Armastus üksteise vastu rohkeneb
AASTAL 2004 tabas Jaapanit terve rida loodusõnnetusi. Taifuunid, üleujutused ja maavärinad puudutasid tõsiselt paljude, nende seas ka Jehoova tunnistajate elu (Koguja 9:11). Kuid need õnnetused võimaldasid Jehoova tunnistajatel osutada üksteise vastu vennalikku armastust (1. Peetruse 1:22).
Juulikuu paduvihmade tõttu tõusis üks jõgi Jaapani keskosas üle kallaste. Üleujutus kahjustas rohkem kui 20-t Jehoova tunnistajate maja. Ühe kuningriigisaali põrandat kattis meetrikõrgune vesi. Otsekohe tulid appi naaberkoguduste tunnistajad. Sajad vabatahtlikud asusid muda täis maju puhastama. Kuningriigisaal tehti puhtaks ja remonditi kõigest paari nädalaga.
Sama piirkonda tabas 23. oktoobril maavärin tugevusega 6,8 magnituudi Richteri skaala järgi. Vähemalt 40 inimest kaotas elu ja üle 100 000 inimese evakueeriti. Polnud enam ei vett, gaasi ega elektrit. Ehkki maavärina epitsenter oli kõigest 50 kilomeetri kaugusel, pääses vastremonditud kuningriigisaal kahjustusteta. Kohe sai sellest saalist ajutine päästeabikeskus. Kristlikud ülevaatajad uurisid kiiresti järele, kas kaaskristlased on väljaspool ohtu, ning tõdesid kergendusega, et mitte keegi neist polnud vigastatud või surma saanud. Järgmisel varahommikul olid kuus juulikuu üleujutuse ohvriks langenud tunnistajast vabatahtlikku innukalt valmis toimetama kannatada saanud piirkonda toitu ja vett. Hädaabisaadetised olid kohal kõigest mõni tund pärast maavärina toimumist.
„Üleujutuste ohvriks langenud nägid maavärinas kannatada saanute heaks tehtavas päästeabitöös soodsat võimalust väljendada tänulikkust abi eest, mida nad ka ise olid saanud,” räägib üks ülevaataja. „Nad tegid varahommikust hilisõhtuni rasket tööd, kuid nende näod särasid rõõmust.”
Jehoova tunnistajate kristlikku vennaskonda ühendavat armastussidet ei saa ohustada ei üleujutused ega maavärinad. Hoopis vastupidi, selliste õnnetuste korral kogevad kristlased seda, millest kirjutas apostel Paulus kaaskristlastele Tessaloonikas: „Teie ... armastus, mis teil igaühel on üksteise vastu, rohkeneb” (2. Tessalooniklastele 1:3, P 1997).