LUUKA EVANGEELIUM
13. peatüki kommentaarid
kelle peale kukkus Siiloahi torn. Jeesus tõi õpetades näite tragöödiast, mis juhtus kas hiljaaegu või mis oli rahval eredalt meeles. Siiloahi torn ei olnud ilmselt kaugel Siiloahi tiigist, mis asus Jeruusalemma kaguosas. (Vt lisa B12 kaarti „Jeruusalemm ja selle ümbrus”.)
viinamäele oli istutatud viigipuu. Oli tavaline, et viinamäele istutati ka viigi- ja õlipuid. Juhul kui oli kehv viinamarja-aasta, võis viigimarjade ja oliivide müügist siiski tulu saada.
kolm aastat. Esimesed viljad annab viigipuu 2–3 aastat pärast istutamist. Kui Jeesus selle mõistujutu räägib, on tema teenistus kestnud umbes kolm aastat. Ilmselt kujutab see mõistujutus mainitud aastaid. Jeesus on püüdnud kolm aastat juutide usku kasvatada. Ometi on võrdlemisi vähe neid, kes on saanud tema jüngriteks ja keda võib pidada tema töö viljaks. Nüüd, oma neljandal teenistusaastal, teeb ta veelgi rohkem. Ta kuulutab ja õpetab Juudamaal ja Pereas. Ta justkui kaevab sümboolse viigipuu (juudi rahva) ümbert ja paneb sinna väetist. Kuid üsna vähesed juudid võtavad Jeesust kuulda. Kuna enamik neist seda ei tee, ootab rahvast tervikuna hukk.
jõuetuks tegev vaim. Võib tõlkida ka „haigeks tegev vaim”. Selle all mõeldakse ilmselt deemonit. Tekstis Lu 13:16 ütleb Jeesus, et Saatan oli seda naist köidikuis hoidnud.
sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Selle suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks. Sinepiseemet, mille kohta on öeldud, et see on „pisim kõigist seemnetest” (Mt 13:32; Mr 4:31), kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Iisraeli põllumehed Jeesuse päevil.
seaa. Vt Mt 13:33 kommentaari.
kas vaid vähesed pääsevad? Vanal ajal vaidlesid juudi usujuhid tuliselt selle üle, kui palju on neid, kes lõpuks pääsevad. Hiljem tekkisid isegi mõned müstitsistlikud usulahud, kes püüdsid täpset arvu teada saada. Selleks andsid nad igale pühakirjas olevale tähele numbrilise väärtuse. Mehe küsimus, mis puudutas Jumala kohtumõistmist, oli väga lai ja tekitas spekulatsioone. Jeesus rõhutas oma vastuses aga hoopis seda, mida inimesel pääste saamiseks teha tuleb.
Pingutage kõigest jõust. Sõna-sõnalt „Võidelge”. Jeesuse üleskutse rõhutab vajadust kogu hingest tegutseda, et minna sisse kitsast uksest. Mitmed teatmeteosed on selles kontekstis pakkunud vasteks ka „andke endast parim”, „tehke kõik mis võimalik”. Selles salmis on kreeka verb agonízomai. Samatüvelise kreeka nimisõnaga agón viidatakse tihti spordivõistlustele. Salmis Heb 12:1 on seda nimisõna kasutatud piltlikult kristliku elu kui võidujooksu kohta. Seda on kasutatud ka laiemas tähenduses võitluse kohta. (Flp 1:30; Kol 2:1; 1Ti 6:12; 2Ti 4:7.) Kreeka verb esineb ka tekstides 1Ko 9:25; Kol 1:29; 4:12; 1Ti 4:10; 6:12, kus see on tõlgitud näiteks sõnadega „pingutama”, „võitlema”. Kuna selle väljendi taust on seotud spordivõistlustel võistlemisega, on mõned õpetlased arvamusel, et Jeesus õhutas siin pingutama samamoodi nagu atleet, kes paneb auhinna võitmiseks mängu kogu oma jõu.
peatänavatel. Siin kasutatud kreeka sõnaga mõeldakse linna peatänavaid, mis linna keskosas laiemaks muutusid ja olid kui väljakud, kuhu rahvas võis koguneda. Enamik tänavaid 1. sajandi linnades olid kitsad ja käänulised.
kiristate hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.
idast ja läänest, põhjast ja lõunast. Jeesus viitab nelja ilmakaarega kogu maale. Teisisõnu ütleb ta, et igast rahvusest inimestel on võimalus olla „lauas Jumala kuningriigis”.
on lauas. Vt Mt 8:11 kommentaari.
