”Armastus ei hävi ilmaski” — missugune on sinu armastus?
MIS on armastus? Vanasõnu, mis tõstavad esile tõelise armastuse väärtust, leidub kogu maailmas. Üks suulu vanasõna ütleb: ”Armastus ei vali, millisele rohuliblele ta langeb.” Filipiinidel öeldakse: ”Armastus on elu sool.” Üks liibanoni vanasõna teatab, et ”Armastus jätab vead kahe silma vahele, kuid vihkamine suurendab üleastumisi”. Iirlastel on samalaadne ütlus: ”Armastus peidab inetuse.” Uelslased ütlevad, et ”Armastus on hiiglasest tugevam”. Norralased ütlevad, et ”See, keda armastatakse, on alati ilus”. Inglast võib kuulda ütlemas, et ”Unts armastust on rohkem väärt kui naela jagu seadusetäitmist”. Hispaanias on käibel ütlus: ”Tõeline armastus kestab surmani.”
Pole kahtlustki, et tõelist armastust hinnatakse kõikjal, kuhu me ka ei läheks. Just seesugust armastust, mis tõesti elu muuta võib, on kirjeldanud piiblikirjutaja Paulus: ”Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:4—8).
Jah, ”armastus ei hävi ilmaski”. Armastus parandab. Armastus ühendab. Armastust ei ilmutata mitte ainult sõnade, vaid ka omakasupüüdmatute tegudega. Armastusel on puhtad ajendid. Seepärast kirjutas Paulus veel: ”Kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!” Kui toome ohvreid või teeme kingitusi lihtsalt selleks, et teised meid näeksid, siis on see Jumala vaatepunktist tühine (1. Korintlastele 13:3).
Jeesus sõnastas selle niiviisi: ”Kui sa armastuseande annad, siis ära lase enese ees sarve puhuda, nagu silmakirjatsejad teevad .., et inimesed neid ülistaksid. Tõesti ma ütlen teile, et neil on oma palk käes! Vaid kui sina armastuseande annad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb.” Jah, armastus ei kiitle ega hoople (Matteuse 6:2, 3).
Silmakirjatsematu armastus ei aja taga omakasu. Inimesega, kel on teiste vastu tõeline armastus, on kosutav koos olla (Matteuse 11:28—30, UM). Järgmine anonüümne tsitaat võib panna meid järele mõtlema, mis laadi on see armastus, mida meie teiste vastu tunneme: ”Õiglus ilma armastuseta teeb kalgiks. Usk ilma armastuseta teeb fanaatiliseks. Jõud ilma armastuseta teeb tooreks. Kohusetunne ilma armastuseta teeb kangekaelseks. Korralikkus ilma armastuseta teeb väiklaseks.”
Oma elus üksnes reeglitest juhinduvad inimesed võivad langeda armastusetuse lõksu. Kui ülesehitav meist igaühe seltskond võib küll olla, kui elame Pauluse järgmise nõuande järgi: ”Riietuge .. südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Koloslastele 3:12—14).
[Pilt lk 15]
Tõelised kristlased osutavad teistele armastust, nii nagu Jeesus seda õpetas