Kas leppimine on võimalik?
”Abielulahutuse protsessi on kerge impulsiivselt algatada,” märgib raamat ”Couples in Crisis”, ”kuid ometi on kindlasti palju abielusid, mis on päästmist väärt ning mis võiksid olla õnnelikud, kui probleemid lahendataks.”
SEE tähelepanek on kooskõlas igivana õpetusega, mida Jeesus lahutamise kohta ütles. Kuigi Jeesuse sõnul oli süütul poolel lubatud end oma abikaasast truudusetuse pärast lahutada, ei öelnud ta, et seda peab tegema (Matteuse 19:3—9). Ustaval abikaasal võib olla põhjusi, miks püüda abielu päästa. Näiteks võib abielurikkuja oma naist siiski veel armastada.a Ta võib olla hoolitsev mees ja lastele pühendunud isa, kes kannab kohusetundlikult hoolt oma pere vajaduste eest. Kui naine mõtleb nii enda kui ka laste vajaduste peale, võib ta otsustada leppimise kasuks. Milliste teguritega peaks ta sel juhul arvestama ning kuidas oma abielusuhete taastamisega edukalt toime tulla?
Alguseks olgu öeldud, et lihtne pole ei lahutamine ega leppimine. Abielurikkujale andestamine ei lahenda tõenäoliselt veel abieluprobleemide algpõhjusi. Tavaliselt läheb abielu päästmiseks vaja valusat eneseanalüüsi, avameelset suhtlemist ning palju vaeva. Abielupaarid ei kujuta tihti ette, kui palju aega ja pingutusi nõuab purunenud abielusuhete parandamine. Kuid sellegipoolest on paljud suutnud sellega hakkama saada ning nende abielu on muutunud stabiilseks.
Vastust vajavad küsimused
Läbimõeldud otsuse langetamiseks peab ustav abikaasa oma tunnetes selgusele jõudma ja kaaluma valikuvõimalusi. Ta võiks mõelda järgmistele küsimustele. Kas mees üldse tahab tagasi tulla? Kas mees on abieluvälise suhte kindlalt lõpetanud või pole ta valmis seda kohe tegema? Kas ta on öelnud, et ta kahetseb? Kui on, siis kas ta seda ka tegelikult teeb või püüab ta süüd hoopis oma naise kaela veeretada? Kas ta kahetseb siiralt tekitatud kahju või on ta vihane lihtsalt sellepärast, et tema abieluväline suhe paljastati ning sellesse vahele segati?
Mis saab edasi? Kas mees on hakanud muutma oma suhtumist ja tegusid, mis viisid abielurikkumiseni? Kas ta on kindlalt otsustanud oma tegusid mitte korrata või on tal ikka veel kalduvus teiste naistega flirtida ning nendega kohatuid emotsionaalseid sidemeid sõlmida? (Matteuse 5:27, 28.) Kas ta on tõepoolest huvitatud oma abielusuhete taastamisest? Kui on, siis mida ta selleks teeb? Jaatavad vastused nendele küsimustele võivad anda alust uskuda, et abielu on võimalik päästa.
Suhtlemine on eluliselt tähtis
”Nõupidamiseta [”usaldusliku vestluseta”, UM] nurjuvad kavatsused,” ütleb piiblikirjutaja (Õpetussõnad 15:22). Kindlasti on seda vaja teha siis, kui süütu abielupool tunneb, et peab oma kaasaga truuduse murdmisest rääkima. Intiimsetesse üksikasjadesse laskumata võivad nad tänu avameelsele ja südamest südamesse vestlusele jõuda selgusele selles, mis juhtus, ning lahendada arusaamatused. See omakorda võib neid aidata, et nad arusaamatuste ja pika vimmapidamise pärast üksteisest veel rohkem ei kaugeneks. Loomulikult on sellised vestlused rasked nii mehele kui ka naisele. Kuid paljud on siiski leidnud, et rääkimine on usalduse taastamiseks väga oluline.
Teine väga tähtis samm leppimise suunas on püüd mõista, mis on abielus probleeme tekitanud ja mida mõlemad abikaasad saaksid nende lahendamiseks teha. Zelda West-Meads soovitab: ”Kui te olete sellel valusal teemal piisavalt rääkinud, kui olete otsustanud, et see afäär on täielikult lõppenud ning et te tahate oma abielu siiski päästa, püüdke aru saada, mis läks valesti, ning parandage oma abielusuhteid.”
Võib-olla ei hinnanud abielupaar üksteist piisavalt. Ehk jäi unarusse usuga seotud tegevus või ei veetnud kaasad eriti palju aega koos. On võimalik, et üks pool ei osutanud teisele nii palju armastust ning kiindumust ega kiitnud ja austanud teist nii palju, kui see vajas. Kui nad koos oma eesmärke ja väärtushinnanguid ümber hindavad, aitab see neid kindlasti üksteisele lähendada ning tulevikus truudusetust ära hoida.
