53. PEATÜKK
Valitseja, kel on võim loodusjõudude üle
MATTEUSE 14:22–36 MARKUSE 6:45–56 JOHANNESE 6:14–25
INIMESED TAHAVAD JEESUSE KUNINGAKS TÕSTA
JEESUS KÕNNIB VEE PEAL NING VAIGISTAB TUULE
Inimestele avaldab muljet Jeesuse imepärane võime toita tuhandeid. Nad järeldavad, et ta on messias, „see prohvet, kes pidi maailma tulema”, ja et temast saaks suurepärane valitseja. (Johannese 6:14; 5. Moosese 18:18.) Seepärast kavatsevad nad Jeesuse kinni võtta ja tõsta ta kuningaks.
Jeesus saab aga aru, mis neil plaanis on. Ta saadab rahvahulgad ära ning käsib jüngritel tagasi paati minna ja Betsaida kaudu Kapernauma sõita. Ise läheb ta üles mäele, et öösel omaette palvetada.
Veidi enne koidikut näeb Jeesus kuuvalgel paati, mis on kaugel merel. Tugev tuul on lained vahule ajanud ning apostlitel on raske sõuda, sest tuul on vastu. (Markuse 6:48.) Jeesus tuleb mäelt alla ning hakkab üle lainete nende poole kõndima. Selleks ajaks on jüngrid sõudnud viis-kuus kilomeetrit. (Johannese 6:19.) Neile jääb mulje, et ta tahab neist mööduda. Nad peavad teda kummituseks ning hakkavad hirmunult valju häälega karjuma. (Markuse 6:49.)
Jeesus rahustab neid: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!” Kuid Peetrus sõnab: „Isand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla mööda vett enda juurde.” Jeesus vastab: „Tule!” Seepeale astubki Peetrus paadist välja ning kõnnib vee peal Jeesuse poole. Tormi nähes lööb ta aga kartma ja hakkab vajuma. Ta hüüab: „Isand, päästa mind!” Jeesus sirutab käe, haarab Peetrusest kinni ja ütleb: „Sa nõrgausuline, miks sa kahtlema lõid?” (Matteuse 14:27–31.)
Peetrus ja Jeesus lähevad paati ning tuul vaibub. Jüngrid on hämmastunud. Kuid kas selleks on põhjust? Kui nad oleksid aru saanud „leibade loost”, imest, mille Jeesus tegi mõni tund tagasi tuhandeid inimesi toites, ei paneks nad imeks ka seda, et ta suudab kõndida vee peal ja vaigistada tuult. Nüüd kummardavad jüngrid tema ees ja ütlevad: „Sina oled tõesti Jumala poeg!” (Markuse 6:52; Matteuse 14:33.)
Varsti jõuavad nad ilusale viljakale Genneesareti tasandikule, mis jääb Kapernaumast lõuna poole. Nad jätavad paadi ankrusse ning lähevad kaldale. Sealsed elanikud tunnevad Jeesuse ära, mispeale nemad ning teised ümbruskonna inimesed toovad haiged tema juurde. Niipea kui haiged puudutavad Jeesuse kuuenarmaid, saavad nad täiesti terveks.
Vahepeal avastab rahvahulk, kes on olnud tunnistajaks sellele, kuidas Jeesus ime läbi tuhandeid inimesi toitis, et ta on lahkunud. Kui siis Tiberiasest tuleb nende juurde paate, astuvad nad pardale ja sõidavad Kapernauma teda otsima. Leidnud Jeesuse, küsivad nad: „Rabi, millal sa siia tulid?” (Johannese 6:25.) Nagu kohe näeme, on Jeesusel mõjuv põhjus neid noomida.