mitte kuulda verevalamisest,
ja sulgeb silmad, et mitte näha kurja —
16 see elab kõrgustes;
tema kindel varjupaik on kaljurüngastel,
talle antakse leiba
ja veest ei tule tal puudu.”+
17 Su silmad näevad kuningat kogu ta hiilguses,
silmitsevad kauget maad.
19 Sa ei näe jultunud rahvast,
rahvast, kelle segast keelt sa ei mõista
ja kelle kokutavast kõnest sa ei saa aru.+
20 Vaata Siionit, meie pidupäevade linna!+
Su silmad näevad Jeruusalemma kui rahulikku elupaika,
telki, mida ei liigutata,+
mille vaiu ei tõmmata kunagi välja
ja mille nööre ei kista katki.
21 Selles paigas kaitseb kõrgeauline Jehoova meid
kui jõed ja laiad kanalid,
kus ei sõida galeerilaevastik
ja mida ei läbi uhked laevad.
22 Sest Jehoova on meie kohtumõistja,+
Jehoova on meie seadusandja,+
Jehoova on meie kuningas+ —
tema päästab meid.+