Andestamiseks on vaja pingutada
Hoolimata siirastest pingutustest, pole ehk petetud naisel sugugi kerge oma mehele ning veel enam teisele naisele andestada (Efeslastele 4:32). Kuid sellegipoolest on võimalik vimmast ja kibedusest sammhaaval üle saada. ”Petetud abikaasa peab aru saama, et ükskord on aeg oma eluga edasi minna,” soovitab üks teatmeteos. ”Vale on partnerile tema vanu patte pidevalt meelde tuletada, et karistada [teda] iga kord, kui puhkeb riid.”
Paljud abikaasad on leidnud, et kui nad on pingutanud, saamaks üle tugevast vimmast, on nende vaen süüdlase vastu lõpuks kadunud. See on eluliselt tähtis samm abielusuhete taastamise suunas.
Õpi uuesti usaldama
”Kas usaldust on üldse võimalik taastada?” kurtis üks masendunud naine. Tema mure on põhjendatud, kuna mehe pettus on usalduse hävitanud või parimal juhul seda suurel määral kahandanud. Nii nagu hinnalist vaasi, on ka usaldust kerge lõhkuda, kuid raske parandada. Selleks et suhted peale püsimajäämise ka tugevamaks muutuksid, peab abikaasade vahel valitsema vastastikune usaldus ning austus.
Tavaliselt tähendab see, et inimest tuleb uuesti usaldama õppida. Selle asemel et teiselt lihtsalt usaldust nõuda, võib süüdiolev abikaasa usalduse tagasi võita sellega, kui on täiesti avameelne ja aus oma tegemistes. Kristlasi õhutatakse ’jätma maha vale ja rääkima tõtt oma ligimesega’ (Efeslastele 4:25). Selleks et usaldust tagasi võita, pead sa ehk alguses ”oma [kaasale] täpselt teada andma, kuhu sa millalgi lähed”, ütleb Zelda West-Meads. ”Ütle oma [kaasale], kuhu sa lähed, millal sa tagasi tuled ning siis ka ole seal, kus sa sel kellaajal olema pead.” Kui su plaanid muutuvad, anna sellest abikaasale teada.
Eneseväärikustunde tagasi saamine võib võtta kaua aega ning nõuda pingutusi. Süüdiolev abikaasa saab sellele kaasa aidata, kui näitab üles kiindumust ja kiidab oma naist sageli ning ütleb talle tihti, kui palju ta teda hindab ja armastab. Üks lugupeetud nõuandja soovitab: ”Kiida teda kõige selle eest, mida ta teeb” (Õpetussõnad 31:31, Today’s English Version). Naine võib ka ise töötada selle nimel, et enesekindlust tagasi saada, kui koondab oma tähelepanu nendele asjadele, mida ta hästi teeb.
See võtab aega
Kui mõelda selle peale, missugust piina abielurikkumine põhjustab, pole sugugi üllatav, et aastate pärast võivad need valusad mälestused uuesti ellu ärgata. Kui aga valu aegamööda kaob, aitavad mõlema poole alandlikkus, kannatlikkus ja vastupidavus usaldust ning austust taastada (Roomlastele 5:3, 4; 1. Peetruse 3:8, 9).
”See hirmus valu, mida esimeste kuude jooksul tuntakse, ei jää kestma,” kinnitab raamat ”To Love, Honour and Betray”. ”Lõpuks jääb [see] vähemaks .. Ja ükskord sa märkad, et on kulunud päevi, nädalaid, kuid ja isegi aastaid, ilma et sa sellele mõelnud oleksid.” Kui sa oma abielus Piibli nõuandeid rakendad ning Jumala õnnistust ja juhatust otsid, tunned tõenäoliselt, kuidas ”Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”, leevendust toob (Filiplastele 4:4—7, 9).
”Tagasi vaadates näen, et see juhtum on meie elu muutnud,” ütleb Pedro. ”Me peame veelgi oma abielusuhetes üht-teist aeg-ajalt korrastama. Kuid kõige hullem on seljataga. Oleme ikkagi abielus. Ja oleme õnnelikud.”
Kuidas on aga lood siis, kui süütul poolel pole põhjust ustavusetule abikaasale andestada või kui ta ka andestab (sel määral, et ei pea vimma), ent otsustab mõistlikel põhjustel siiski lahutada, nagu Piiblis sel puhul lubatud on?b Mida lahutus kaasa toob? Kutsume sind mõtlema nende tegurite peale, mis on lahutusega seotud, ning ka teada saama seda, kuidas mõned inimesed sellega toime on tulnud.
