Laulud (Psalmid)

42 Nagu hirv igatseb veeojade järele,

nii igatseb mu hing sinu järele, mu Jumal.

 2 Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele.+

Millal võin tulla ja ilmuda Jumala ette?+

 3 Pisarad on mulle toiduks päeval ja ööl,

kogu päeva pilgatakse mind: „Kus on su Jumal?”+

 4 Ma valan välja oma hinge, kui meenutan endisi päevi,

kuidas kõndisin koos rahvasummaga,

juhtisin seda pühalikult* Jumala kotta,

saatjaks rõõmurõkked ja tänuhüüded,

pidutseva rahva hõisked.+

 5 Mu hing, miks oled ahastuses,+

miks oled sa nii rahutu?

Oota Jumalat,+

sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat.+

 6 Mu Jumal, ma olen ahastuses.+

Seepärast meenutan ma sind+

Jordanimaal ja Hermoni tippudel,

Mitsari* mäel.

 7 Vetesügavus hüüab vetesügavust

su veejugade kohinal.

Kõik su laintevood on minust üle käinud.+

 8 Päeval kingib Jehoova mulle oma truud armastust,

öösel ma laulan temast, esitan palve oma elu Jumalale.+

 9 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule:

„Miks oled mu unustanud?+

Miks pean kõndima kurvalt vaenlase surve all?”+

10 Vaenlased teotavad mind verejanuliselt*,

nad pilkavad mind kogu päeva: „Kus on su Jumal?”+

11 Mu hing, miks oled ahastuses,

miks oled sa nii rahutu?

Oota Jumalat,+

sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat ja oma Jumalat.+