MARKUSE EVANGEELIUM
10. peatüki kommentaarid
üle Jordani Juudamaa piirialadele. Võib tõlkida ka „Juudamaaga piirnevale alale teisel pool Jordanit”. Ilmselt mõeldakse Peread, Jordani jõest ida poole jäävat ala, eriti seda osa Pereast, mis piirnes Juudamaaga. (Vt Mt 19:1 kommentaari ja lisa A7 kaarti 5.)
lahutustunnistuse. Vt Mt 19:7 kommentaari.
loomise alguses. Ilmselt mõeldakse inimeste loomist. Jeesus räägib siin, et Looja sõlmis mehe ja naise vahel abieluliidu, pannes aluse inimühiskonnale.
Jumal. Sõna-sõnalt „ta”. Mõni vana käsikiri ütleb ka „Jumal”.
üks. Vt Mt 19:5 kommentaari.
naise endast lahutab. Võib tõlkida ka „saadab oma naise ära”. Jeesuse sõnu, mis Markus kirja pani, tuleb mõista selle tervikmõtte valguses, mis on kirjas Mt 19:9, kus on lisaks fraas „muul põhjusel kui hooruse pärast”. (Vt Mt 5:32 kommentaari.) Seega käivad need Jeesuse sõnad lahutuse kohta, mille põhjuseks on midagi muud kui abikaasa hoorus (kr porneía).
rikub abielu, patustades naise vastu. Jeesus lükkab siin ümber levinud rabiinliku õpetuse, mille kohaselt oli mehel lubatud oma naisest lahutada „ükskõik millisel põhjusel”. (Mt 19:3, 9.) Mõte, et mees võiks abielu rikkudes oma naise vastu patustada, oli enamikule juutidele võõras. Rabid õpetasid, et mehel pole üldse võimalik naisele truudust murda – et ainult naine võib olla truudusetu. Näidates, et mehele kehtivad samad moraalinormid mis tema naisele, tõstis Jeesus naiste eneseväärikust ja staatust ühiskonnas.
kui naine pärast oma mehest lahutamist. Selle fraasiga tunnustab Jeesus naise õigust end truudusetust abikaasast lahutada. Tolle aja juudid seda ilmselt vastuvõetavaks ei pidanud. Ent Jeesuse sõnade kohaselt pidi üks ja sama õigus kehtima nii kristlastest meestele kui ka naistele.
väikseid lapsi. Need lapsed võisid olla eri vanuses, kuna siin olevat kreeka sõna ei kasutata piiblis mitte ainult vastsündinute ja imikute (Mt 2:8; Lu 1:59), vaid ka Jairuse 12-aastase tütre kohta (Mr 5:39–42). Paralleeltekstis Lu 18:15 on aga teine kreeka sõna, mis tähendab imikut või koguni loodet. (Lu 1:41; 2:12.)
nagu väike laps. Mõeldakse väikeste laste häid omadusi. Näiteks on nad alandlikud, õplikud, usaldavad ja vormitavad. (Mt 18:5.)
embas lapsi. Vaid Markus paneb kirja selle detaili. Kreeka sõna, mille vasteks on siin „embama”, esineb vaid selles kirjakohas ja tekstis Mr 9:36 ning seda võib tõlkida ka „sülle võtma”. Jeesus tegi rohkem, kui ootasid täiskasvanud, kes lapsed Jeesuse juurde tõid; nemad soovisid, et Jeesus neid lihtsalt puudutaks. (Mr 10:13.) Olles pere vähemalt seitsmest lapsest vanim, mõistis Jeesus väikeste laste vajadusi. (Mt 13:55, 56.) Jeesus isegi õnnistas neid. Algkeeles on siin kasutatud verbivormi, mis viitab tegevuse intensiivsusele ning annab mõista, et Jeesus õnnistas lapsi eriti hellalt ja tundesoojalt.
Hea õpetaja. Tõenäoliselt kasutas mees neid sõnu meelitava tiitlina, võib-olla sellepärast, et tolle aja usujuhid nõudsid, et neile sel viisil austust osutataks. Kuigi Jeesus ei pannud pahaks, et teda kutsuti õpetajaks ja isandaks (Joh 13:13), ei võtnud ta eales vastu austust, mis kuulus ta isale.
