Kas sa mäletad?
Kas sulle meeldis lugeda „Vahitorni” viimaseid numbreid? Proovi, kas oskad vastata järgmistele küsimustele.
• Miks me võime uskuda, et Eedeni aed oli reaalne koht?
Piibel kirjeldab seda kui reaalset paika ja annab teada üksikasju selle asukoha kohta. Eedeni aia kirjelduses mainitud jõgedest kaks voolavad veel tänapäevalgi. Selline esitusviis pole omane muinasjuttudele. Kõige usaldusväärsem tunnistaja, Jeesus, rääkis Aadamast ja Eevast kui reaalsetest isikutest (1/1, lk 5–6, 8, 9.)
• Kas Jumal teadis ette, et Aadam ja Eeva teevad pattu?
Ei teadnud. Jumal lõi nad intelligentseteks olevusteks ja kinkis neile vaba tahte, millega ta andis neile võimaluse valida, kas kuuletuda talle või mitte. Kuigi Jumalal on etteteadmisvõime, kasutab ta seda selektiivselt. (1/1, lk 13–15.)
• Kas tõsikristlased arvavad, et Jumala nimel on võluvägi?
Osa inimesi peab mõnd eset või sümbolit talismaniks, arvates, et sel on võluvägi neid kaitsta, kuid Jumala teenijad ei suhtu nii Jumala nimesse. Nad otsivad Jumala nimes pelgupaika nii, et panevad oma lootuse Jehoova peale ja täidavad tema tahet (Sef. 3:12, 13). (15/1, lk 5–6.)
• Kellele tuli järelnoppimise tava Iisraelis kasuks?
Kõigile. See innustas töökusele vaeseid, kes pidid järelnoppima. Teistele tuli see tava kasuks sel moel, et õhutas neid olema heldekäelised ja lootma Jumala õnnistusele. (1/2, lk 15.)
• Miks Jehoova kuningas Sauli ära põlgas?
Saul pidi ootama, kuni Jumala prohvet tuleb ja ohvri toob, kuid ta oli sõnakuulmatu ja võttis ohverdamise enda peale. Hiljem ei kuuletunud ta käsule hävitada vaenlasrahvas. (15/2, lk 22–23.)
• Millest on näha, et me vihkame seadusetust?
Me hoiame alkoholi elus õigel kohal, hoidume okultismist ja võtame kuulda Jeesuse hoiatust moraali vallas. Näiteks ei vaata me pornograafiat ega hellita selle tekitatud fantaasiaid (Matt. 5:27, 28). Samuti ei seltsi me eemaldatutega. (15/2, lk 29–32.)
• Mida tähelepanuväärset toob ilmsiks hiljutine arheoloogiline leid Iisraelis, milleks oli muistne mesila?
Arheoloogid leidsid üle 30 taru, milledest õpetlaste hinnangul võis saada lausa pool tonni mett aastas. See näitab, et maal, mille kohta Jumal oli öelnud, et see ’voolab piima ja mett’, peeti tõesti mesilasi (2. Moos. 3:8). (1/3, lk 15.)
• Mis mõttes oli Jeremija „otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri”? (Jer. 17:7, 8.)
Jeremija ei lakanud kunagi vilja kandmast ega lasknud end mõjutada pilkajatest. Ta võttis südamega kõike, mida Jehoova talle ütles, jäädes nii eluhoidva vee allika Jehoova ligi. (15/3, lk 14.)
• Mida Jeesus mõtles, kui ütles Martale, et „vaja on ... vähe või ainult üht”? (Luuka 10:41, 42.)
Jeesus ei pidanud Martat sellepärast materialistiks, et see mitmesuguseid roogi valmistas; samuti ei väljendanud ta hindamatust tema suure töö vastu. Ta hoopis rõhutas õigete prioriteetide tähtsust. Marta oli lasknud käest ainulaadse võimaluse tugevdada oma usku. (1/4, lk 12–13.)
• Mis olid Jeesuse üle peetud kohtuprotsessi mõned ebaseaduslikud seigad?
Kohus ei kuulanud õigeksmõistmise kasuks rääkivaid argumente. Otsiti valetunnistajaid. Kohut peeti öösel. Kohtuprotsess algas ja lõppes samal päeval. (1/4, lk 20.)