[Allmärkused]
a Lihtsuse mõttes räägime üldiselt naisest kui süütust poolest. Kuid need põhimõtted, mida arutame, kehtivad ka sel juhul, kui naine on ustavusetu.
b Vaata artiklit ”Piibli seisukoht: kas andestada abielurikkujale või mitte?” ajakirjast ”Ärgake!”, 8. august 1995 (inglise keeles).
[Kast lk 6]
TÕELINE TUGI
Kuna otsuse langetamisel tuleb arvestada paljude teguritega, oleks hea otsida kogenud ning tasakaaluka nõuandja abi. Jehoova tunnistajatel on näiteks võimalik pöörduda lahkete ja kaastundlike kogudusevanemate poole (Jakoobuse 5:13—15).
Nõuandjad, sõbrad ja sugulased ei tohiks aga oma arvamusi peale suruda ega Pühakirjas lubatud lahutust või siis leppimist kas pooldada või hukka mõista. Üks lahutatud kristlik naine soovitab: ”Olge meile toeks, otsus laske meil aga ise langetada.”
Nõuanded peavad põhinema täielikult Piiblil. ”Ärge öelge neile, kuidas nad peaksid end tundma või kuidas nad ei peaks end tundma,” soovitab üks teine lahutatud naine. ”Laske neil parem oma südant puistata.” Empaatia, vennalik kiindumus ja hell kaastunne aitavad leevendada seda tohutut valu, mida abielurikkumine on toonud (1. Peetruse 3:8). Üks kogenud nõuandja märkis: ”Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!” (Õpetussõnad 12:18).
”Ma vajasin mõistmist, lohutust ja julgustust,” meenutab üks petetud mees. ”Ja mu naine vajas konkreetset juhtimist ja kiitust pingutuste eest, mida ta tegi, otsest tuge, mis aitaks tal edasi minna.”
Kui inimene on pärast hoolikat ja palvemeelset järelemõtlemist otsustanud piiblilisel põhjusel lahutada või lahku elama asuda, ei peaks keegi andma talle nõu sel viisil, et ta hakkaks end süüdlasena tundma. Pigem tuleks tal aidata valest süütundest üle saada.
”Kui sa tahad kedagi tõeliselt lohutada,” ütles üks petetu, ”ära kunagi unusta, kui sügavad tunded sellega seotud on.”
[Kast lk 7]
MIKS MÕNED KOKKU JÄÄVAD
Paljudes ühiskondades pole naistel lihtsalt muud võimalust, kui oma mittekahetseva abielurikkuja mehega kokku jääda. Näiteks on mõned kristlikud naised, kes elavad sõjapiirkonnas või vaesel maal, jäänud oma ustavusetu mehe juurde, kes oma pere eest hoolitseb, kuigi ta ei ole kristlane. Vaatamata sellele et mees võib olla truudusetu, on neil siiski kodu, vajalik kaitse, kindel sissetulek ning suhteliselt stabiilne elu. Kuigi see lahendus pole ei meeldiv ega kerge, on nad mõistnud, et nende olukorras on parem mehega kokku jääda, kui püüda üksinda hakkama saada.
Mõned naised, kes on sellist olukorda talunud isegi aastaid, on saanud hiljem õnnistuse osaliseks, kui nende mees on end lõpuks muutnud ning ustavaks ja armastavaks kristlikuks abikaasaks saanud. (Võrdle 1. Korintlastele 7:12—16.)
Seega ei tohiks keegi kritiseerida neid, kes otsustavad oma abikaasaga kokku jääda isegi siis, kui mees ei kahetse. Neil on tulnud raske otsus langetada ning neid tuleks igati aidata ja toetada.
[Kast lk 8]
KES ON SÜÜDI?
Olgugi et mõningatel juhtudel võisid süütu abikaasa puudused abielus pingeid tekitada, ütleb Piibel siiski, et ”igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale” (Jakoobuse 1:14, 15, meie kursiiv). Kuigi abielurikkumiseni võivad viia mitmesugused asjaolud, on peamine põhjus siiski abielurikkuja ”enese himu”. Kui ühe abikaasa vead tekitavad abielus raskusi, pole abielurikkumine kindlasti viis, kuidas neid probleeme lahendada (Heebrealastele 13:4).
Abieluprobleeme on aga võimalik lahendada siis, kui mõlemad abielupooled püüavad pidevalt Piibli põhimõtteid ellu rakendada. See hõlmab ka ’üksteise sallimist ja üksteisele andeks andmist’. Samuti peaksid abikaasad ilmutama selliseid omadusi nagu ’südamlik halastus, heldus, alandus, tasadus ja pikk meel’. Mis aga kõige tähtsam, neil tuleb arendada ’armastust, mis on täiuslik side’ (Koloslastele 3:12—15).
[Pilt lk 7]
Üksteise hoolikas kuulamine võib aidata abielusuhteid taastada