Keegi muu pole hea kui vaid üks – Jumal. Nende sõnadega tunnustab Jeesus, et Jehooval on ainsana õigus määrata, mis on hea ja mis halb. Astudes üle Jumala keelust mitte süüa hea ja halva tundmise puu vilja, näitasid Aadam ja Eeva, et nad soovivad ise otsustada, mis on hea ja mis halb. (1Mo 2:17; 3:4–6.) Erinevalt neist jätab Jeesus selle alandlikult oma isa hooleks. Piiblis kirjas olevate käskude kaudu on Jumal andnud teada, mis on hea. (Mr 10:19.)
tundes tema vastu armastust. Vaid Markus paneb kirja, mida Jeesus rikka noore ülema vastu tundis. (Mt 19:16–26; Lu 18:18–30.) Markuse info võis pärineda Peetruselt, kes oli ka ise sügavate tunnetega mees. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)
Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma. Jeesus kasutab mõtte ilmestamiseks hüperbooli. Just nagu kaamelil on võimatu minna läbi nõelasilma, on rikkal võimatu saada Jumala kuningriiki, kui ta peab rikkust tähtsamaks kui oma suhteid Jehoovaga. Jeesus ei mõelnud, et ükski jõukas inimene ei pääse Jumala kuningriiki, sest ta lausus veel: „Jumalale on kõik võimalik.” (Mr 10:27.)
küsisid temalt. Mõnes käsikirjas on öeldud „ütlesid isekeskis”.
tulevasel ajastul. Vastega „ajastu” tõlgitud kreeka sõna on aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Jeesus räägib siin tulevasest ajastust, kui valitseb Jumala kuningriik ja inimesed saavad igavese elu. (Lu 18:29, 30; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)
läksid ... teed mööda üles Jeruusalemma. Jeruusalemm asus umbes 750 m üle merepinna, mistõttu piiblis räägitakse tihti, et jumalateenijad läksid „üles Jeruusalemma”. (Lu 2:22; Joh 2:13; Ap 11:2.) Jeesus ja tema jüngrid hakkasid üles minema Jordani orust (vt Mr 10:1 kommentaari), mille madalaim koht on umbkaudu 400 m alla merepinna. Jeruusalemma jõudmiseks tuli neil tõusta umbes 1000 m.
sülitavad tema peale. Kellegi peale või kellelegi näkku sülitamine väljendas äärmist põlgust, vaenulikkust või viha ning oli kannatanule väga alandav. (4Mo 12:14; 5Mo 25:9.) Jeesus ennustas siin, milline kohtlemine teda ees ootab. See, mis Jeesusele osaks sai, viis täide messia kohta käiva ennustuse: „Ma ei peitnud oma palet solvangute ja sülje eest.” (Jes 50:6.) Tema peale sülitati, kui ta oli sanhedrini ees (Mr 14:65), ning Rooma sõdurid sülitasid ta peale pärast seda, kui Pilatus oli tema üle kohut mõistnud. (Mr 15:19.)
Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, astusid Jeesuse juurde. Matteuse evangeeliumi järgi pöördus selle palvega Jeesuse poole Jaakobuse ja Johannese ema, kuid ilmselt lähtus see palve tema poegadelt. Seda järeldust toetab Matteuse ülestähendus ülejäänud kümne jüngri reageeringust: nad ei saanud pahaseks mitte ema, vaid „nende kahe venna peale”. (Mt 20:20–24; vt Mt 4:21 ja 20:20 kommentaare.)
Sebedeuse pojad. Kuigi mõnes käsikirjas on siin „kaks Sebedeuse poega”, on tugevam käsikirjaline alus lühema variandi „Sebedeuse pojad” kasutamiseks.
