Joel
3 „Neil päevil ja sel ajal,
kui ma toon tagasi Juuda ja Jeruusalemma vangid,+
2 kogun ma kokku ka kõik rahvad
ja toon nad alla Joosafati* orgu.
Ma käin seal nendega kohut+
oma rahva ja oma omandi Iisraeli pärast,
sest nad pillutasid ta rahvaste sekka
ning jagasid omavahel minu maa.+
3 Nad heitsid liisku minu rahva pärast,+
müüsid poisi, et anda tasu prostituudile,
müüsid tüdruku, et osta joogiks veini.
4 Oh Tüüros, Siidon ja kõik Vilistimaa alad,
mis on teil minu vastu?
Kas te tasute mulle millegi eest kätte?
Kui tasute, siis saadan ma sellesama tasu
kiirelt ja kärmelt teie endi pea peale.+
7 Nüüd lasen ma neil ära tulla paigast, kuhu te nad müüsite,+
ja saadan sellesama tasu teie endi pea peale.
8 Ma müün teie pojad ja tütred Juuda rahvale+
ning nemad müüvad nad seebalastele, ühele kaugele rahvale.
Jehoova ise on seda rääkinud.
„Valmistuge sõjaks! Õhutage vägevaid mehi!
Astugu kõik sõdurid ette, asugu rünnakule!+
11 Tulge ja aidake üksteist, kõik ümberkaudsed rahvad. Tulge kokku!””+
Oo, Jehoova, too alla sellesse paika oma vägevad sõjamehed!
12 „Rahvad tõusku ja tulgu Joosafati orgu,
sest ma istun seal, et mõista kohut kõigi ümberkaudsete rahvaste üle.+
13 Laske sirbil käia, sest lõikus on küps.
Tulge alla ja tallake, sest surutõrs on täis.+
Tõrred voolavad üle, sest nende kurjust on ohtralt.
15 Päike ja kuu lähevad pimedaks
ning tähed kaotavad oma sära.
16 Jehoova möirgab Siionist,
laseb oma häält kõlada Jeruusalemmast.
Taevas ja maa rappuvad,
kuid Jehoova on varjupaigaks oma rahvale,+
kindluseks Iisraeli rahvale.
17 Siis te tõdete, et mina olen Jehoova, teie Jumal, kes elab Siionil, oma pühal mäel.+
Jeruusalemmast saab püha paik+
ning võõrad ei käi sealt enam läbi.+
18 Sel päeval nõrgub mäenõlvadel magusat veini,+
küngastel voolab piima
ja kõigis Juuda ojades tulvab vesi.
Jehoova kojast voolab välja allikas+
ning kastab Sittimi* orgu.