Vaatleme maailma
Noored surevad
Kui võrrelda Ameerika Ühendriikide lapsi 25 teise tööstusriigi lastega, on Ühendriikide lastel 12 korda suurem tõenäosus surra tulistamise tagajärjel, 5 korda suurem tõenäosus langeda mõrva ohvriks ning 2 korda suurem tõenäosus sooritada enesetapp, teatab ajaleht ”The Dallas Morning News”. ”Arvasime, et USA-s on need näitajad suuremad, kuid olime siiski üllatunud nende näitajate suuruse erinevusest,” ütleb Georgia Atlanta haiguste kontrolli keskusele koostatud raporti koordinaator Etienne Krug. Muu hulgas on laste vägivaldne surm seotud ka uimastite, vaesuse, lõhutud perekondade ning piiratud võimalustega saada haridust.
Nakkushaigused toidust
Tarbijate kasvav nõudmine ”mitmesuguse värske toidu järele aasta ringi” koos ”ülemaailmse turuga, mis teeb võimalikuks transportida tooteid ühe ööga kõikjale maailmas”, soodustab uute toidust saadavate haiguste levimist Ühendriikides, teatab ajakiri ”The Journal of the American Medical Association” (JAMA). Viimase kümne aasta jooksul tehtud uurimuste alusel arvavad teadlased, et toidus olevatest mikroobidest ”haigestub Ameerika Ühendriikides igal aastal 6,5 kuni 81 miljonit inimest ning sureb umbes 9000 inimest”. Mõningad eksperdid arvavad, et ka orgaanilise väetisega (loomasõnnikuga) kasvatatud toidu kasvav tarbimine võib selle probleemi kaassüüdlane olla. Vastavalt JAMA raportile võib ”kolibakter lehmasõnnikus 70 päeva elujõuline olla ning väetisega kasvatatud toidus paljuneda, kui mikroobide tapmiseks ei kasutata kuumust või selliseid lisaaineid nagu sool või säilitusained”.
”Pühade” ahvide nuhtlus
Reesusmakaagid on elanud Indias Vrindavanis niikaua, kui inimesed seda mäletavad, ütleb primatoloog Iqbal Malik. Paljud peavad neid ahve pühaks ning kuni tänaseni on neil lastud mööda hindude püha linna vabalt ringi uitada, ilma et neid oleks varitsenud kinnivõtmise oht. Ajakirja ”New Scientist” sõnul on sealne reesusmakaakide populatsioon viimastel aastatel suuresti kasvanud, sest kasvanud on ka palverändurite arv, kes neid toidavad. Arvatakse, et ahvide toitmine tagab majandusliku heaolu. Aastate jooksul on aga ahvid inimeste antud toidust täiesti sõltuvaks saanud, kuna seal napib taimestikku. ”Nad on hakanud kotte varastama ning käima majades toitu otsimas.” Kohalikud elanikud on nõustunud sellega, et 60 protsenti ahvide populatsioonist võetaks kinni ning viidaks maapiirkondadesse. Malik ütleb: ”Jumalad on muutunud nuhtluseks.”
Kitsad kingad?
Kuigi hilises noorukieas meie jala luud enam ei kasva, muutuvad jalad siiski kogu elu jooksul. Kanada kiropoodia liidu president Neil Koven ütleb: ”Inimese vananedes lamenevad mingil määral tema jalalabad, nii et need pikenevad ja laienevad. Seda põhjustavad luudevahelised sidemed, mis muutuvad veidi lõdvemaks või elastsemaks.” Jalanõude asjatundjad arvavad, et kuni pooled täiskasvanutest kannavad vale suurusega kingi, kusjuures tavaliselt on probleem just selles, et kingad on liiga kitsad, ja see põhjustab konnasilmi, mõhnasid, suure varba paistetusi ja varvaste deformeerumist. Kas sinu kingad on liiga kitsad? ”Astu paljajalu paberilehele ning tõmba mõlema jala ümber joon. Siis pane oma kingad paberile ja tõmba nende ümber joon. Kui võrdled neid piirjooni, võid näha, kui palju sa oma jalalaba kingade sisse pressid,” ütleb ajaleht ”The Toronto Star”. Kui tahad saada parimaid jalanõusid, mõõda oma jalgu iga kord enne kingade ostmist ning tee oma sisseost pärastlõunal või õhtul, kui oled juba mõnda aega jalgadel olnud.
”Tundmatu vaenlase” jahil
Aastal 1997 hakkasid Itaalias Rooma elanikel heinapalavik ja muud allergiad kaks kuud varem kui tavaliselt, teatab ajaleht ”Corriere della Sera”. Üks allergoloog arvab, et seda varajast õietolmu rünnakut põhjustas ”planeedi keskmise temperatuuri üldine tõus, mis lühendas märgatavalt talve kestust”. Ajaleht märgib, et ”ilusad ilmad on toonud tundmatut õietolmu, mille mõju väljas töötavatel ekspertidel kahjutuks teha ei õnnestu”. ”Tundmatu põhjuse jaht” on seega juba alanud, kuid seni ”kannatavad patsiendid allergiate tõttu, mille tekitajad on tundmatud”.
