Miks erinevad Matteuse ja Luuka esitatud Jeesuse Kristuse põlvnemisandmed?
KUI võrdleme Luuka ja Matteuse evangeeliumis toodud Jeesuse põlvnemisandmeid, näeme, et enamik nimesid neis kahes loetelus ei lange kokku. Seda vastuolu aitab kergesti selgitada fakt, et Luukas kirjutas üles Jeesuse põlvnemise Taaveti poja Naatani kaudu, mitte aga Saalomoni kaudu, nagu seda tegi Matteus (Luuka 3:31; Matteuse 1:6, 7). Luukas loetleb ilmselt Maarja esivanemaid, tõendades sellega Jeesuse lihalikku põlvnemist Taavetist. Matteus seevastu kinnitab Jeesuse seaduslikku õigust Taaveti troonile, näidates Joosepi kui Jeesuse seadusliku isa põlvnemist Saalomonist. Nii Matteus kui Luukas märgivad, et Joosep ei olnud Jeesuse pärisisa, vaid üksnes kasuisa, kellelt Jeesus sai seadusliku õiguse. Jõudnud loetelus Jeesuseni, muudab Matteus varem järgitud sõnastust ja kirjutab: „Jaakobile sündis Joosep, Maarja mees; ja Maarjast sündis Jeesus, keda nimetatakse Kristuseks” (Matteuse 1:16). Nagu näeme, ei ütle ta, et Joosepile sündis Jeesus, vaid et Joosep oli „Maarja mees; ja Maarjast sündis Jeesus”. Luukas on veelgi konkreetsem. Näidanud, et Jeesus on Jumala Poeg, kes sündis Maarjast (Luuka 1:32–35), kirjutab ta: „Jeesus ... oli, nagu arvati, Joosepi poeg, kes oli Eeli poeg” (Luuka 3:23).
Kuna Jeesus ei olnud Joosepi lihane poeg, vaid Jumala Poeg, pidid Luuka esitatud Jeesuse põlvnemisandmed tõestama, et Jeesus on Taaveti poeg oma ema Maarja liinis. Frederic Louis Godet kirjutas Matteuse ja Luuka esitatud Jeesuse põlvnemisandmete kohta: „Selle teksti üksikasjalik uurimine viib meid järgmiste järeldusteni: 1) Luuka esitatud genealoogiline nimestik järgib Jeesuse vanaisa Eeli liini; 2) kuna see Jeesuse seos Eeliga on selgelt erinev seosest Jeesuse ja Joosepi vahel, siis tema [Luuka] kaudu meie jaoks säilitatud dokument ei või olla tema seisukohalt midagi muud kui Jeesuse põlvnemislugu Maarja kaudu. Kuid miks ei nimeta Luukas oma loetelus Maarjat ja miks läheb ta Jeesuselt kohe üle tema vanaisale? Vanaaja mõtteviisi kohaselt ei mainitud ema kui genealoogilist lüli. Kreeklaste jaoks oli mees oma isa poeg, mitte ema poeg, ja juutidel oli kõnekäänd: Genus matris non vocatur genus [„Ema järeltulijat ei nimetata (tema) järeltulijaks”] (Baba bathra, 110, a).” („Commentary on Luke”, 1981, lk 129.)
Fakt on see, et mõlemad loetelud (nii Matteuse kui Luuka oma) näitavad põlvnemist Taavetist, üks Saalomoni ja teine Naatani kaudu (Matteuse 1:6; Luuka 3:31). Neid nimestikke uurides märkame, et pärast Saalomoni ja Naatanit need lahknevad, ühtivad aga jälle kahe isiku, Sealtieli ja Serubaabeli juures. Seda saab selgitada järgmiselt. Sealtiel oli Jekonja poeg. Ta võis olla abielus Neeri tütrega, mistõttu teda kui Neeri väimeest võidi nimetada Neeri pojaks. Lisaks on võimalik, et Neeril ei olnud poegi, seega võidi Sealtieli pidada tema pojaks ka sel põhjusel. Serubaabelit, kes tõenäoliselt oli tegelikult Pedaja poeg, peeti juriidiliselt Sealtieli pojaks, nagu eelpool mainitud. (Võrdle Matteuse 1:12; Luuka 3:27; 1. Ajaraamat 3:17–19.)
Edasi selgub neist loeteludest, et Serubaabelil oli kaks poega, Reesa ja Abihuud, ning siit lähevad suguvõsaliinid jälle lahku. (Need ei tarvitsenud olla pärispojad, vaid võisid olla lihtsalt tema soost järeltulijad; vähemalt üks neist võis olla väimees. Võrdle 1. Ajaraamat 3:19.) (Luuka 3:27; Matteuse 1:13.) Nii Matteuse kui ka Luuka esitatud Jeesuse põlvnemisandmed erinevad siin kohas nendest, mis on kirjas 1. Ajaraamatu 3. peatükis. Põhjus võib olla selles, et Matteus jättis mitmed nimed oma loetelust sihilikult välja, ja Luukas võis teha sedasama. Seoses sellega tuleks aga pidada meeles tõsiasja, et need erinevused olid tõenäoliselt olemas juba nende ajal käibelolevates suguvõsanimekirjades ning olid juutide seas tunnustatud, mitte aga Matteuse ja Luuka endi tehtud.
Võime seega järeldada, et Matteuse ja Luuka esitatud kaks nimestikku ühendavad kahte tõde: 1) Jeesus oli tegelikult Jumala Poeg ja lihane Kuningriigi pärija tänu imelisele sündimisele neitsi Maarjast, kes oli Taaveti soost; 2) Jeesus oli ka seaduslik troonipärija, kuna tema kasuisa Joosep põlvnes Taavetist ja Saalomonist (Luuka 1:32, 35; Roomlastele 1:1–4). Juhul kui vaenulikud juudid heitsid Jeesusele ette, et ta on sündinud väljaspool seaduslikku abielu, võimaldas fakt, et Joosep kõiki asjaolusid teades abiellus Maarjaga ning oma hea nime ja kuningliku päritoluga talle kaitse andis, kummutada taolise laimu.