103. peatükk
Taas templis
JEESUS on oma jüngritega pärast Jeerikost saabumist juba kolmandat ööd Betaanias olnud. Nüüd, esmaspäeval, 10. niisanil, on nad juba varavalges teel Jeruusalemma. Jeesusel on nälg. Märgates siis tee ääres üht lehis viigipuud, läheb ta selle juurde, et näha, kas seal ka viigimarju on.
Puu on ebatavaliselt vara lehte läinud, sest viigimarjade aeg algab alles juunis, praegu aga on veel märtsi lõpp. Ent ilmselt arvab Jeesus, et kuna puu on nii varakult lehes, peaks seal olema ka juba viigimarju. Kuid ta pettub. Lehed on loonud puust eksliku mulje. Seepeale neab Jeesus puud sõnadega: „Ärgu iialgi enam sinust ükski vilja söögu!” Järgmisel hommikul saadakse teada, mis on Jeesuse teo tagajärjed ja tähendus.
Jeesus ja tema jüngrid jätkavad teekonda ning jõuavad peagi Jeruusalemma. Jeesus läheb templisse, mille ta eelmisel pärastlõunal üle vaatas. Kuid täna võtab ta ette samasuguseid samme nagu kolm aastat tagasi, aastal 30, mil ta tuli paasapüha pidama. Jeesus ajab välja need, kes templis müüvad ja ostavad, ning lükkab kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid. Ka ei luba ta, et keegi kannaks mingit astjat läbi templi.
Mõistes hukka need, kes templis raha vahetavad ja loomi müüvad, lausub ta: „Eks ole kirjutatud: minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!” Nad on röövlid, sest nad nõuavad pööraselt kõrget hinda inimestelt, kellel tuleb tahes-tahtmata osta nende käest ohverdamiseks vajalikke loomi. Niisiis suhtub Jeesus taolisse äritsemisse kui üht liiki väljapressimisse või röövimisse.
Kui ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvaülemad kuulevad, mida Jeesus on teinud, otsivad nad taas võimalust tema tapmiseks. Sellega näitavad nad endid olevat parandamatud. Ent nad ei tea, kuidas just hukata Jeesust, sest kogu rahvas ripub tema küljes, et teda kuulata.
Lisaks sünni poolest juutidele on saabunud paasapüha pidama ka paganaid. Nemad on proselüüdid, mis tähendab seda, et nad on juudiusku pöördunud. Nüüd tulevad Filippuse juurde mõned kreeklased, arvatavasti proselüüdid, ja avaldavad soovi Jeesust näha. Filippus läheb Andrease juurde, et ehk küsida, kas sellise kohtumise korraldamine oleks sobiv. Oletatavasti viibib Jeesus ikka veel templis, kus kreeklased teda näha võivad.
Jeesus teab, et tal on jäänud vaid mõni päev elada, seepärast kirjeldab ta tabavalt oma olukorda: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks! Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!”
Ühel nisuival pole mingit erilist väärtust. Ent kuidas on lugu siis, kui ta mulda pannakse ning ta „sureb” ehk tema kui seemne olemasolu lõpeb? Siis ta idaneb, lõpuks aga ta kõrsub ja annab palju nisuivasid. Samal kombel on Jeesus vaid üks täiuslik inimene. Aga kui ta Jumalale ustavana sureb, saavad tema kaudu igavese elu ustavad, kellel on samasugune ennastohverdav vaim nagu temal. Seepärast ütleb Jeesus: „Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.”
Ilmselt ei pea Jeesus silmas vaid iseennast, sest edasi selgitab ta: „Kui keegi mind teenib, see järgigu mind, ja kus mina olen, seal peab olema ka minu teenija; ja kes mind teenib, seda tahab Isa austada.” Milline imeline tasu Jeesuse järgimise ja teenimise eest! Tasuks austab Isa sellist inimest võimalusega olla koos Kristusega Kuningriigis.
Mõeldes eesootavatele ränkadele kannatustele ja piinarikkale surmale, jätkab Jeesus: „Nüüd on mu hing ehmunud! Ja mis ma pean ütlema? Isa, päästa mind sellest tunnist!” Kui vaid saaks vältida seda, mis teda ees ootab! Kuid see on võimatu, nagu ta ütleb: „Sellepärast ma olen tulnud sellesse tundi!” Jeesus on päri kogu Jumala korraldusega, kaasa arvatud oma ohvrisurmaga. Matteuse 21:12, 13, 18, 19; Markuse 11:12—18; Luuka 19:45—48; Johannese 12:20—27.
▪ Miks loodab Jeesus leida viigimarju, kuigi pole veel nende aeg?
▪ Miks nimetab Jeesus templis müüjaid ’röövliteks’?
▪ Mil moel on Jeesus otsekui nisuiva, mis sureb?
▪ Mida arvab Jeesus teda ees ootavatest kannatustest ja surmast?