Jeesuse elu ja teenimine

„Ennäe inimest!”

SAANUD Jeesuse käitumisest võimsa mulje ja mõistnud, et Jeesus on süütu, otsib Pilaatus teist teed tema vabastamiseks. „Teil on kombeks,” ütleb ta rahvale, „et ma paasapühal lasen ühe teile vabaks.”

Ka kuulsat röövlit Barabast peetakse vangina kinni; niisiis küsib Pilaatus: „Kumma te tahate, et ma teile vabaks lasen, Barabase või Jeesuse, keda hüütakse Kristuseks?”

Keelitatud ülempreestrite poolt, kes neid üles ässitasid, soovivad inimesed, et vabastataks Barabas, aga Jeesus tapetaks. Mitte alla andes, vastab Pilaatus jälle küsimusega: „Kumma neist kahest te tahate, et ma teile vabaks lasen?”

„Barabase!” karjuvad nemad.

„Mis ma siis pean tegema Jeesusega, keda hüütakse Kristuseks?” küsib Pilaatus jahmunult.

Ühtse kõrvulukustava möirgena vastavad nad: „Löödagu ta postile!” „Löö postile! Löö ta postile!” — NW.

Mõistes, et nad nõuavad süütu inimese surma, esitab Pilaatus Jeesuse kaitseks küsimuse: „Mis ta siis on kurja teinud? Ma pole temast leidnud ühtki surmasüüd. Sellepärast ma karistan teda ja lasen ta vabaks!”

Tema püüdlustest hoolimata karjub oma religioossete juhtide poolt ülesässitatud rahvas edasi: „Löödagu ta postile!” (NW) Preestrite poolt raevu aetud rahvas tahab verd näha. Ja mõelda vaid, üksnes viis päeva tagasi olid mõned neist arvatavasti nende hulgas, kes võtsid Jeesuse Jeruusalemmas vastu kui Kuninga! Kogu selle aja jooksul jäävad Jeesuse jüngrid, kui nad seal juures viibivad, vaikseteks ja märkamatuteks.

Nähes, et tema pöördumised ei too head, vaid pigem seda, et kära suureneb, võtab Pilaatus vett ja peseb rahva ees oma käsi ning ütleb: „Ma olen süüta selle verest! Küll te näete [„vastutage siis ise selle eest”, NW]!” Selle peale vastab rahvas nii: „Tema veri tulgu meie peale ja meie laste peale!”

Nii lasebki Pilaatus vastavalt nende nõudmistele — ja soovides olla rohkem rahva meele järele, kui et teha seda, mida ta teab õige olevat — neile vabaks Barabase. Ta käsib tuua Jeesuse, kes kistakse paljaks ja keda hakatakse piitsutama. See ei olnud tavaline piitsaga löömine. Ajakiri The Journal of the American Medical Association kirjeldab roomlaste piitsutamiskommet nii:

„Tavaliselt oli vahendiks lühike piits (flagrum või flagellum) koos mitmete eri laiuses ühekordsete või punutud nahkrihmadega, kuhu olid paiguti seotud väikesed raudkuulid või teravad lambaluu killud. . . . Kui Rooma sõdurid sellega korduvalt täiest jõust vastu kurjategija selga virutasid, võisid raudkuulid põhjustada tugevaid põrutusi ning nahkrihmad ja lambaluu tükid võisid lõikuda nahka ja nahaalustesse kudedesse. Kui piitsutamine jätkus, võisid lõhkised haavad seejärel rebestada sügavamal, luudele lähemal asuvaid lihaseid ja tuua esile veritseva liha ripnevaid ribasid.”

Peale seda piinavat peksmist viiakse Jeesus maavalitseja paleesse ja kutsutakse kokku terve sõdurite salk. Seal teotavad sõdurid Jeesust edasi, punudes kibuvitsakrooni ja surudes selle talle pähe. Nad panevad tema paremasse kätte pillirookepi ning selga kuninglikus stiilis purpurkuue. Siis ütlevad nad talle mõnitavalt: „Tere, juutide kuningas!” Samuti sülitavad nad tema peale ja löövad teda näkku. Võttes tema käest tugeva pillirookepi, peksavad nad sellega talle pähe, lüües tema alandava „krooni” teravad okkad talle veelgi sügavamale peanahka.

Jeesuse silmapaistev väärikus ja tugevus selle julma käitumise puhul avaldab Pilaatusele sellist muljet, et see sunnib teda tegema veel ühte katset tema vabastamiseks. „Vaata, ma toon ta teile välja, et te aru saaksite, et ma ei leia temast ühtki süüd!” räägib ta rahvahulkadele. Võimalik, et ta loodab, et Jeesuse piinatud seisundi nägemine pehmendaks nende südameid. Kui Jeesus seisab südametu pööbli ees, kandes kibuvitsakrooni ja purpurist ülikuube ning ta verine nägu on valust moondunud, kuulutab Pilaatus: „Ennäe inimest!”

Olgugi, et pekstud ja muserdatud, seisab siin kogu ajaloo kõige väljapaistvam isik, tõesti suurim inimene, kes kunagi on elanud! Jah, Jeesus näitab üles vaikset väärikust ja rahulikkust, mis osutab suursugususele, mida isegi Pilaatus peab tunnustama, sest tema sõnad ühendavad nähtavasti nii austust kui ka kaastunnet. Johannese 18:39—19:5; Matteuse 27:15—17, 20—30; Markuse 15:6—19; Luuka 23:18—25.

◆ Mismoodi püüab Pilaatus Jeesust vabastada?

◆ Kuidas püüab Pilaatus iseennast vastutusest vabastada?

◆ Mis on piitsutamisega seotud?

◆ Kuidas Jeesust peale piitsutamist pilgatakse?

◆ Millise edasise katse Pilaatus Jeesuse vabastamiseks teeb?