MATTEUSE EVANGEELIUM
10. peatüki kommentaarid
apostlit. Võib tõlkida ka „saadikut”, „käskjalga”. Kreeka sõna apóstolos tuleneb verbist apostéllo, mis tähendab „saatma (välja), läkitama”. (Mt 10:5; Lu 11:49; 14:32.) Sõna apóstolos põhitähendust on näha tekstist Joh 13:16, kus see on tõlgitud vastega „läkitatu”.
Siimon, keda kutsutakse Peetruseks. Peetrust on pühakirjas kutsutud viie nimega: 1) Simeon; 2) Siimon (nii Simeon kui ka Siimon tulenevad heebrea verbist, mis tähendab „kuula”); 3) Peetrus (kreeka nimi, mis tähendab „kaljurünk; kivi”; kellelgi teisel piiblis seda nime pole); 4) Keefas (semiidi vaste nimele Peetrus; võib olla seotud heebrea sõnaga kefím [kaljud], mis esineb tekstides Ii 30:6; Jer 4:29) ja 5) Siimon Peetrus. (Ap 15:14; Joh 1:42; Mt 16:16.)
Bartolomeus. Tähendab „Tolmai poeg”. Arvatakse, et ta on sama kes Johannese evangeeliumi Naatanael. (Joh 1:45, 46.) Evangeeliumite võrdlemine toob välja, et Matteus ja Luukas mainivad Bartolomeust ja Filippust koos, nii nagu Johannes mainib koos Naatanaeli ja Filippust. (Mt 10:3; Lu 6:14.)
maksukoguja. Kuna evangeeliumikirjutaja Matteus oli varem olnud maksukoguja, mainib ta sageli arve ja rahaühikuid. (Mt 17:27; 26:15; 27:3.) Ta pöörab arvudele suuremat tähelepanu kui teised evangeeliumikirjutajad. Näiteks ta jaotas Jeesuse põlvnemisliini kolme ossa, kus igaühes oli 14 põlvkonda (Mt 1:1–17); tõi välja meieisapalve seitse osapalvet (Mt 6:9–13), seitse mõistujuttu Mt 13. peatükis ja seitse häda tekstis Mt 23:13–36. Lisainfot maksukogujate kohta leiab Mt 5:46 kommentaarist.
Matteus. Tuntud ka kui Leevi. (Vt Mr 2:14 ja Lu 5:27 kommentaari.)
Alfeuse poeg Jaakobus. Vt Mr 3:18 kommentaari.
Taddeus. Apostlite nimede hulgas tekstides Lu 6:16 ning Ap 1:13 puudub nimi Taddeus. Selle asemel on „Jaakobuse poeg Juudas”, millest võib järeldada, et Taddeus on selle apostli teine nimi, kelle kohta Johannes ütleb „Juudas (mitte Iskariot)”. (Joh 14:22.) Võimalik, et nime Taddeus ongi kasutatud selleks, et mitte ajada seda Juudast segi reeturi Juudas Iskariotiga.
Kananaios. Nimi, mis eristab apostel Siimonit apostel Siimon Peetrusest. (Mr 3:18.) Arvatakse, et see väljend on heebrea või aramea päritolu ning tähendab „seloot; innukas”. Luukas nimetas seda Siimonit innukaks, kasutades kreeka sõna zelotés, mis tähendab samuti „seloot; innukas”. (Lu 6:15; Ap 1:13.) Võimalik, et Siimon kuulus kunagi selootide, Rooma-vastase juudi rühmitise ridadesse. Kuid ta võis saada selle nime ka oma innukuse ja agaruse pärast.
Iskariot. Nimi Iskariot võib tähendada „mees Kerijotist”. Juuda isa Siimonit nimetatakse samuti Iskariotiks. (Joh 6:71.) Üldiselt ollakse seisukohal, et see sõna näitab, et Siimon ja Juudas olid pärit Juudamaa linnast Kerijot-Hesronist. (Jos 15:25.) Kui see on nii, siis oli Juudas 12 apostlist ainus juudamaalane, ülejäänud olid galilealased.
kuulutage. St tehke avalikult teatavaks. (Vt Mt 3:1 kommentaari.)
