„Üks suurimaid inseneritöid”

KUI kuningas Saalomoni valitsusajal umbes 3000 aastat tagasi Jeruusalemma Jehoova tempel ehitati, valmistati ka ilus vasest veereservuaar, mis paigaldati templi sissekäigu lähedale. See suur anum kaalus rohkem kui 30 tonni ja mahutas ligikaudu 40 000 liitrit vett. Seda nimetati vaskmereks (1. Kuningate 7:23–26). „Päris kindlasti oli tegemist ühe suurima inseneritööga, mida heebrealased eales ette olid võtnud,” sõnab Albert Zuidhof, endine Kanada riikliku uurimisnõukogu tehnikaspetsialist, ajakirjas „Biblical Archeologist”.

Kuidas vaskmeri valmistati? „Jordani loopealsel laskis kuningas nad [vaskriistad] valada mullast valamisvormidesse,” teatab Piibel (1. Kuningate 7:45, 46, P 1940). „Metalli valamisel rakendati tõenäoliselt väljasulatatava mudeliga täppisvalu sarnast protsessi, mida siiani suurte pronkskellade valmistamisel kasutatakse,” ütleb Zuidhof. Ta selgitab: „See tähendab seda, et vahast vaskmere mudel paigutati kummuli kuiva vormisegu peale. ... Seejärel pidid valukoja mehed katma vahast mudeli pealtpoolt vormiseguga ja laskma sellel kuivada. Viimaks tuli vaha välja sulatada ja tekkinud õõnde sulapronksi valada.”

Tohutute mõõtmete ja kaaluga vaskmere valmistamine nõudis märkimisväärseid oskusi. Valandi alumise külje toestus ja valuvormi välimine külg pidid taluma umbes 30 tonni sulavase survet, kusjuures sulametalli tuli kallata vormi ühtlaselt, et valandis ei tekiks pragusid või mõrasid. Nähtavasti ühendati selleks, et sulametalli vormi valada, järjestikku mitu sulatusahju. Milline ülisuur töö!

Siiski andis kuningas Saalomon kogu au templi valmimise eest Jehoova Jumalale, öeldes templi pühitsemise ajal palves: „Mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud” (1. Kuningate 8:24).