Kuidas Kyros Babüloni vallutas?

PIIBLI prohvetikuulutused sellest, kuidas Kyros Babüloni vallutab, ennustasid, et linna jõed kuivavad ning selle väravad ei jää suletuks, et linnale tungitakse ootamatult kallale ning et Babüloni sõdurid ei osuta mingit vastupanu (Jesaja 44:27; 45:1, 2; Jeremija 50:35—38; 51:30—32). Herodotos jutustab, et Babüloni ümbritses sügav ja lai vallikraav ning et linna sisemüürides, mis kulgesid piki linna poolitavat Eufrati jõge, oli palju pronksist (vasest) väravaid. Vastavalt Herodotosele (I, 191, 192) juhtis Kyros linna piirates ”jõe läbi kanali järve [tehisjärve, mille olevat varem valmistanud kuninganna Nitokris], mis oli senini olnud soo; ta lasi veel alaneda, kuni jõesängist sai läbi kahlata. Niipea kui vesi oli alanenud, ulatudes vaid mehe reieni, läksid pärslased läbi Eufrati kanali Babüloni. Kui babülonlased oleksid varem teada saanud või nüüd märganud, mis Kyrosel plaanis oli, oleksid nad külma rahuga lasknud pärslastel linna siseneda ning teinud neile siis haletsusväärse lõpu, sest nad oleksid siis sulgenud kõik jõele avatud väravad, roninud ise piki jõekaldaid paiknevatele müüridele ning nõnda oma vaenlased lõksu püüdnud. Ent pärslaste rünnak tuli neile täiesti ootamatult; sealsete asukate jutu järgi ei teadnud kesklinna elanikud linna suuruse tõttu veel midagi vaenlase sissetungist, kui linna äärealade elanikud juba alistatud olid; terve selle aja nad tantsisid ja pidutsesid lõbusalt .. kuni tõde lõpuks liigagi selgelt nendeni jõudis. [Võrdle Taanieli 5:1—4, 30; Jeremija 50:24; 51:31, 32.] Nõnda vallutati esmakordselt Babülon”.

Xenophoni teadaanne erineb Herodotose omast mõnevõrra detailides, kuid on põhielementides sama. Xenophon räägib, et Kyros pidas Babüloni võimsate müüride vallutamist tormijooksuga peaaegu võimatuks ning seejärel jutustab ta linna piiramisest, kuidas Kyros juhib Eufrati jõed kraavidesse ning sellal, kui linn on piduhoos, saadab oma väed piki jõesängi linnamüüridest mööda. Gobryase ja Gadatase alluvuses olevad sõjasalgad tabasid valvureid ootamatult ning pääsesid väravate kaudu paleesse. Ühe ööga ”vallutati linn ning tapeti kuningas” ning eri kindlustes paiknenud Babüloni sõdurid alistusid järgmisel hommikul. (”Kyrupaideia”, VII, v, 33; võrdle Jeremija 51:30.)

Juudi ajaloolane Josephus jutustab Kyrose vallutusest, nii nagu Babüloni preester Berossos (3. sajandil e.m.a.) selle kirja pani: ”[Nabunaidi] seitsmeteistkümnendal valitsemisaastal lähenes Kyros Pärsiast suure armeega ning alistanud ülejäänud kuningriigi, liikus Babüloni poole. Nabunaid, kellele teatati tema tulekust, läks oma vägedega talle vastu, kuid sai võitluses lüüa, misjärel ta põgenes oma väheste kaaslastega ning sulges end Borsippasse [Babüloni kaksiklinna]. Kyros alistas Babüloni ning käskis lõhkuda maha linna välismüürid, kuna need paistsid talle õige hirmuäratavad, ning suundus seejärel Borsippasse Nabunaidi piirama. Viimane alistus ilma vastupanuta ning Kyros kohtles teda lahkelt, saates ta küll Babülonist minema, kuid andis talle elamiseks Karmaania. Seal veetis Nabunaid oma ülejäänud elupäevad ning seal ta ka suri.” (”Against Apion”, I, 150—153 [20].) See jutustus paistab teiste hulgas silma põhiliselt selle poolest, et siin vaadeldakse Nabunaidi tegevust ja seda, kuidas Kyros teda kohtles. Ent see on kooskõlas Piibli jutustusega, et mitte Nabunaid, vaid Belsassar oli see kuningas, kes tapeti Babüloni vallutamise ööl.

Arheoloogide leitud kiilkirjatahvlid ei anna küll üksikasjalikke detaile selle kohta, kuidas Kyros Babüloni täpselt vallutas, kuid kinnitavad seda, et linn langes äkitselt. Nabunaidi kroonika järgi oli parasjagu Nabunaidi viimase valitsemisaasta (539 e.m.a.) tišri kuu (september-oktoober), kui Kyros ründas Babüloonia vägesid Opises ja võitis need. Raidkirjatekst jätkab: ”14. päeval vallutati Sippar lahinguta. Nabunaid põgenes. 16. päeval Gobryas (Ugbaru), Gutiumi valitseja, ja Kyrose armee sisenesid Babüloni lahinguta. Hiljem, kui Nabunaid tagasi tuli, võeti ta Babülonis kinni. [— — —] Arahšamnukuu [marhešvan (oktoober-november)] 3. päeval sisenes Kyros Babüloni.” (”Ancient Near Eastern Texts”, lk. 306.) Selle ülestähenduse järgi saab dateerida Babüloni langemise 16. tišrile aastal 539 e.m.a. ning 17 päeva hiljem, marhešvanikuu 3. päeval sisenes Kyros linna.

Seega läksid Piibli prohvetikuulutused Babüloni langemisest täpselt täide.