Iiob
2 Kas saad köie ta sõõrmeist läbi pista,
konksu ta lõugadest läbi torgata?
3 Kas ta anub sind härdasti,
lausub sulle leebeid sõnu?
4 Kas teeb ta sinuga lepingu,
et saada igaveseks su orjaks?
5 Kas saad mängida temaga kui linnuga
või panna ta oma tütrekeste jaoks ohelikku?
6 Kas ta läheb vahetuskaubaks?
Kas kaupmehed jagavad ta omavahel ära?
8 Pane oma käsi tema külge —
seda lahingut sa ei unusta ega ürita seda uuesti!
9 Kõik lootused teda alistada on asjatud.
Juba pilguheit talle paiskab sind maha.
12 Ma ei jäta rääkimata tema jäsemetest,
tema jõust ja hästivormitud kehast.
13 Kes on kiskunud maha ta pealisrüü?
Kes läheks tema avatud lõugade vahele?
14 Kes saaks lahti kangutada tema suu uksed?
Tema hambakaared on hirmuäratavad.
16 Need on koos nii tihedalt,
et õhkki ei käi läbi.
17 Need on üksteise küljes kinni,
kokku liibunud, neid ei saa lahutada.
18 Tema norsatusest sähvatab valgus,
tema silmad on kui koidukiired.
19 Tema suust sähvivad välgud,
lendab tulesädemeid.
20 Tema sõõrmeist paiskub suitsu
nagu ahjust, kus põlevad kõrkjad.
21 Tema hingus süütab söed,
leek lahvatab ta suust.
22 Tema kaelas on tohutu jõud,
kohkumus pageb ta eest.
23 Ta nahavoldid on tihkelt liitunud,
need on kõvad, ta külge justkui valatud, ega liigu.
24 Tema süda on kõva kui kivi,
jah, kõva kui alumine veskikivi.
25 Kui ta tõuseb, kohkuvad vägevadki,
tema pekslemine jahmatab.
27 Raud on talle kui õlekõrs,
vask nagu pehkinud puu.
28 Nool ei aja teda põgenema,
lingukivid on tema vastu kui kõrred.
29 Nui on talle kui kõrreke,
ta naerab oda vihinat.
31 Ta paneb sügavuse keema nagu paja,
mere kobrutama kui salvikeedupoti.
32 Ta jätab endast maha sädeleva raja,
vetesügavusel oleksid kui valged juuksed.
33 Teist temasugust maa peal ei ole,
ta on loodud kartmatuks.
34 Ta vaatab julgelt kõigi uhkete peale.
Ta on vägevate loomade kuningas.”