22 Päeval, mil Jehoova päästis Taaveti kõigi tema vaenlaste+ ja Sauli käest,+ pöördus Taavet Jehoova poole selle laulu sõnadega.+ 2 Ta ütles:
„Jehoova on mu kalju ja mu kindlus,+ minu päästja.+
3 Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.
Ta on mu kilp+ ja mu päästesarv, mu kindel varjupaik,+
ta on mu pelgupaik+ ja päästja.+ Sina päästad mind vägivallatsejate küüsist.
4 Ma hüüan Jehoovat, kes väärib kiitust,
ma pääsen oma vaenlaste käest.
5 Surmalained pekslesid mu ümber,+
vääritute tulv kohutas mind.+
6 Ma olin mässitud surmavalla köitesse,+
surmavõrgud olid võtnud mind oma haardesse.+
7 Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,+
anusin oma Jumalat.
Ta kuulis mu häält oma templist
ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+
8 Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+
taeva alused värisesid,+
need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+
9 Tema sõõrmeist tõusis suits
ja suust väljus neelav tuli,+
temast paiskusid hõõguvad söed.
10 Tema laskudes paindus taevas,+
ta jalge all oli pilkane pimedus.+
11 Ta sõitis keerubil+ ja tuli lennates,
teda nähti vaimu tiivul.+
12 Ta varjas end pimedusega,+
mustavate vete ja tihedate pilvedega.
13 Tema ees sähvivas valguses lõõmasid tulised söed.
14 Jehoova müristas taevast,+
Kõigekõrgem andis kuulda oma häält.+
15 Ta lasi välja nooli,+ et pillutada vaenlasi,
heitis välke, et ajada nad segadusse.+
16 Meresügavused tulid nähtavale,+
maa alustoed paljastusid Jehoova sõitlusest,
tema sõõrmete hingusest.+
17 Kõrgustest sirutas ta käe,
ta võttis must kinni ja tõmbas mind välja vetesügavusest.+
18 Ta päästis mu vägeva vaenlase käest,+
mu vihkajate käest, kes olid minust tugevamad.
19 Nad tõusid mu vastu mu õnnetuspäeval,+
kuid Jehoova oli mulle toeks.
20 Tema tõi mind turvalisse paika,+
päästis mu, sest olin talle kallis.+
21 Jehoova tasub mulle mu õigust mööda,+
teeb mulle head mu käte puhtust mööda.+
22 Ma olen ju käinud Jehoova teedel,
ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat.
23 Kõik tema seadused+ on mu ees,
tema määrustest ma ei käändu kõrvale.+
24 Ma jään ta ees laitmatuks,+
hoian patust eemale.+
25 Tasugu Jehoova mulle mu õigust mööda,+
mu puhtust mööda tema ees!+
26 Ustavale oled sa ustav,+
laitmatut kohtled laitmatult.+
27 Puhtale oled sa puhas,+
salaliku kavaldad üle.+
28 Sa päästad alandlikud,+
kuid su silmad on ülbete vastu ja sa alandad nad.+
29 Sina, Jehoova, oled mu lamp.+
Jehoova lööb mu pimeduse särama.+
30 Ühes sinuga võin ma rünnata röövjõuku,
Jumala jõul ma hüppan üle müüri.+
31 Jumala tee on täiuslik,+
Jehoova sõnad on puhtad.+
Ta on kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad.+
32 Sest kes on Jumal peale Jehoova?+
Kes on kalju, kui mitte meie Jumal?+
33 Jumal on mu kindlus,+
tema teeb mu tee tasaseks.+
34 Ta teeb mu jalad väledaks kui hirvel,
paneb mind seisma kõrgendikele.+
35 Ta õpetab mu käsi sõdima,
mu käsivarred painutavad vaskvibu.
36 Sa annad mulle oma päästekilbi,
su alandlikkus teeb mind suureks.+
37 Sa laiendad tee mu sammudele,
mu jalg ei libastu.+
38 Ma jälitan oma vaenlasi ja surman nad.
Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud.
39 Ma pühin nad minema ja purustan nad, et nad enam ei tõuseks,+
nad langevad mu jalge alla.
40 Sa annad mulle jõu sõdida,+
paiskad vastased maha mu ees.+
41 Sa sunnid mu vaenlased taanduma,+
ma teen lõpu oma vihameestele.+
42 Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,
hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.+
43 Ma pihustan nad tolmuks,
põrmustan nad ja tallan neid nagu tänavapori.
44 Sa päästad mind mu rahva etteheidetest,+
sa kaitsed mind, et saaksin rahvastele peaks.+
Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+
45 Võõramaalased lömitavad mu ees,+
kuuldused minust panevad neid mulle kuuletuma.
46 Võõramaalased kaotavad julguse,
tulevad värisedes oma kindlustest.
47 Jehoova on elav! Olgu kiidetud mu kalju!+
Olgu ülistatud mu Jumal, mu päästekalju!+
48 Jumal maksab mu eest kätte,+
alistab mulle rahvad.+
49 Ta päästab mind vaenlaste käest.
Sa tõstad mind kõrgemale+ mu vastastest,
vabastad mind vägivallatseja küüsist.+
50 Seepärast tänan ma sind rahvaste seas, Jehoova,+
ja laulan kiitust su nimele.+
51 Ta päästab võimsalt oma kuninga,+
osutab truud armastust oma võitule,
Taavetile ja tema järglastele igavesti.”+