Hesekiel

20 Seitsmendal aastal viienda kuu kümnendal päeval tulid mõned Iisraeli vanemad ja istusid mu ette, et Jehoovalt nõu küsida. 2 Siis tuli mulle Jehoovalt sõnum: 3 „Inimesepoeg, räägi Iisraeli vanematega ja ütle neile: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Kas te tulite mu juurde nõu küsima? Nii tõesti, kui ma elan, ei vasta ma teie pärimistele,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova.””

4 Kas oled valmis nende üle kohut mõistma*? Kas oled valmis nende üle kohut mõistma, inimesepoeg? Anna neile teada, milliseid jäledusi tegid nende esiisad.+ 5 Ütle neile: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Päeval, mil ma valisin Iisraeli,+ andsin ma Jaakobi soole vande ja tegin end nende seas tuntuks Egiptusemaal.+ Jah, ma vandusin neile: „Mina olen Jehoova, teie Jumal.” 6 Sel päeval ma vandusin neile, et toon nad Egiptusest ära maale, mille ma neile olin välja vaadanud, maale, kus voolab piima ja mett.+ See oli kauneim kõigist maadest. 7 Ma ütlesin neile: „Igaüks visaku ära jälkused, mis on nende silme ees. Ärge rüvetage end Egiptuse jäledate ebajumalatega.+ Mina olen Jehoova, teie Jumal.”+

8 Aga nad mässasid mu vastu ega tahtnud mind kuulata. Nad ei visanud ära jälkusi, mis olid nende silme ees, ega loobunud Egiptuse jäledatest ebajumalatest.+ Seepärast tõotasin ma valada nende peale välja oma raevu, päästa nende vastu valla kogu oma viha Egiptusemaal. 9 Ma tegutsesin oma nime pärast, et seda ei teotataks rahvaste ees, kelle keskel nad elasid.+ Nende rahvaste silme ees ma näitasin neile*, kes ma olen, kui tõin nad Egiptusemaalt välja.+ 10 Nii tõin ma nad Egiptusemaalt välja ja juhtisin nad kõrbesse.+

11 Ma andsin neile oma määrused ja tegin teatavaks oma seadused,+ et inimene, kes neid järgib, võiks tänu neile elada.+ 12 Ma andsin neile ka oma hingamispäevad,+ et need oleksid tähiseks minu ja nende vahel,+ et nad mõistaksid, et mina, Jehoova, olen see, kes neid pühitseb.

13 Aga Iisraeli sugu mässas kõrbes minu vastu.+ Nad ei toiminud mu määruste järgi ja hülgasid mu seadused, mille järgimine annab inimesele elu. Nad ei pidanud pühaks mu hingamispäevi. Seepärast tõotasin ma valada kõrbes nende peale välja oma raevu ja nad hävitada.+ 14 Aga ma tegutsesin oma nime pärast, et seda ei teotataks rahvaste keskel, kelle silme all ma olin nad välja toonud.+ 15 Ma vandusin neile kõrbes, et ma ei vii neid maale, mille ma neile olin andnud+ — maale, kus voolab piima ja mett,+ kõige kaunimale maale —, 16 sest nad olid hüljanud mu seadused, nad ei toiminud mu määruste järgi, ei pidanud pühaks mu hingamispäevi ja nende süda käis oma jäledate ebajumalate järel.+

17 Aga mul hakkas neist kahju ja ma ei hävitanud neid, ma ei teinud neile kõrbes lõppu. 18 Ma ütlesin kõrbes nende poegadele:+ „Ärge tehke oma esiisade määruste järgi,+ ärge järgige nende seadusi ega rüvetage end nende jäledate ebajumalatega. 19 Mina olen Jehoova, teie Jumal. Tehke minu määruste järgi, pidage kinni minu seadustest ja täitke neid.+ 20 Pidage pühaks mu hingamispäevi,+ need olgu tähiseks minu ja teie vahel, et te mõistaksite, et mina olen Jehoova, teie Jumal.”+

21 Aga nende pojad hakkasid minu vastu mässama.+ Nad ei toiminud mu määruste järgi ega pidanud kinni mu seadustest, mille järgimine annab elu. Nad ei pidanud pühaks mu hingamispäevi. Seepärast tõotasin ma valada nende peale välja oma raevu, päästa kõrbes nende vastu valla kogu oma viha.+ 22 Kuid ma hoidsin end tagasi+ ja tegutsesin oma nime pärast,+ et seda ei teotataks rahvaste keskel, kelle silme all ma olin nad välja toonud. 23 Ma vandusin neile kõrbes, et pillutan nad rahvaste sekka ja hajutan mööda maid laiali,+ 24 kuna nad ei täitnud mu seadusi. Nad olid hüljanud mu määrused,+ ei pidanud pühaks mu hingamispäevi ja käisid oma esiisade jäledate ebajumalate järel.+ 25 Ma lasin neil järgida määrusi, mis polnud head, ja seadusi, mis ei andnud neile elu.+ 26 Ma lasin neil rüvetuda nende oma ohvritest — kui nad heitsid kõik oma esmasündinud lapsed tulle+ —, et neid laastada, nii et nad mõistaksid, et mina olen Jehoova.””

