Lugejate küsimusi

◼ Mida peaks kristlik perekond tegema, kui nende laps peab käima koolis, kus usuõpetus on kohustuslik?

Kristlikud lapsevanemad ei ole huvitatud, et nende lapsed valereligiooni õpetusega läbi immutatakse. Aga võib ette tulla olukordi, kus lapsed ei saa keelduda olemast klassis, kus religiooni õpetatakse, kuigi nad ei võta osa valereligiooni tegudest ja tseremooniatest.

Jumala sõber Aabraham andis hea eeskuju oma laste religioosses õpetamises. Ta kasvatas üles oma järeltulijad Kaananis, kus neid ümbritsesid religioossed valed ja jälgid „pühad” kombed. (Võrdle 2. Moosese 34:11—15; 3. Moosese 18:21—30; 5. Moosese 7:1—5, 25, 26; 18:9—14.) Sellest hoolimata oli tema oma perekonna religioosse juhendamise allikas. Jumal oli kindel, et Aabraham „käsib oma poegi ja järeltulevat sugu hoida Jehoova teed ning teha, mis õige”. — 1. Moosese 18:19.

Noorena sai ka Jeesus kasu perekonna ja koguduse juhenditest, mis puudutasid õiget kummardamist. Nii ta „edenes tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures”. — Luuka 2:52.

Enamikus maailma osades saavad kristlikud noored ilmalikku haridust riiklikes koolides. Mitte kõik, mida õpetatakse, pole kooskõlas Piibli tõe ega tõestatud faktidega. Näiteks on paljud kristlike noorte põlvkonnad käinud täppisteaduste või bioloogia tundides, mis on osa nende normaalsest õppekavast. Enamikule neist on seega õpetatud levinud evolutsiooniteooriaid ja sellega seoses olevaid vaateid maapealse elu „looduslikust” päritolust.

See õpetamine siiski ei teinud neid kristlikke noori jumalakartmatu evolutsiooniteooria pooldajateks. Mispärast? Sellepärast, et kodus ja kristlikel koosolekutel nad olid eelnevalt saanud täpset informatsiooni, mis põhineb Jumala inspireeritud Sõnal, mis aitas harjutada nende meeli „vahet tegema hea ja kurja vahel”. (Heebrealastele 5:14) Paljud vanemad on oma lastega uurinud evolutsiooni tasakaalukat käsitlust uskutugevdavas teoses Life—How Did It Get Here? By Evolution or by Creation? (Elu maa peal — kas evolutsiooni või loomise tulemus?).a Selliselt varustatuna ei võtnud need koolilapsed klassiruumis evolutsiooni puudutavat õpetust usutavana. Kuid nad olid klassis vastates ja kontrolltöid tehes võimelised tõestama, et nad panid tähele ja suutsid õppida pakutud üksikasju. Mõnedel oli isegi võimalusi pakkuda alternatiivseid selgitusi kooskõlas faktidega, mis on inimese Looja poolt esitatud Piiblis. — 1. Peetruse 3:15, 16.

Mida võib siiski öelda tundide kohta, mis on pühendatud domineeriva kohaliku religiooni või üldiselt religiooni õpetamisele?

On ebatõenäoline, et sellist õpetust võidakse anda erapooletult nagu paljast informatsiooni. Õpetaja võib ise sellesse religiooni kuuluda ja seega püüda mõjutada õpilaste meeli ja südameid. Niisiis, Jehoova tunnistajad eelistavad, et nende lapsed vabastataks usuõpetuse tundidest. See võib teha nende lastel võimalikuks kasutada kooliaega kasulikumalt, teha oma ülesandeid teisteks tundideks või õppida kooli raamatukogus.

Mõnedes paikades ei tulda taolisele palvele siiski vastu; kool või riigivõimud võivad isegi nõuda, et kõik lapsed, et kooli lõpetada, võtaksid osa ja lõpetaksid religioonikursuse. Iga perekond peaks eraldi otsustama, mida sellisel juhul teha.

Mõned Jumala sulased on minevikus vastu tahtmist olnud olukordades, kus neil tuli vastu pidada religioossete õpetuste või toimingute mõjule, jäädes samal ajal lojaalseks tõelisele Jumalale. See oli ilmselt nii Moosesega. Teda kasvatati kui Egiptuse vaarao lapselast ja talle „õpetati kõike egiptlaste tarkust”. (Apostlite teod 7:20—22) See hõlmas ilmselt teatud määral ka Egiptuses levinud uskumusi ja religioosseid kombeid. Aga Moosest kaitses kõrgem õpetus, mida ta ilmselt sai oma perekonnalt ja võib-olla teistelt heebrealastelt. — 2. Moosese 2:6—15; Heebrealastele 11:23—26.

Vaatle ka Taanieli kolme noore heebrealasest kaaslase näidet, kellele anti eriväljaõpet Babülonis ja kes tehti valitsusametnikeks. (Taaniel 1:6, 7) Neil ei olnud vabadust teha või mitte teha, mida nad iganes tahtsid. Kord käskis kuningas Nebukadnetsar, et nad koguneksid koos teiste ametnikega kuldkuju ette, mille ta oli püstitanud Duura orgu, kus pidi sooritatama natsionalistliku andumuse tegusid. Kuidas kolm heebrealast vastasid sellele? Me võime olla kindlad, et nad oleksid eelistanud seal mitte olla, kuid see polnud võimalik.b Ometi nad jäid ustavaks oma tõekspidamistele ja Kõikväelisele Jumalale. Nende jumalakartlik südametunnistus lubas neil kohal olla, kuigi nad otsustavalt keeldusid osalemast või isiklikult lülitumast mingisse valereligiooni tegevusse. — Taaniel 3:1—18.

Kui kõigil õpilastel on kohustuslik viibida religioonitunnis ja võimalik, et õppida sel määral, et ära teha normikohased kontrolltööd, võivad tõeliste kristlaste perekondade lapsed kohal olla, nagu need kolmgi olid kohal Nebukadnetsari käsul. Aga kristlikud noored peaksid seadma Jumala esikohale. Pole mingit vajadust vaidlustada igat öeldud ebatäpset väljendit või Piiblil mittepõhinevat kommet, millest teised osa võtavad, just nagu need kolm heebrealast ei püüdnud segada teisi kummardamast kuldkuju. Siiski ei peaks kristlikud noored ise kummardamistegevusest osa võtma, ühinema palvete, religioossete laulude laulmise ning teiste taoliste asjadega.

Need noored peaksid end pingutama teisel ajal, et saada ülesehitavaid teadmisi ’pühadest kirjadest, mis võivad teha neid targaks õndsuseks [’päästeks’, NW] usu kaudu, mis on Kristuses Jeesuses’. (2. Timoteosele 3:15) Oma lastega suheldes peaksid vanemad pidevalt jälgima õppetundide sisu. See võib aidata täiskasvanud kristlastel näha, mida oleks tarvis parandada või Piibli alusel selgitada, et nende lapsed ei satuks segadusse või eksitusse.

[Allmärkused]