Lugejate küsimusi
Kirjakoht 1. Peetruse 4:3 ütleb Uue Maailma Tõlkes, et mõned kristlased on kunagi osa võtnud „seadusetust ebajumalateenistusest”. Kas pole mitte kõik ebajumalateenistused seadusetud ning Jumala poolt hukka mõistetud ja keelatud?
On küll. Jumala jaoks on igasugune ebajumalateenistus seadusetu. Need, kes otsivad tema heakskiitu, ei või osa võtta ebajumalateenistusest (1. Korintlastele 5:11; Ilmutuse 21:8).
Kuid tundub, et apostel Peetrus rääkis ebajumalateenistusest teise vaatenurga alt. Ühest küljest oli ebajumalateenistus paljude muistsete rahvaste hulgas niihästi üldlevinud kui ka võimude poolt seaduslikult piiramata. See tähendab, et riigiseadus ei keelanud sellist ebajumalateenistust. Mõningad ebajumalateenistuse vormid kuulusid koguni riigi või valitsuse poliitika juurde. Selles mõttes olid mõned inimesed, enne kui nad kristlaseks said, osa võtnud „seadustega piiramata ebajumalateenistusest” (Uue Maailma Tõlge, 1950. aasta väljaanne). Näiteks võib märkida, et Babüloonia kuningas Nebukadnetsar püstitas kullast ebajumalakuju, kuid Jehoova teenijad Sadrak, Meesak ja Abednego keeldusid seda kummardamast (Taaniel 3:1–12).
Teisest küljest olid paljud ebajumalakummardamisega seotud kombed rängalt vastuolus loomuõigusega või inimese moraalitajuga, mis lähtub tema päritud südametunnistusest (Roomlastele 2:14, 15). Apostel Paulus kirjutas mandunud kommetest, mis olid „loomuvastased” ja ’rõvedad’ ning mis kuulusid tihtipeale usuliste kombetalituste juurde (Roomlastele 1:26, 27). Mehed ja naised, kes võtsid osa sellisest seadusetust ebajumalateenistusest, ei hoolinud inimloomuse seatud piiridest. Oli tõepoolest kohane, et nad kristlaseks saades taolised kõlvatud kombed hülgasid.
Lisaks eelmainitule oli taolise mittejuutide hulgas kombeks olnud ebajumalateenistuse hukka mõistnud Jehoova Jumal. Niisiis oli see seadusetu (Koloslastele 3:5–7).