Taeva kuningriik on lähedal! Vt Mt 4:17 kommentaari.
pidalitõbiseid. Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi.”
jääge tema juurde. Vt Mr 6:10 kommentaari.
tervitage. Juudid tervitasid üksteist tavaliselt sõnadega „Rahu sulle!”. (Koh 19:20; Mt 10:13; Lu 10:5.)
raputage tolmgi oma jalgadelt. Selline žest tähendas, et jüngrid ei vastuta karistuse eest, mis Jumal toob nende peale, kes jüngreid vastu ei võta ega kuula. Sama väljend on tekstides Mr 6:11 ja Lu 9:5. Markus ja Luukas lisavad sõnad „neile hoiatuseks”. Paulus ja Barnabas järgisid seda juhtnööri Pisiidia Antiookias. (Ap 13:51.) Ja Paulus tegi samalaadse žesti Korintoses, kui raputas oma riideid ja ütles: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas.” (Ap 18:6.) Selline komme võis jüngritele tuttav olla. Vagad juudid, kes rändasid läbi mittejuutide maa, raputasid enne juutide maa-alale taas sisenemist oma sandaalidelt tolmu maha, pidades seda ebapuhtaks. On ilmselge, et Jeesus ei pidanud seda silmas, kui andis jüngritele niisuguse juhtnööri.
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
on ... kergem. Vt Lu 10:12 kommentaari.
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
ettevaatlikud nagu maod. Vastega „ettevaatlikud” tõlgitud kreeka sõna võib tõlkida ka „arukad”, „mõistlikud”. Zooloogide sõnul on enamik madusid ettevaatlikud ning nad pigem põgenevad kui ründavad. Nende sõnadega hoiatab Jeesus oma jüngreid olema vastaste suhtes ettevaatlikud ja vältima kuulutustööl ohte.
süütud nagu tuvid. Jeesuse üleskutse kaks osa (olla ettevaatlikud ja olla süütud) täiendavad teineteist. (Vt selle salmi kommentaari ettevaatlikud nagu maod). Kreeka sõna, mis on tõlgitud „süütud” (sõna-sõnalt „puhtad”, „rikkumatud”), esineb ka tekstides Ro 16:19 („süütud halva suhtes”) ja Flp 2:15 („oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed”). Salmis Mt 10:16 peetakse süütuse all ilmselt silmas siirust, ausust, puhtaid motiive. Heebrea kõnekujundites ja poeesias sümboliseerivad tuvid mõnikord neid ja sarnaseid omadusi. (Ül 2:14; 5:2; vrd Mt 3:16 kommentaariga.) Jeesuse üleskutse mõte oli, et kui tema järelkäijaid taga kiusatakse ja nad on otsekui lambad huntide seas, tuleb neil madude ja tuvide sarnaselt olla ettevaatlikud, arukad, puhta südamega, veatud ja süütud. (Lu 10:3.)
kohtute. Võib tõlkida ka „kohalike kohtute”. Kreeka sõna synédrion, mis selles tekstis on mitmuses, kasutatakse piibli kreekakeelses osas enamasti sanhedrini, Jeruusalemmas asunud juudi kõrgeima kohtu tähenduses. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin” ning Mt 5:22 ja 26:59 kommentaari.) Kuid see sõna tähendab ka lihtsalt koosolekut või nõukogu. Siin mõeldakse sellega sünagoogide juures tegutsenud kohalikke kohtuid, millel oli õigus inimesi karistuseks piitsutada või kogukonnast välja heita. (Mt 23:34; Mr 13:9; Lu 21:12; Joh 9:22; 12:42; 16:2.)
minu nime pärast. Vt Mt 24:9 kommentaari.
vastu peab. Vt Mt 24:13 kommentaari.
