Kui vihma ei saja
”ÄRGAKE!” BRASIILIA-KORRESPONDENDILT
EELMISEL aastal kannatas suur osa Kirde-Brasiiliast ränga põua all. Ajakirja ”Veja” sõnul sõltusid selle paiga sajad-tuhanded elanikud ”vihmast, mis aga ei tulnud ega tulnud”. Põud põletas riisi-, oa- ja maisisaagi ning põhjustas suurima näljahäda, mis on viimase 15 aasta jooksul aset leidnud. Mõningates kohtades jäi väheseks isegi joogivett.
Brasiillastele pole põud midagi uut. Aastal 1877, mil Brasiilias oli kõige hirmsam põud, suri nälga umbes 500000 inimest. Brasiilia tollane keiser Dom Pedro II vandus, et leiab põuaprobleemile lahenduse isegi sel juhul, kui see nõuaks temalt oma krooni viimsegi kalliskivi müümist. See oli rohkem kui sada aastat tagasi, kuid seda probleemi pole suudetud lahendada tänase päevani. Eelmise aasta põua ajal arvestati, et see puudutab Kirde-Brasiilia 1209 linna umbes kümmet miljonit elanikku.
Usukaaslased ulatavad abistava käe
Kui Vahitorni ühingu Brasiilia harubüroosse jõudsid teated põuast, hakati kohe tegutsema. Reisivad esindajad saadeti Bahia, Ceará, Paraíba, Pernambuco ja Piauí osariigi tõsiselt kannatada saanud piirkondadesse, et hinnata probleemi ulatust. Reisivad ülevaatajad said teada, et 900 tunnistajat ja piibliõpilast, kes neis piirkondades elavad, on suures puuduses. Mõningatel neist oli süüa kõigest jamssi, teistel vaid riisi. Ühel perel polnud aga üldsegi süüa, nad jõid piima nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtusöögiks. Üks kristlik õde, kellel on vähk, pidi maha müüma oma voodi, et natukenegi süüa osta. Üks kuueliikmeline perekond oli söönud ära oma viimse toidu, kui saabus abi kristlikelt vendadelt.
Kohe moodustati abistamiskomiteed, kelle ülesandeks oli jagada toitu ja muud tarvilikku. Puuduses olijate heaks tegid heldekäelisi annetusi Recife ja teiste lähedalasuvate linnade tunnistajad. Kui aga selgus, et oleks vaja rohkem toitu, tulid oma vendadele appi ka Rio de Janeiro kristlased. Lühikese aja jooksul annetati 34 tonni toitu ning maksti ka kulud, et toimetada see 2300 kilomeetri kaugusel asuvasse Recifesse.
Piauí ja Paraíba osariigi pealinnas koguti kiiresti kuus tonni toitu. Fortaleza linna kuningriigisaal tehti ajutiselt laoruumiks, kuhu viidi annetatud toit. Kuid oli üks probleem. Kuidas saaksid tunnistajad need abipakid sihtkohta toimetada? Üks mees, kes pole küll ise tunnistaja, pakkus selleks lahkelt oma veoautot. Toiduvarude ja muu abiga konvoisid aga peeti kinni ja rööviti. Kas annetused jõuavad oma sihtkohta? Tunnistajad otsustasid selles selgusele jõuda. Lootes täielikult Jehoova peale, sõitsid nad täislaadungiga hädapiirkonda. Toiduvarud jõudsid kohale turvaliselt ja nende eest oldi tänulikud.
Andmisrõõm ja saamisrõõm
Tunnistajad, kes olid seotud abi organiseerimisega, olid rõõmsad, et neil oli võimalus oma vendi aidata. Üks kogudusevanem, kes elab São Paulos, täheldas: ”Eelmisel näljaajal ei kutsutud meid üles toitu annetama. Kui tänulikud me oleme, et saime seda teha seekord!” Fortaleza tunnistajad kirjutasid: ”Oleme väga õnnelikud, et saime oma vendi aidata, kuna teame, et see rõõmustab Jehoova südant. Me ei unusta kunagi Jakoobuse 2:15, 16 sõnu.” Need piiblisalmid ütlevad: ”Kui vend või õde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus, ja keegi teie seast ütleb neile: ”Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!”, aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?”
Mõnikord panid tunnistajad annetatud toidu pakkidesse julgustavaid kirjakesi. Üks neist kõlas nii: ”Pidage meeles Laulus 72:16 antud tõotust, et peagi, Jumala uues maailmas, on toitu ülikülluses.” On ütlematagi selge, et nälga kannatanud tunnistajad olid väga tänulikud oma vendade helduse eest. Üks tunnistaja, kelle pere sai abi, mida ta hädasti vajas, kirjutas hindavalt: ”See tegu näitas minule ja mu perele meie armulise Jumala, Isa Jehoova tõelist armastust ning tema organisatsiooni liikmete armastavat hoolt meie vastu. Tänu sellele tunneme, et oleme saanud lähedasemaks tema ja ta rahvaga.”
Püsiv lahendus
On paradoksaalne, et Kirde-Brasiilias pole sugugi vähe vett. Seal on külluses põhjavett ning vett on ka veehoidlates. Kui see vesi oleks kõigile kättesaadav, oleksid sealsed põllud viljakad.
Ükskord aga lahendatakse lõplikult see probleem, mis vaevas ka keiser Dom Pedro II. See aeg saabub siis, kui Jumala Kuningriik eesotsas Jeesuse Kristusega lahendab kõik probleemid maa peal, kaasa arvatud näljaprobleemi. Sel ajal täitub ka Jesaja prohvetiennustus põuase maa kohta: ”Veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal! Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid” (Jesaja 35:1, 2, 6, 7).
[Kast/pildid lk 15]
”Tehkem head kõikidele”
Apostel Paulus andis usukaaslastele nõu: ”Tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Hiljutine põud Brasiilias andis Jehoova tunnistajatele võimaluse seda nõuannet ellu rakendada. Nad abistasid armastavalt peale usukaaslaste ka teisi inimesi. Tänu sellele on mõned inimesed, kes olid varem Jehoova tunnistajate tööle vastu seisnud, hakanud neisse teistmoodi suhtuma.
Üks mees oli alguses väga õnnetu sellepärast, et tema naine otsustas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima hakata. Mõne aja pärast hakkas see naine oma uusi uskumusi teistega jagama. Siis, kõige raskemal näljaajal, tulid selle abielupaari juurde kohalikud tunnistajad ja tõid neile süüa. Mehele avaldas see nii suurt muljet, et ta otsustas teha seda, mida oli tõotanud mitte kunagi teha — minna kohalikku kuningriigisaali koosolekule. Kuigi tal oli Piibli inspireerituses veelgi kahtlusi, nõustus ta koduse piibliuurimisega.
Ühe teise paiga tunnistajad andsid teada: ”Olime üllatunud, et abi saabus nii kiiresti. Toitu toodi palju rohkem, kui olime oodanud. Pärast seda, kui olime lõpetanud vendade ja nende perede abistamise, jagasime toitu piibliõpilastele, nende sugulastele ja ka tunnistajate naabritele.”
Ühe küla tunnistajad jagasid toitu mõningatele oma naabritele. Üks tänulik perenaine ütles: ”Teie teete just seda, mida Kristus õpetas, te annate vastutasu ootamata.”
[Pilt lk 14]
Põua tagajärjed
[Pildi allikaviide lk 13]
UN/DPI foto, autor Evan Schneider