116 Ma armastan Jehoovat,
sest ta kuuleb mu häält ja abipalvet.+
2 Ta pöörab oma kõrva mu poole+
ja ma hüüan teda kõik oma elupäevad.
3 Surmaköidikud piirasid mind,
surmavald hoidis mind oma haardes.+
Ahastus ja kurbus valdasid mind.+
4 Aga ma hüüdsin Jehoova nime:+
„Oo, Jehoova, päästa mind!”
5 Jehoova on kaastundlik ja õige,+
meie Jumal on halastav.+
6 Jehoova kaitseb kogenematuid.+
Ma olin maha surutud ja ta päästis mu.
7 Puhaku taas mu hing,
sest Jehoova on teinud mulle head.
8 Sa päästsid mind surmast,
mu silmad pisaraist, jalad komistamast.+
9 Ma käin Jehoova ees elavate maal.
10 Mul oli usku, seepärast ma rääkisin,+
kuigi olin väga rõhutud.
11 Mind haaras ärevus ja ma ütlesin:
„Kõik inimesed on valelikud.”+
12 Kuidas ma küll tasun Jehoovale
kõige hea eest, mis ta mulle on teinud?
13 Ma võtan päästekarika
ja hüüan Jehoova nime.
14 Ma täidan Jehoovale antud tõotused
kogu tema rahva nähes.+
15 Kallis on Jehoova silmis
tema ustavate surm.+
16 Ma anun sind, Jehoova,
sest olen su teenija.
Ma olen su teenija, su orjatari poeg.
Sa oled vabastanud mind köidikuist.+
17 Sulle toon ma tänuohvreid,+
ma hüüan Jehoova nime.
18 Ma täidan Jehoovale antud tõotused+
kogu tema rahva nähes+
19 Jehoova koja õuedes+
sinu keskel, oo, Jeruusalemm.
Kiitke Jaahi!+