Koguja
4 Taas mõtlesin ma kõigele sellele rõhumisele, mis on päikese all. Ma nägin rõhutute pisaraid, kuid polnud kedagi, kes oleks neid lohutanud.+ Nende rõhujate käes oli võim ja lohutajat neil ei olnud. 2 Ma kuulutasin need, kes olid juba surnud, õnnelikumaks neist, kes veel elavad.+ 3 Aga neist mõlemaist parem on sellel, kes pole veel sündinudki,+ kes pole veel näinud neid masendavaid tegusid, mida päikese all tehakse.+
4 Ma nägin, kui paljud inimeste pingutused tulenevad üksteisega võistlemisest,+ nagu ka nende meisterlikkus töös. Seegi on tühisus, tuule tagaajamine.
5 Rumal istub käed rüpes, kuigi ta ihu hääbub.+
6 Parem peotäis puhkust kui kaks peotäit kõva tööd ja tuule tagaajamist.+
7 Ma mõtlesin veel ühele tühisusele päikese all. 8 On keegi üksik, kellel pole kaaslast. Tal pole ei poega ega venda, kuid tema töörügamisel pole lõppu. Ta silmad ei küllastu kunagi rikkusest.+ Aga kas ta mõtleb: „Kelle pärast ma rügan ja endale head keelan?”?+ Seegi on tühisus ja õnnetu vaevanägemine.+
9 Kahekesi on parem kui üksi,+ sest nad saavad oma kõva töö eest hea tasu*. 10 Kui üks langeb, aitab teine oma kaaslase üles. Aga mis saab üksikust, kui ta langeb ja pole kedagi, kes teda üles aitaks?
11 Pealegi, kui kaks magavad koos, on neil soe, aga kuidas üksik sooja saab? 12 Kui üksikust võib keegi jagu saada, siis kaks üheskoos suudavad talle vastu seista. Ja kolmekordset lõnga* ei saa kergesti katki kiskuda.
13 Parem vaene ja tark nooruk kui vana ja rumal kuningas,+ kel pole enam taipu hoiatust kuulda võtta.+ 14 Sest ta* tuli vangimajast välja, et saada kuningaks,+ kuigi oli sündinud vaesena selles kuningriigis.+ 15 Ma vaatlesin kõiki elavaid, kes kõnnivad päikese all, ja nägin ka seda, kuidas läheb sellel noorukil, kes tõuseb kuninga asemele. 16 Kuigi tal on lõputult toetajaid, pole need, kes tulevad hiljem, temaga rahul.+ Seegi on tühisus, tuule tagaajamine.