27 Seepärast, inimesepoeg, ütle Iisraeli soole: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Teie esiisad teotasid mind ka sellega, et murdsid mulle truudust. 28 Ma tõin nad maale, mille ma olin lubanud neile anda.+ Kui nad nägid kõrgeid künkaid ja lopsakaid puid,+ hakkasid nad tooma seal oma ohvreid ja mind solvavaid ohvriande. Nad lasid seal tõusta oma ohvrite meeldivat lõhna ja valasid oma joogiohvreid. 29 Siis ma küsisin neilt: „Mis küngas see on, kuhu te lähete? [Seda nimetatakse tänini Ohvripaigaks.]”””+

30 Seepärast ütle Iisraeli soole: „Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Kas te rüvetate end nagu teie esiisad, käies hoora kombel nende jälkuste järel?+ 31 Kas rüvetate end tänini, ohverdades kõigile oma jäledatele ebajumalatele, heites oma poegi tulle?+ Kas peaksin siis vastama teie pärimistele, oh, Iisraeli sugu?””+

Nii tõesti, kui ma elan, ei vasta ma teie pärimistele, lausub kõrgeim valitseja Jehoova.+ 32 Seda, mis teil mõtteis on, ei juhtu kunagi. Te ju ütlete: „Saagem rahvaste sarnaseks, sellisteks, nagu on teiste maade suguvõsad, kes kummardavad puud ja kivi.”+

33 Nii tõesti, kui ma elan, hakkan ma teie üle kuningana valitsema oma võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega ning oma raevu väljavalamisega,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova. 34 Ma toon teid ära rahvaste juurest ja kogun teid kokku maadest, kuhu te olete pillutatud — ma teen seda oma võimsa käe ja väljasirutatud käsivarrega ning oma raevu väljavalamisega.+ 35 Ma toon teid rahvaste kõrbesse ja käin seal teiega näost näkku kohut.+

36 Nagu ma käisin Egiptusemaal kõrbes kohut teie esiisadega, nii käin ma kohut ka teiega, lausub kõrgeim valitseja Jehoova. 37 Ma lasen teil karjasekepi+ alt läbi minna ja seon teid lepinguga. 38 Aga ma kõrvaldan teie keskelt mässajad ja need, kes minu vastu patustavad.+ Ma toon nad välja maalt, kus nad muulastena elavad, kuid Iisraelimaale nad ei tule.+ Ja teil tuleb tunnistada, et mina olen Jehoova.

39 Oh, Iisraeli sugu, nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova: „Eks minge ja teenige oma jäledaid ebajumalaid!+ Aga teadke, et kui te ei kuula mind, ei lase ma teil enam teie ohvrite ja jäledate ebajumalatega oma püha nime rüvetada.”+

40 Sest minu pühal mäel, Iisraeli kõrgel mäel,+ hakkab mind teenima kogu Iisraeli sugu, nad kõik sel maal,+ lausub kõrgeim valitseja Jehoova. Seal tunnen ma neist rõõmu. Ma ootan teilt annetusi ja ohvriks teie saagi esimesi vilju, kõiki teie pühi ande.+ 41 Meeldivat lõhna tundes on mul teist hea meel, kui ma toon teid välja rahvaste seast ja kogun teid kokku maadest, kuhu te olete pillutatud.+ Ma pühitsen end teie seas rahvaste silme ees.+

42 Te tõdete, et mina olen Jehoova,+ kui ma viin teid Iisraelimaale,+ maale, mille ma tõotasin teie esiisadele anda. 43 Seal meenub teile teie käitumine ja teile tulevad meelde kõik teie teod, millega te end rüvetasite,+ ning te tunnete enda vastu tülgastust kõigi oma halbade tegude pärast, mis te tegite.+ 44 Te tõdete, et mina olen Jehoova, kui ma oma nime pärast+ ei kohtle teid teie kurje ja rikutud tegusid mööda, oh, Iisraeli sugu, lausub kõrgeim valitseja Jehoova.”

45 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 46 „Inimesepoeg, pööra oma nägu lõunasse ja kuuluta lõuna poole, kuuluta prohvetlikult lõunapoolsele metsale. 47 Ütle sellele lõunapoolsele metsale: „Kuula Jehoova sõnu! Nii lausub kõrgeim valitseja Jehoova: „Ma süütan sinu vastu tule+ ja see neelab kõik su haljad puud ja kõik kuivanud puud. Tuleleek ei kustu+ ning see kõrvetab kõik palged* lõunast põhjani. 48 Kõik inimesed näevad, et mina, Jehoova, olen selle süüdanud, ning seda ei saa kustutada.”””+

49 Siis ma ütlesin: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova! Nad ütlevad minu kohta: „Eks ta räägi kõigest mõistujutte?””