Mis on Jumala eesmärk?

PALJUD kõikvõimsa, armastava Jumala olemasolus kahtlejad küsivad: ”Kui Jumal tõesti on olemas, miks ta siis on lubanud nii palju kannatusi ja kurjust kogu ajaloo kestel? Miks ta lubab kogu seda viletsust nüüdisajal meie ümber? Miks ta ei tee midagi, et saabuks lõpp sõdadele, kuritegevusele, ülekohtule, vaesusele ja muudele hädadele, mis nii paljudes maailma maades ähvardava kiirusega laienemas on?”

Mõned on tulnud välja mõttega, et Jumal lõi Universumi, pani inimesed planeet Maale elama ning jättis siis nad omapäi tegutsema. Selle vaate kohaselt ei saa Jumalat süüdistada hädades ja viletsuses, mille inimesed oma ahnuse ja halva elukorraldusega endile kaela on tõmmanud.

Ent teised ei nõustu selle teooriaga. Näiteks ütleb füüsikaprofessor Conyers Herring, kes tunnistab, et usub Jumalasse: ”Mina eitan ideed Jumalast, kes ammusel ajal hiigelkellavärgi käivitas, seejärel aga passiivse pealtvaatajana jälgima jäi, kuidas inimkond selle keerulise mõistatuse kallal pusib. Üheks mu eituse põhjuseks on see, et minu teaduslik kogemus ei anna mulle alust arvata, et on olemas mingi Universumi ”kellavärgi” mudel, mis on absoluutselt ja lõplikult korrektne. Meie teaduslikke teooriaid .. saab alati veel ja veel lihvida, ent olen kindel, et nad jäävad alatiseks puudulikuks. Arvan, et mõistlikum on uskuda elavasse väesse, mis selle alatise edasimineku võimalikuks teeb.”

Jumalal on oma eesmärk

Jumala algne eesmärk oli, et planeet Maa oleks asustatud õiglaste, täiuslike inimestega. Prohvet Jesaja kirjutas: ”Nõnda ütleb Jehoova, taevaste looja, tema, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja; tema, selle rajaja, ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Jesaja 45:18).

Selle asemel et asustada maa iga üksiku inimese otsese loomise teel, seadis Jumal eesmärgiks, et inimesed sigiksid ja täidaksid maa. Kui Aadam ja Eeva Jumala vastu mässu tõstsid, ei nurjanud see tema algset eesmärki, ent tingis vajalikke muudatusi mõnedes üksikasjades, et täituks tema eesmärk inimeste ja maaga.

Selle perioodi esimese kuue aastatuhande jooksul on Jumal lubanud inimkonnal tegutseda sõltumatult, ilma temapoolse otsese juhtimiseta. Just sellise valiku tegid meie esivanemad omal vabal tahtel (1. Moosese 3:17—19; 5. Moosese 32:4, 5). Seeläbi, et inimestel lubati tegutseda Jumala juhtimisest sõltumata ning seega Jumala asemel ise valitseda, pidi saama ilmsiks, et inimene on võimetu ise oma samme juhtima ning võimetu edukalt kaasinimeste üle valitsema.

Selline lõpptagajärg oli Jehoovale muidugi ette teada. Ta inspireeris piiblikirjutajaid seda üles tähendama. Näiteks kirjutas prohvet Jeremija: ”Ma tean, Jehoova, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23).

Tark mees Saalomon märkis, millised kohutavad tagajärjed on sellel, et inimesed püüavad oma kaaslaste üle valitseda — mida nad ongi sajandeid teinud. ”Seda kõike ma nägin, kui ma tähele panin kõike tööd, mida tehakse päikese all: on aeg, mil inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha!” (Koguja 8:9).

Kaugel sellest, et Kõigeväeline Jumal ”passiivse pealtvaatajana jälgima jäi, kuidas inimkond selle keerulise mõistatuse kallal pusib”. Tal on mõjuv põhjus lasta neil aastatuhandetel mööduda, ilma et ta valdava osa inimkonna ellu otseselt sekkuks.

Hea eesmärgi nimel

Möödunud 6000 aastat inimajalugu võib tunduda pika ajana, võrreldes meie keskmise elueaga, mis ei küüni 100 aastanigi. Ent arvestades seda, milline on Jumala ajakava ja kuidas tema ajavoolule vaatab, on need aastatuhanded nagu kuus päeva — vähem kui nädal! Apostel Peetrus selgitas: ”See üks asi ärgu olgu teile, armsad, teadmata, et üks päev on Issanda juures nagu tuhat aastat ja tuhat aastat nagu üks päev!” (2. Peetruse 3:8).

Edasi astub Peetrus vastu süüdistustele, nagu oleks Jumal inimesed hooletusse jätnud või viivitaks tegutsemisega, sest ta lisab: ”Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid tema on pika meelega teie vastu; sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!” (2. Peetruse 3:9).

Niisiis, kui määratud aastad on möödunud, teeb Jumal halvale elukorraldusele meie kaunil planeedil lõpu. Siis on ta jätnud inimesele tegutsemiseks piisavalt aega, et demonstreerida tema suutmatust valitseda või teha lõppu sõdadele, vägivallale, vaesusele, haigustele ja teistele kannatuste põhjustele. Siis on praktilised kogemused kinnitanud inimestele seda, millele Jumal juba alguses osutas — et olla edukad, peavad nad järgima Jumala juhtimist (1. Moosese 2:15—17).

Vastavalt Piibli prohvetiennustuste täitumisele oleme nüüd elamas selle jumalatu elukorralduse ”viimsete päevade” lõpuosas (2. Timoteosele 3:1—5, 13; Matteuse 24:3—14). Jumal ei salli enam kuigi kaua inimese sõltumatut valitsemist temast, aga ka mitte kurjust ja kannatusi (Taaniel 2:44). Peagi tabab meid suurim viletsus, mida maailm eales on näinud, kulmineerudes ’kõigeväelise Jumala suure päeva sõjas’ Harmagedoonis (Ilmutuse 16:14, 16). See Jumala juhitav sõda ei hävita tema kätetööd maad, vaid ’hävitab need, kes hävitavad maad’ (Ilmutuse 11:18).

Jumala tuhandeaastane Kuningriik

Kui Harmagedoon on saanud läbi, on maa peal miljoneid ellujäänuid (Ilmutuse 7:9—14). Siis on läinud täide Õpetussõnade 2:21, 22 prohvetiennustus: ”Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!”

Jumala eesmärgiks on, et õiglasele sõjale Harmagedoonile järgneb eriline tuhandeaastane periood (Ilmutuse 20:1—3). See tähendab Jumala Poja Kristuse Jeesuse kui Jumala taevase Kuningriigi Kuninga tuhandeaastast valitsust (Matteuse 6:10). Selle rõõmurikka kuningriigivalitsuse ajal maa üle äratatakse surmaunest lugematud miljonid inimesed, et nemadki saaksid elada koos miljonite Harmagedoonis ellujäänutega (Apostlite teod 24:15). Kõik nad viiakse täiusesse ning siis lõpuks — Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõppedes — on maa täis täiuslikke mehi ja naisi, kes kõik on Aadama ja Eeva järglased. Jumala eesmärk on siis hiilgavalt ja edukalt täitunud.

Jah, Jumala eesmärk on pühkida ära ”kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” Ja kes aujärjel istus, ütles: ”Vaata, ma teen kõik uueks!”” (Ilmutuse 21:4, 5). See eesmärk läheb vääramatult täide juba lähitulevikus (Jesaja 14:24, 27).

[Pilt lk 5]

Jumala uues maailmas elavad inimesed igavesti õnnes