Herodes. St Herodes Antipas, Herodes Suure poeg. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)
sellele rebasele. Rebane on kaval loom. Sellega, et Jeesus nimetab Herodest rebaseks, võib ta vihjata tema salakavalusele. Mõnede õpetlaste meelest võis Jeesus selle väljendiga mõelda nii kavalust, nõrkust kui ka tähtsusetust. Juudi kirjanduses võrreldi rebasega kedagi, kes oli nõrk (vrd Neh 4:3), kuid salakaval ja püüdis teiste pealt kasu lõigata. Vastandiks oli tugev lõvi, kes kujutas enesekindlat ja võimsat valitsejat. (Vrd Õp 28:1; Jer 50:17; Hes 32:2.) Kui õpetlaste oletus peab paika, nimetas Jeesus Herodest sisuliselt riuklikuks, tähtsust täis valitsejaks, kes on Jumala silmis tühine. Näib, et sel ajal kui variserid ütlesid Jeesusele, et Herodes tahab teda tappa, läks Jeesus parasjagu läbi Perea, mis oli Herodese valitsusala. Võib-olla lasi kuningas Herodes selle kuulujutu ise lahti, et Jeesus sealtkandist hirmunult põgeneks. Jeesus oli Herodesele pinnuks silmas. Varem oli Herodes oma naise mõjutusel tapnud Ristija Johannese ja ta võis karta, et võib tappa veel ühe Jumala prohveti. (Mt 14:1, 2; Mr 6:16.)
täna ja homme ning kolmandal päeval jõuan ma siin oma tööga lõpule. Jeesuse sõnu ei tuleks võtta sõna-sõnalt. Ta andis mõista, et juba varsti läheb ta Jeruusalemma, kus ta sureb. Samuti võis ta nende sõnadega mõelda, et tema kui messia tegevusaeg on kindlalt paigas ja ükski ilmalik valitseja ei saa teda tagant kiirustada või tema tegevuskava muuta.
ei või juhtuda. Võib tõlkida ka „on mõeldamatu”. Ehkki ükski piibliennustus ei ütle otsesõnu, et messias sureb Jeruusalemmas, võidi seda järeldada tekstist Tn 9:24–26. Peale selle oli ootuspärane, et kui juudid tapaksid mõne prohveti, eriti veel messia, toimuks see just selles linnas. Jeruusalemmas kogunes 71-liikmeline kõrgeim kohus sanhedrin ning nende üle, kes arvati olevat valeprohvetid, peeti kohut seal. Jeesus võis pidada silmas ka seda, et Jeruusalemmas toodi Jumalale alaliselt ohvreid ja seal tapeti paasatall. Sündmused arenesidki selliselt, et Jeesuse sõnad läksid täide. Ta viidi Jeruusalemmas sanhedrini ette ning mõisteti süüdi. Ja just Jeruusalemmas, kohe teisel pool linnamüüre, ta suri kui paasatall. (1Ko 5:7.)
Jeruusalemm, Jeruusalemm. Tekstis Mt 23:37 on kirjas samasugused Jeesuse sõnad, mis ta lausus Jeruusalemmas 11. niisanil oma maise elu viimasel nädalal. Siin olevad sõnad ütles Jeesus aga mõni aeg varem Pereas. (Vt lisa A7.)
Jumal. Võib tõlkida ka „Näe! Jumal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
Jehoova. See tsitaat on võetud kirjakohast L 118:26, mille heebreakeelses algtekstis esineb Jumala nimi nelja konsonandina (translitereeritult JHVH). (Vt lisa C.)