2. Saamueli
11 Aasta algul,* kuningate sõttamineku ajal, saatis Taavet Joabi koos sulaste ja kogu Iisraeli sõjaväega ammonlasi hävitama. Nad piirasid Rabbat,+ aga Taavet ise jäi Jeruusalemma.+
2 Ühel õhtul* tõusis Taavet voodist ja läks kuningakoja katusele jalutama. Sealt nägi ta üht naist end pesemas, ja naine oli väga kaunis. 3 Taavet läkitas naise kohta järele pärima ja talle teatati: „See on Eliami+ tütar Batseba,+ hett+ Uurija+ naine.” 4 Seejärel saatis Taavet käskjalad teda enda juurde tooma.+ Naine tuli ja Taavet magas temaga.+ Naisel oli parajasti ebapuhtusest* puhastamise aeg.+ Pärast seda naasis ta koju.
5 Naine jäi rasedaks ja saatis Taavetile teate: „Ma ootan last.” 6 Siis läkitas Taavet Joabile sõna: „Saada hett Uurija minu juurde!” Joab tegigi seda. 7 Kui Uurija Taaveti juurde tuli, küsis Taavet, kuidas läheb Joabil ja sõjasalkadel ning kuidas on lood võitlustandril. 8 Pärast seda ütles Taavet Uurijale: „Mine koju ja puhka.” Uurija lahkus kuningakojast ja talle saadeti järele kuninga kingitus. 9 Kuid Uurija ei läinud koju, vaid ööbis koos oma isanda sulastega kuningakoja sissekäigu juures. 10 Taavetile teatati: „Uurija ei läinud koju.” Siis Taavet küsis Uurijalt: „Sa tulid pikalt teekonnalt, miks sa koju ei lähe?” 11 Uurija vastas Taavetile: „Kas ma peaksin minema oma majja sööma, jooma ja oma naisega magama,+ kui laegas+ ning Iisrael ja Juuda on ajutistes varjualustes ning mu isand Joab ja mu isanda sulased on väljal laagris? Nii tõesti, kui sa elad, ma ei tee seda!”
12 Taavet ütles nüüd Uurijale: „Jää veel tänaseks siia, aga homme ma saadan su ära.” Uurija jäigi Jeruusalemma nii selleks kui ka järgmiseks päevaks. 13 Taavet kutsus ta enda juurde sööma ja jooma ning jootis ta purju. Kuid Uurija läks ja heitis ka sellel ööl magama oma isanda sulaste juurde ega läinud koju. 14 Hommikul aga kirjutas Taavet Joabile kirja ja andis selle Uurijale kaasa. 15 Kirjas seisis: „Pange Uurija eesliinile, kus käib kõige ägedam võitlus, ise aga taanduge tema tagant, et ta tapetaks.”+
16 Joab oli linna hoolega uurinud ja ta pani Uurija sellisele kohale, kus ta teadis olevat vastaste vaprad sõjamehed. 17 Kui linnast tulid mehed Joabi vastu sõdima, tapsid nad mõned Taaveti sulased ja langes ka hett Uurija.+ 18 Siis andis Joab Taavetile teada kõik sõjauudised. 19 Joab ütles käskjalale: „Kui oled kuningale kõik sõjauudised teada andnud, 20 võib ta vihaseks saada ja küsida: „Miks te läksite sõdima nii linna lähedale? Kas te ei teadnud, et nad lasevad müürilt nooli? 21 Kes tappis Jerubbeseti*+ poja Abimeleki?+ Kas mitte üks naine ei kukutanud talle Teebeses müüri pealt veskikivi pähe, nii et ta suri? Miks te läksite müürile nii lähedale?” Siis ütle talle: „Ka sinu sulane hett Uurija on surnud.””
22 Käskjalg asus teele, tuli Taaveti juurde ja andis talle teada kõik, mida Joab oli käskinud. 23 Ta ütles Taavetile: „Vastased olid meist tugevamad ja ründasid meid väljal, kuid me surusime nad tagasi linnaväravani. 24 Aga vibumehed lasid müürilt nooli kuninga sulaste pihta, nii et mõned neist langesid. Ka su sulane hett Uurija sai surma.”+ 25 Siis ütles Taavet käskjalale: „Teata Joabile: „Ärgu see asi sind vaevaku, sest mõõk tapab valimatult. Ründa linna veelgi jõulisemalt ja valluta see!”+ Julgusta sedasi Joabi.”
26 Kui Uurija naine kuulis, et ta mees on surnud, leinas ta teda taga. 27 Pärast leinaaja möödumist lasi Taavet ta kohe oma kotta tuua. Temast sai Taaveti naine+ ja ta sünnitas talle poja. Kuid see, mida Taavet oli teinud, oli Jehoova silmis väga halb.+