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
Peltsebuliks. Tuleneb ilmselt nimest Baal-Sebub, mille tähendus on „kärbeste omanik (isand)”. Nii nimetati seda Baali, keda kummardasid Ekronis elavad vilistid. (2Ku 1:3.) Mõned kreekakeelsed käsikirjad kasutavad alternatiivseid nimesid tähendusega „aulise eluaseme omanik (isand)”. Või kui tegemist on sõnamänguga, kus on kasutatud piiblis mitteesinevat heebrea sõna zével (sõnnik), on selle nime tähenduseks „sõnnikuomanik (-isand)”. Nagu ilmneb tekstist Mt 12:24, käib nimi Peltsebul deemonite valitseja Saatana kohta.
kui palju enam. Vt Mt 7:11 kommentaari.
valges. St avalikult.
kuulutage katustelt. Idioom tähendusega „teatage avalikult”. Piibliaegadel olid majadel lamedad katused, kust sai teistele teateid edastada. Ja ka mõned sealsed tegevused võisid saada laialdaselt teatavaks. (2Sa 16:22.)
tappa hinge. Võib tõlkida ka „võtta elu”, st tulevast elu, mida on võimalik saada ülestõusmise kaudu. Kreeka sõna psyché ja vastava heebrea sõna néfeš traditsiooniline tõlkevaste on „hing”. Sellega mõeldakse enamasti 1) inimest, 2) looma, 3) inimese või looma elu. (1Mo 1:20; 2:7; Hes 18:4; 1Te 5:23; allm.) Näiteid selle kohta, kus sõna psyché tähendab „inimese elu”, võib leida tekstidest Mt 6:25; 10:39; 16:25, 26; Mr 8:35–37; Lu 12:20; Joh 10:11, 15; 12:25; 13:37, 38; 15:13; Ap 20:10. Sellised piiblisalmid aitavad mõista, mida Jeesuse sõnad siin tähendavad. (Vt „Sõnaseletusi”.)
teda, kes nii hinge kui ka keha võib hävitada. Üksnes Jumal saab hävitada inimese „hinge” (selles kontekstis viitab see tulevase elu lootusele) või äratada ta üles igaveseks eluks. See on üks piiblikoht, kust tuleb välja, et „hing” (kr psyché) võib surra ja seda saab hävitada. Teised salmid on näiteks Mr 3:4; Lu 17:33; Joh 12:25; Ap 3:23.
Gehennas. Tähendab igavest hävingut. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”.)
varblast. Kreeka sõna struthíon on deminutiiv ja võib tähendada ükskõik millist väikest lindu. Sageli on selle all mõeldud varblast, kõige odavamat toiduks müüdud lindu.
tühipalja veeringu eest. Sõna-sõnalt „assi eest”. Ass oli töölise 45 minuti töötasu. (Vt lisa B14.) Oma kolmandal rännakul Galileasse ütles Jeesus, et kaks varblast maksab ühe assi. Ühel teisel korral, tõenäoliselt umbes aasta hiljem Juudamaal, ütles ta, et viis varblast müüakse kahe assi eest. (Lu 12:6.) Neid kahte juhtumit võrreldes on näha, et varblase väärtus oli kaupmeestele niivõrd tühine, et viienda võis saada kauba peale.
Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud. Arvatakse, et inimesel kasvab peas keskmiselt üle 100 000 juuksekarva. See, et Jehoova on teadlik taolistest üksikasjadest, näitab, et ta on sügavalt huvitatud igast Kristuse järelkäijast.
ei taha kanda. Sõna-sõnalt „ei võta”, „ei võta enese peale”. Siin mõeldakse verbiga „kandma” seda, et kui kellestki saab Jeesuse jünger, peab ta olema valmis võtma enda peale kohustusi ja taluma raskusi.
piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. See on esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna staurós. Klassikalises kreeka keeles tähendab see peamiselt püstist palki või posti. Piltlikult tähendab see mõnikord kannatusi, häbi, piina ja isegi surma, mis kõik võib inimesele osaks saada seetõttu, et ta on Jeesuse järelkäija. (Vt „Sõnaseletusi”.)
hinge. Võib tõlkida ka „elu”. Vt „Sõnaseletusi”.
sellepärast, et see on prohvet. Sõna-sõnalt „prohveti nime pärast”. Siin kontekstis näitab kreeka idioom „nime pärast” prohveti ameti ja töö tunnustamist. (Vrd Mt 28:19 kommentaariga.)
samasuguse tasu nagu prohvet. Need, kes võtavad vastu ja toetavad Jumala prohveteid, saavad rikkaliku tasu. Selle näiteks on jutustus lesknaisest 1Ku 17. peatükis.