Iiob
15 Siis kostis teemanlane Eliifas:+
3 Ainult sõnadega noomimisest pole kasu,
pelgalt jutul pole mõtet.
4 Sa ju õõnestad jumalakartust,
kahandad Jumala üle mõtisklemise väärtust.
5 Su süütegu juhib sinu suud,
sa valid riukaliku kõne.
7 Kas oled sa esimene kõigi sündinute seas,
kas toodi sind ilmale enne künkaid?
8 Kas tõesti sa kuuled, kui Jumal räägib saladusi?
Kas arvad, et vaid sina oled tark?
11 Kas sulle ei piisa Jumala troostist,
sulle lausutud lahkest sõnast?
12 Miks veab su süda sind kaasa,
miks välguvad su silmad vihast?
13 Sa pöörad ju oma vaimu Jumala enda vastu,
kui paiskad selliseid sõnu oma suust.
15 Ta ei usu isegi oma ingleid*,
tema silmis pole taevaski puhas,+
16 veel vähem siis jäle ja rikutud inimene,+
kes joob ülekohut nagu vett.
17 Ma räägin sulle, kuula mind.
Ma jutustan, mida olen näinud,
18 mida targad mehed on kuulnud oma isadelt,+
asjadest, mida nad pole varjanud.
19 Vaid neile anti maa,
ükski võõras ei käinud nende keskelt läbi.
20 Jumalatu vaevleb piinades kõik oma elupäevad,
kõik aastad, mis rõhujale on antud.
23 Ta eksleb leiba otsides — kust seda leida?
Ta teab, et pimedusepäev on lähedal.
24 Ahastus ja äng kohutavad teda,
need vallutavad ta nagu rünnakuvalmis kuningas.
25 Kuna ta tõstab käe Jumala enda vastu
ja trotsib Kõikvõimsat*,
26 kuna ta tormab kangekaelselt tema vastu
oma paksu ja tugeva kilbiga,
27 kuna ta nägu on kaetud rasvaga*
ja ta puusad punduvad rasvast,
28 siis elab ta linnades, mis tehakse varemeiks,
majades, kuhu keegi ei jää elama,
millest saavad kivihunnikud.
29 Ta ei saa rikkaks, tema jõukus ei kuhju,
tema omand ei laiene maal.
31 Ärgu ta mingu eksiteele ega pangu lootust tühjale,
sest tasuks saab ta vaid tühisuse —
33 Ta on nagu viinapuu, mis viskab maha oma toored marjad,
nagu õlipuu, mis langetab oma õied.
35 Nad sigitavad vaeva ja sünnitavad kurjust,
nende üsast sünnib pettus.”