Jeremija
10 Kuulake, mida Jehoova teile räägib, Iisraeli sugu! 2 Seda ütleb Jehoova:
„Ärge õppige rahvaste teid,+
ärgu kohutagu teid taevamärgid,
sest neid kardavad rahvad.+
5 Nagu linnupeletised kurgipõllul, ei oska sellised kujud rääkida.+
Neid peab kandma, sest nad ei saa käia.+
Ärge kartke neid, nad ei saa teha kahju.
Kuid nad ei saa teha ka head.”+
7 Kes ei kardaks sind, oo, rahvaste kuningas,+ sest sa väärid seda.
Ühegi rahva tarkade hulgas ja üheski kuningriigis
ei leidu kedagi sinusarnast.+
9 Tarsisest tuuakse hõbeplaate+ ja Uufasest kulda,
millega käsitöölised ja kullassepad puutükke katavad.
Nende riided on sinisest kangast ja purpursest villasest.
Need kõik on meistrite kätetöö.
10 Aga Jehoova on tõeline Jumal.
Ta on elav Jumal,+ igavene kuningas.+
Tema meelepahast väriseb maa,+
ükski rahvas ei suuda taluda tema hukkamõistu.
13 Kui ta laseb kõlada oma häält,
siis taevaveed möllavad+
ja ta tõstab pilved* maa äärtest.+
Ta paneb vihmaga välgud sähvima*,
toob välja oma aitadest tuule.+
14 Kõik inimesed käituvad arutult, neil pole tarkust.
Iga kullassepp jääb nikerdatud kuju pärast häbisse,+
sest tema valatud kujud on pettus,
neis pole eluvaimu.+
16 Aga Jaakobi pärandiosa, tema Jumal, ei ole nende sarnane,
sest tema on kõige looja
ja Iisrael on tema omand, tema sau.+
Tema nimi on Vägede Jehoova.+
17 Korja kokku oma kompsud,
sa piiramisrõngas naine!
18 Sest nõnda ütleb Jehoova:
„Seekord ma heidan* selle maa elanikud minema+
ja toon neile häda kaela.”
19 Häda mulle, ma olen vigastatud!+
Mu haav on ravimatu!
Ma ütlesin: „See on minu haigus, ma pean seda taluma.
20 Mu telk on rüüstatud ja telginöörid katki kistud.+
Mu pojad on mu maha jätnud, neid pole enam.+
Pole kedagi, kes laotaks laiali mu telgi ja tõstaks üles mu telgiriided.
21 Karjased toimivad mõtlematult,+
nad ei küsi nõu Jehoovalt.+
Seepärast tegutsevad nad arutult,
kõik nende karjad on laiali pillutatud.”+
22 Kuulake, sõnum! See tuleb.
Põhjamaalt tullakse tugeva kõminaga+
tegema Juuda linnu lagedaks, šaakalite pesapaigaks.+