14 „Oh, Iisrael, tule tagasi Jehoova, oma Jumala juurde,+
sa oled ju komistanud oma patu tõttu.
2 Tulge tagasi Jehoova juurde kahetsussõnadega,
öelge talle: „Anna andeks meie patud+ ja võta vastu, mis on hea,
me toome huultega ohvrianniks kiitust,+ me nagu ohverdaks noori pulle.
3 Assüüria ei päästa meid.+
Me ei ratsuta hobuste seljas,+
me ei ütle enam „Meie Jumal!” oma kätetööle,
sest vaid sina halastad isata lapse peale.”+
4 Mina ravin nad truudusetusest terveks.+
Ma armastan neid oma vabast tahtest,+
sest mu viha on nende pealt pöördunud.+
5 Minust saab Iisraelile otsekui kaste.
Siis ta õitseb nagu liilia,
juurdub nagu Liibanoni puud.
6 Ta ajab võrseid,
ta saavutab õlipuu väärikuse
ning lõhnab nagu Liibanoni puud.
7 Nad hakkavad jälle elama minu varju all.
Nad kasvatavad vilja ja õitsevad nagu viinapuu.+
Ma olen kuulus nagu Liibanoni vein.
8 Efraim ütleb: „Mis tegemist on mul veel ebajumalatega?”+
Mina vastan talle ja valvan ta üle.+
Ma olen nagu lopsakas kadakas.
Mina olen see, kes annab sulle vilja.”
9 Kes on tark, saagu aru,
kes on arukas, see mõistku.
Sest Jehoova teed on õiged+
ja õiged käivad neil,
kuid üleastujad muudkui komistavad.