Hoosea

11 „Kui Iisrael oli poisike, siis ma armastasin teda,+

ja ma kutsusin oma poja Egiptusest.+

 2 Mida rohkem nad* iisraellasi kutsusid,

seda rohkem iisraellased neist eemaldusid.+

Iisraellased ohverdasid Baali kujudele,+

tõid ohvreid nikerdatud kujudele.+

 3 Ometi õpetasin mina Efraimi kõndima,+ võtsin ta oma kätele.+

Aga nemad ei tunnistanud, et mina neid ravisin.

 4 Ma juhtisin neid inimlike paeltega*, armastuse paeltega.+

Ma olin neile ikke kergitajaks kaela pealt

ja toitsin hellalt igaüht.

 5 Nad ei pöördu tagasi Egiptusemaale, vaid nende kuningaks saab Assüüria,+

sest nad keeldusid minu juurde tagasi pöördumast.+

 6 Mõõk sähvib nende linnades,+

lõhub nende riivid ja neelab nad nende sepitsuste pärast.+

 7 Mu rahval on kalduvus murda mulle truudust.+

Kuigi teda kutsutakse ülespoole*, ei tõuse ükski.

 8 Kuidas saan ma sind ära anda, Efraim?+

Kuidas saan ma sind loovutada, Iisrael?

Kuidas saan sind kohelda nagu Admat?

Kuidas saan talitada sinuga nagu Sebojimiga?+

Mu süda on muutunud,

minus on tärganud kaastunne.+

 9 Ma ei vala välja oma tulist viha.

Ma ei hävita enam Efraimi,+

sest ma olen Jumal, mitte inimene,

Püha su keskel,

ja ma ei tule sinu vastu raevus.

10 Nad käivad Jehoova järel ja ta möirgab nagu lõvi.+

Kui ta möirgab, tulevad ta pojad värisedes lääne poolt.+

11 Nad värisevad nagu linnud, kui tulevad Egiptusest,

ja nagu tuvid, kui tulevad Assüüriamaalt,+

ning ma panen nad elama nende oma majadesse, lausub Jehoova.+

12 Efraim on ümbritsenud mind valega

ja Iisraeli sugu pettusega.+

Aga Juuda käib veel koos Jumalaga

ja on ustav Kõigepühamale.”+