Kas sa mäletad?

Kas sa oled tundnud rõõmu Vahitorni viimaste numbrite lugemisest? Kui oled, siis on sul huvitav tuletada meelde järgnevat:

▫ Miks otsustasid iisraellastest maakuulajad peatuda hoor Raahabi kojas?

Iisraellastest maakuulajad elasid Jumala Seaduse järgi, järelikult ei läinud nad Raahabi kotta ebamoraalsete kavatsustega. Arvatavasti mõtlesid nad, et hoora majas viibimine ärataks linnas tõenäoliselt vähem kahtlust. Kuna tema maja oli ehitatud linnamüüri sisse, võis see kergendada sealt põgenemist. Kuid eelkõige juhatas Jehoova neid patustaja juurde, kelle südamele olid jutustused Jumala tegutsemisest iisraellastega nii head mõju avaldanud, et ta kahetses ja muutis oma eluviise. — 15/12, leheküljed 24—25.

▫ Kuidas mõjub viha meie tervisele?

Uurimused näitavad, et viha tekitab stressihormoone. Sagedased vihapursked võivad kolesterooli kaitsvate ja kahjulike vormide vahekorra tasakaalust välja viia ning tekitada südameveresoonkonna haiguste ohu. — 15/12, lehekülg 32.

▫ Millised ettepanekud aitavad meil levitada rohkem ajakirju Vahitorn ja „Ärgake!”?

Ole ajakirjade Vahitorn ja „Ärgake!” kasutamiseks alati valmis; sinu esitlus olgu alati lihtne; ole paindlik ja valmista ette mõned lühikesed esitlused; püstita endale isiklik eesmärk. — 1/1, leheküljed 24—25.

▫ Mille poolest on Mooses meile järgimiseks nii hea teokraatlik eeskuju?

Mooses otsis tegutsemisjuhendeid Jehoovalt. Tal ei olnud isiklikke ambitsioone, vaid ta tundis muret Jehoova austamise pärast. Tal oli tugev usk ja ta ei unustanud iial, et Iisraeli rahva tegelik Juht on Jehoova. — 15/1, lehekülg 11.

▫ Millised on mõned valdkonnad, kus Jumala õpetus võidutseb?

Jumala õpetus võidutseb sellega, et annab Jehoova rahvale järjest sügavamat arusaamist tõest. See toob inimesed vaimse valguse juurde ja näitab alandlikele, kuidas kummardada Jumalat „vaimus ja tões”. (Johannese 4:24) Jumala õpetus võidutseb ka katsumuste ja kurja maailma üle. — 1/2, leheküljed 10—12.

▫ Mis on eduka nõuandmise võti?

Selleks võtmeks on kohane lugupidamine teisest inimesest ja tema õigusest saada väärika kohtlemise osaliseks. Järelikult peaks kristlik nõuandja olema lahke ja kindel ning ta peaks lugu pidama nõuande saaja eneseväärikusest. — 1/2, lehekülg 27, 28.

▫ Kuidas sai Maarja taevamineku idee roomakatoliku kiriku doktriiniks?

Esimestel sajanditel pärast Jeesuse surma oli Maarja taevamineku idee kristlaste mõttemaailmale täiesti võõras. Pärast seda kui kolmainsuse õpetus sai kiriku ametlikuks doktriiniks, hakati Maarjale järjest suuremat tähtsust omistama. Maarja taevamineku teooria tunnustati dogmaks alles 1. novembril aastal 1950, kui paavst Pius XII teatas: „Me määratleme, et selle dogma on ilmutanud Jumal.” — Munificentissimus Deus. — 15/2, leheküljed 26—28.

▫ Mida kujutasid Jeremija 24. peatükis kaks korvitäit viigimarju — üks korvitäis häid viigimarju ja teine halbu?

Head viigimarjad kujutasid juute, kes kõigepealt viidi Babüloni vangi ja kelle hulgast pöördus jäänus Juudasse tagasi. Halvad viigimarjad tähendasid kuningas Sidkijat ja neid, kellega koos ta hakkas vastu kuningas Nebukadnetsarile, kuigi ta oli andnud vande Jumala nimel. Samamoodi leiame ka tänapäeval vaimse Iisraeli jäänuse, kes on toonud oma elus esile häid vilju vastupidiselt ristiusumaailma vaimulikkonnale, kes on toonud esile mädanenud vilju. — 1/3, leheküljed 14—16.

▫ Kes olid quartodecimanid, ja miks pakuvad nad kristlastele tänapäeval huvi?

Pärast apostlite aega oli mõningaid, kes järgisid apostellikku eeskuju, pidades Issanda Õhtusöömaaega igal aastal 14. niisanil. Nad said tuntuks „neljateistkümnelastena” või quartodecimanidena. Tänapäeval pakub see tõsiasi huvi sellepärast, et see näitab, et isegi pärast apostlite surma oli neid, kes pidasid Jeesuse surma mälestamist õigel viisil — kord aastas 14. niisanil. — 15/3, leheküljed 4—5.

▫ Kes oli William Whiston?

Ta oli suurepärane õpetlane 18. sajandi Inglismaal ja sir Isaac Newtoni lähedane kaaslane. Whiston tegi tõlke Kristlikest Kreeka Kirjadest, seisis avalikult vastu kolmainsuse õpetusele ja oli astronoomia ning matemaatika õppejõud. Kuid kõige enam mäletatakse Whistonit arvatavasti tänu sellele, et ta tõlkis inglise keelde juudi ajaloolase Josephus Flaviuse kirjutised. — 15/3, leheküljed 26—28.

▫ Kuidas on inimene tehtud Jumala näo järgi? (1. Moosese 1:27)

Inimene tehti võimega näidata üles Jumala suurepäraseid omadusi: armastust, õiglust, tarkust ja jõudu ning ka teisi omadusi. — 1/4, lehekülg 25.