Lõika välja ja hoia alles
20 moodust aega juurde leida
„Käituge targalt ... ja ostke endile välja sobivat aega.” (Koloslastele 4:5)
KUI oled teinud endale selgeks, millise tegevusega tahad oma päevi ja tunde täita, seisab ees raske ülesanne minna optimistlikult teoorialt üle praktikale. Abi võiks olla järgnevatest nõuannetest.
1 KOOSTA PÄEVAPLAAN. Sea tegemised käsilevõtmise järjekorda. Märgi ära need, millele tuleb rohkem aega kulutada. Iga lõpetatud tegevus märgista linnukesega. Lõpetamata tegemised kanna üle järgmise päeva loetellu.
2 ÜHTLUSTA OMA KALENDRID. Ära riski sellega, et jätad kokkulepitud kohtumisele minemata vaid põhjusel, et sul oli see kirjas teises kalendris. Kui sul on üks kalender arvutis ja teine märkmikus, püüa need kaks ühtlustada.
3 PANE KIRJA TEGEVUSKAVA, mis sisaldab kõiki projekti teostamiseks vajalikke etappe õiges järjekorras.
4 ÜLDJUHUL VÕTA KÕIGE TÄHTSAMAD ÜLESANDED KAVVA ESIMESENA. Vähemtähtsatele töödele on siis kergem aega leida.
5 SEA SIHID, MIS ON REAALSEMALT TEOSTATAVAD. Reaalsem on plaanida teatud tööoskuse parandamist kui ettevõtte juhiks saamist.
6 TUNNISTA TÕSIASJA, ET KÕIGEKS SUL AEGA EI JAGU. Eelista võimaluse korral tegevusi, mis annavad kõige arvestatavamaid tulemusi. Mida võtta ette teiste ülesannetega, mida ei saa edasi lükata või mis lihtsalt tuleb ära teha? Kui sa ei saa neid välistada või delegeerida, vaata, kas saad neile vähem aega pühendada. Mõningad vähemtähtsad tööd võivad vajaduse korral oodata mitu kuud või pole neid üleüldse vaja teha. Varu võimalikult palju aega neile tegevustele, mida arvad oma sihtide seisukohalt tõesti asja väärt olevat.
7 PEA AJAKULU ÜLE ARVET. Selgitamaks välja, kuhu aeg kaob, pea selle üle üks-kaks nädalat arvet. Kas suur osa ajast on kulunud ebaolulistele tegemistele? Kas enamiku vahelesegamiste põhjustajaiks on ühed ja samad inimesed? Kas kõige tõenäolisemalt segatakse sind mingil konkreetsel ajal päevas või nädalas? Jäta ära tasahilju päeva ettevõtmistesse hiilinud aegaraiskavad tegevused.
8 VÕTA VÄHEM ASJU KAVVA. Kui sul on samal päeval plaanis poest toitu osta, autot parandada, sõpru vastu võtta, filmi vaadata ja lugemisega järjel olla, tunned, et sul on nagu tuli takus, ning sa ei suuda tõenäoliselt millestki rõõmu tunda.
9 VÄHENDA VAHELESEGAMISI. Mingil ajaosal päevas ära luba oma tegemisi segada, kui see just äärmiselt vajalik pole. Võimaluse korral lülita sel ajal telefon välja. Samuti lülita välja elektroonilised hüpikaknad, kui need kipuvad su tööd segama.
10 PLAANI RASKEIMAD TÖÖD SELLELE PÄEVAAJALE, MIL OLED KÕIGE ENERGILISEM JA ERKSAM.
11 KÕIGE EBAMEELDIVAM ÜLESANNE TÄIDA NII PEA KUI VÕIMALIK. Kui oled sellega ühel pool, on sul kergemate tööde tegemiseks rohkem tarmu.
12 VARU AEGA OOTAMATUSTEKS. Kui mõtled, et jõuad kohale 15 minutiga, luba saabuda 25 minuti jooksul. Kui arvad, et kokkusaamine võtab tunni, varu selleks tund ja 20 minutit. Jäta mingi osa päevast planeerimata.
13 KASUTA ÄRA SIIRDEAEGA. Habet ajades kuula uudiseid või salvestisi. Rongi oodates või sellega sõites loe. Muidugi võid kasutada seda aega ka lõõgastumiseks. Kuid ära raiska aega, et siis hiljem kaotsiläinu pärast tusatseda.
14 RAKENDA 80/20 KÄIBETÕDE.a Kas pole su päevakavas keskmiselt kaks ettevõtmist kümnest kõige olulisemad? Kas pole mõni töö sama hästi kui lõpetatud, kui oled käsitlenud vaid selle kõige tähtsamaid aspekte?
15 KUI TÖÖD KIPUB PALJU OLEMA, kirjuta iga ülesanne eraldi märkmelehele. Seejärel jaota lehed kahte rühma: „Tänased tegemised” ja „Homsed tegemised”. Järgmisel päeval tee sedasama.
16 VÕTA REGULAARSELT AEG VABAKS, ET „PATAREISID LAADIDA”. Naasta tööle füüsiliselt ja vaimselt värskena võib tähendada suuremat produktiivsust kui tunde kestev ületöö.
17 MÕTLE ASI LÄBI PABERIL. Pane kirja probleem, kirjelda, miks see sulle muret teeb, ja loetle võimalikult palju lahendusi.
18 ÄRA OLE TÄIUSETAOTLEJA. Teadvusta, millal on käes aeg tegevus lõpetada ja võtta käsile järgmine tähtis toiming.
19 SUHTU TÖÖSSE PROFESSIONAALSELT. Ära jää ootama õiget töötuju. Hakka lihtsalt pihta.
20 OLE PAINDLIK. Need on ettepanekud, mitte jäigad reeglid. Katseta, leia see, millest kasu on, ning kohanda ideid enda olude ja vajadustega.
[Allmärkus]
a Idee põhineb üldjoontes 19. sajandi Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto uurimistööl ning on tuntud ka kui Pareto printsiip. See sisaldab tähelepanekut, et üldjuhul annab umbes 20 protsenti jõupingutustest 80 protsenti tulemusi. Seda saab rakendada paljude ettevõtmiste kohta, kuid toome siin ära lihtsa näite: tolmuimejaga vaipa puhastades imatakse umbes 80 protsenti prahti ligikaudu 20 protsendilt vaibalt, nimelt piirkondadest, mida tallatakse kõige enam.