üks su paremal ja teine su vasakul käel. Nii paremal kui ka vasakul käel istumine oleks tähendanud au ja võimu, kuid koht paremal käel oli alati auväärsem. (L 110:1; Ap 7:55, 56; Ro 8:34; vt Mt 25:33 kommentaari.)
juua sellest karikast. Vt Mt 20:22 kommentaari.
saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse. Võib tõlkida ka „teha läbi selle sissekastmise, mille mina läbi teen”. Jeesus kasutab siin paralleelselt mõisteid „ristimine” ja „karikas”. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesuse teenistuse ajal see ristimine parasjagu kestab. Täielikult ristitakse ehk kastetakse ta surmasse siis, kui ta hukatakse piinapostil 14. niisanil aastal 33. Tema surnuist ülesäratamisega jõudis see ristimine lõpule. (Ro 6:3, 4.) Jeesuse ristimine surmasse ja tema veega ristimine on kaks eri asja: teenistuse algul sai tema veeristimine täielikult tehtud, kuid tema ristimine surmasse alles algas.
peremehetsevad. Võib tõlkida ka „valitsevad isandaina”. Vastavat kreeka sõna on piibli kreekakeelses osas kasutatud vaid neli korda, tekstides Mt 20:25, Mr 10:42, 1Pe 5:3 ja Ap 19:16 (kus see on tõlgitud „sai neist jagu”). Jeesuse sõnad tõid meelde vihatud Rooma ikke ning Herodeste rõhuva valitsemise. (Mt 2:16; Joh 11:48.) Peetrus sai ilmselt Jeesuse nõuande mõttest aru, sest ta innustas hiljem kogudusevanemaid olema karjale eeskujuks, mitte nende üle valitsema. (1Pe 5:3.) Tekstis Lu 22:25 on kasutatud sarnase tähendusega verbi, mis on ka kirjakohas 2Ko 1:24, kus Paulus ütleb, et kristlased ei tohiks isandaina valitseda kaasusklike usu üle.
elu. Vt Mt 20:28 kommentaari.
Jeerikosse. Vt Mt 20:29 kommentaari.
pime kerjus. Matteuse ülestähendus sellest sündmusest ütleb, et tee ääres istus kaks pimedat (20:30), Markus ja Luukas aga räägivad vaid ühest (18:35). Markus üksi mainib tema nime Bartimeus, kuid tõenäoliselt räägib ka Luukas just temast.
naatsaretlane. Jeesust nimetati naatsaretlaseks ning hiljem kutsuti nõnda ka tema järelkäijaid. (Ap 24:5.) Kuna nimi Jeesus oli juutide hulgas üsna levinud, kasutati koos nimega mingit lisanime; näiteks oli piibliaegadel tavaks seostada inimesi kohaga, kust nad pärit olid. (2Sa 3:2, 3; 17:27; 23:25–39; Nah 1:1; Ap 13:1; 21:29.) Jeesus elas suurema osa oma elust Galileas Naatsaretis, seega oli loomulik tema puhul seda nimetust kasutada. Teda nimetasid naatsaretlaseks erinevad isikud erisugustes olukordades. (Mr 1:23, 24; 10:46, 47; 14:66–69; 16:5, 6; Lu 24:13–19; Joh 18:1–7.) Jeesus võttis selle nime omaks ning kasutas seda ka ise. (Joh 18:5–8; Ap 22:6–8.) Pilatus lasi panna Jeesuse piinaposti külge tahvli, millele oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles: „Naatsaretlane Jeesus, juutide kuningas.” (Joh 19:19, 20.) Alates 33. aasta nädalatepühast rääkisid nii apostlid kui ka teised Jeesusest tihti kui naatsaretlasest või mainisid, et ta on Naatsaretist pärit. (Ap 2:22; 3:6; 4:10; 6:14; 10:38; 26:9; vt ka Mt 2:23 kommentaare.)
Taaveti poeg. Nimetades Jeesust Taaveti pojaks, tunnustab pime kerjus Bartimeus avalikult Jeesust messiana. (Vt Mt 1:1, 1:6 ja 15:25 kommentaari.)
Rabbuuni. Semiidi sõna, mis tähendab „minu õpetaja”. Võimalik, et rabbuuni oli algselt aupaklikum või soojem kõnetlussõna kui „rabi”, mis tähendab „õpetaja”. (Joh 1:38.) Nähtavasti oli tolleks ajaks, kui Johannes oma raamatu kirja pani, minavormi näitav järelliide -i (mis tähendab „minu”) paljuski minetanud oma tähenduse selles tiitlis, sest Johannes ütleb selle sõna tähendavat „õpetaja”. (Joh 20:16.)