Süüria Antiookia. Kristliku tegevuse üks esimesi keskusi

Süüria Antiookia oli Rooma provintsi Süüria pealinn. 1. sajandil oli see Rooma ja Aleksandria kõrval üks Rooma impeeriumi suurimaid linnu. Linn asus Orontese jõe (1) idakaldal ja hõlmas algul ka saart (2). Mõnikümmend kilomeetrit allavoolu asus sadamalinn Seleukeia. Antiookias oli tolle aja üks suurimaid hipodroome (3), kus toimusid hobuste ja kaarikute võiduajamised. Linn oli tuntud oma suurejoonelise sammastega ääristatud tänava poolest (4), mille Herodes Suur lasi marmoriga sillutada. Hiljem lasi keiser Tiberius tänavale juurde ehitada katusega sammaskäike ning kaunistas tänavat mosaiikide ja kujudega. Selles mitmekultuurilises linnas oli suur juudi kogukond (5). Paljudest sealsetest juutidest said kristlased. Antiookia oli esimene koht, kus Jeesuse jüngreid hakati nimetama kristlasteks. (Ap 11:26.) Aja jooksul said kristlasteks ka paljud mittejuudid. Kui umbes aastal 49 kerkis esile ümberlõikamisküsimus, saadeti Paulus, Barnabas ja veel mõned vennad Jeruusalemma, et juhtivalt kogult juhiseid saada. (Ap 15:1, 2, 30.) Kõik kolm Pauluse misjonireisi said alguse Antiookiast. (Ap 13:1–3; 15:35, 40, 41; 18:22, 23.) Kaardil on kujutatud linnamüür läbi mitme sajandi.