Armulaualeibade valvurid
Mississippis Picayune’is on St. Charlesi katoliiklik kirik hakanud valvureid vahipostile paigutama, tagamaks, et keegi ei jalutaks kirikust välja armulaualeiba alla neelamata. See abinõu võeti kasutusele pärast seda, kui saadi teada, et mitmed inimesed väljusid kirikust armulaualeiva ehk hostiaga, mida katoliiklased pühaks peavad. Ajalehe ”The Dallas Morning News” sõnul väidab vaimulik John Noone, et ”Saatana kummardajad tahavad hostiat enda kätte saada”, et seda ”rüvetada”. Armuleiva valvurite töö on jälgida, kas koguduseliikmed ikka tõepoolest selle alla neelavad. Juhul kui kirikuskäijad seda ei tee, palutakse viisakalt neil hostia alla neelata või see siis tagasi anda.
Video vilksatab meelde
Ajakirjas ”Pediatrics” ilmunud teadaande kohaselt ”näitavad mitmed uurimused, et muusikavideod võivad mõjutada vaatajate käitumist suuresti, muutes nad vägivalla suhtes tundetuks ning õhutades teismelisi abielueelset seksi heaks kiitma”. Lapsevanemate suurimaks mureks on heavy metal’i ja gangsta rap’i sõnad. ”Teismeliste väikese grupi muusikaline eelistus võib neid küllaltki palju mõjutada. Mitmed uurimused näitavad, et heavy metal’i eelistamine võib olla märgiks noorte võõrandumisest, sõltumusainete kuritarvitamisest, psüühikahäiretest, enesetapu sooritamise võimalikkusest, soorollide stereotüüpide omaksvõtmisest või riskikäitumisest.” Raport, mille meditsiinidoktorid koostasid aastatel 1995 ja 1996, ütleb: ”Neile, kes pärast video nägemist taas seda laulu kuulevad, ”vilksatab” kohe meelde see, mida nad videos nägid.”
Elevandisõnnikust paber
Kui naabrid märkasid Mike Bugarat oma aias elevandisõnnikut keetmas, olid nad mõistagi tema pärast üpris suures mures. Mõned arvasid, et ta tegeleb nõidumisega, kuid tegelikult valmistas ta hoopis paberit. Alguses valmistas härra Bugara paberit banaani-, maisi- ja eukalüptilehtedest. Kuid suured kogused Keenia elevantide kiudainerikast sõnnikut panid selle tulihingelise looduskaitsja kaaluma, kas sellest ei saaks mitte paberit valmistada. Ta arvas, et see on mõjus viis teha ”inimesed teadlikuks sellest, kui tähtis on nende loomaliikide ellujäämine”, teatab ajakiri ”New Scientist”. Nüüd tehakse tema elevandisõnnikust valmistatud paberist Keenia looduskaitseteenistuse sel aastal toimuva 50. aastapäeva kutseid.
Toitumisharjumused
”Tänapäeval on paljud harjumused” seotud teleriga, ütleb ajaleht ”The New York Times”. Ühe näite võib tuua teleri ees söömisest, mis on nüüdseks muutunud kõikjal maailmas levinud kombeks. Näiteks Mehhikos söövad paljud pered õhtusööki samal ajal, kui vaatavad seebioopereid. Ühes hiljutises Prantsusmaal tehtud küsitluses selgus, et ”62 protsenti söökidest süüakse siis, kui teler mängib”. Hiinas mugitakse televisioonisaateid vaadates röstitud arbuusiseemneid. Need mustad seemned koos päevalille ja pistaatsiapähkli seemnetega on hinnatud ka Iisraeli telerivaatajate hulgas. Filipiinidel kuuluvad teleri ees söödavate suupistete hulka grillitud kanavarbad, seakõrvad ning vardasse aetud kanasooled. Lemmik suupiste on seal aga balut — ”pardimunast väljahaudumata looted, mida keedetakse ning süüakse siis koore seest, raputades peale kivisoola”, ütleb ”Times”.
Koolera tasuta ärahoidmine
Teadlased arvavad, et nad on avastanud koolera ärahoidmiseks kulutusi mittenõudva meetodi, mis seisneb joogivee kurnamises läbi saride! Ameerika Ühendriikide Marylandi ülikooli ning Bangladeshi Dhaca rahvusvahelise nakkusliku kõhulahtisuse uurimiskeskuse uurijad leidsid, et koolerat tekitav bakter elutseb vees elavate planktonisarnaste koorikloomade, aerjalaliste soolestikus. Kui valada vett läbi nelja sarikihi, võib sellest kõrvaldada rohkem kui 99 protsenti koolerabaktereid. Sari võib nakkusest puhastada, kui asetada see kaheks tunniks otsese päikesevalguse kätte ning vihmaperioodidel töödelda seda odava desinfektsioonivahendiga. Londoni ajaleht ”The Independent” teatab, et välikatsed algavad sel aastal, ja epideemiapiirkondades hakatakse inimestele õpetama, kuidas seda protseduuri läbi viia.
Ameeriklaste relvaarmastus
”Rahvaküsitluse järgi on kümnest nelja Ameerika täiskasvanu kodus mingisugune relv ning keskmiselt on igas sellises kodus kaks tulirelva,” teatab New Yorgi ajaleht ”Daily News”. ”Küsitluses selgus, et 25%-l on püstol, 27%-l haavlipüss ja 29%-l vintpüss.” Paljudes peredes on koguni mitut tüüpi relvi.