Nairobi rahvuspark. Loomad linna lähedal

„ÄRGAKE!” KENYA-KORRESPONDENDILT

KELL on pool seitse hommikul. Idataevas horisondi tagant tõusev päike näeb välja otsekui suur tulipunane ja hiilgav kalliskivi. Uue päeva algust kuulutav päike peegeldub kõrgete kontorihoonete klaasakendel, pannes need kuldselt särama. Vaid veidi eemal nendest kontorihoonetest toimub aga põnev ja tõsieluline vaatemäng.

Pika rohu sees varjab end lõvi, kes on juba mõnda aega varitsenud rohtusöövat impalat. Noor impala, kes tunnetab ohtu, sööstab järsku minema ja lõvi kihutab talle järele. On alanud pingeline ja metsik tagaajamine. Kui lõvi impala kätte saab, langetab ta õnnetule loomale džungliseaduste kohaselt surmaotsuse.

Niisuguseid tagaajamisi võib Kenya pealinna Nairobi lähedal asuvas rahvuspargis näha iga päev. Selle rahvuspargi loomade lähimad naabrid on inimesed. Näiteks 1962. aastal nähti ühe luksushotelli ümber jalutamas lõvi, kes oli justkui tulnud oma endist avarat territooriumi tagasi nõudma. Kuidas siis hakkasid metsloomad ja linnaelanikud ühist eluruumi jagama?

Keeruline algus

Rahvuspargi rajamine ei läinud raskusteta. Enne kui loomi suudeti rahvuspargi piires kaitsma hakata, tuli ületada mitmeid takistusi. Kuni 20. sajandi alguseni võisid loomad suurtel Ida-Aafrika aladel vabalt ringi uidata. Siinsed elanikud on olnud metsloomadega alati tihedalt seotud ja karjatanud oma karju nende läheduses. Osa neist arvas mõningaid metsloomi lausa oma kariloomade hulka.

Siis aga saabus Kenyasse suurulukeid küttima hulganisti vintpüssidega jahimehi, kellest nii mõnedki tahtsid koguda võimalikult palju trofeesid. Nende jahimeeste hulka kuulus näiteks USA endine president Theodore Roosevelt, kes tuli Kenyasse 1909. aastal, et koguda muuseumite tarbeks taime- ja loomaliike. President tappis oma 600 pakikandja ja elukutselise jahimehega üle 500 looma ja saatis loomanahad kodumaale. Umbes samal ajal tegutses ka üks teine tuntud jahimees, Walesi prints Edward. Nende algatusel muutusidki safarid populaarseteks üritusteks. Püssiga sai ju palju kiiremini ja täpsemalt loomi küttida kui vibu ja noolega.

Kenya-Uganda raudteeliini rajamine avas inimestele võimaluse Nairobi ümber elama asuda, mis piiras metsloomade vaba liikumist veelgi. Ees ootas loomade täielik väljatõrjumine.

1930. aastatel võtsid mõned inimesed loomade kaitseks sõna. Nende aktivistide hulka kuulusid tollane metsavaht Archie Ritchie ja raamatupidaja Mervyn Cowie. Nad püüdsid konverentside ja pressiteadete kaudu mõjutada koloniaalvõime rajama rahvusparki, mis aitaks, kui mitte lõpetada, siis kas või vähendada loomade ohjeldamatut tapmist. Valitsus aga ei nõustunud kasutama maa-ala, kuhu oli tekkimas Ida-Aafrika suurim inimasustus, üksnes floora ja fauna säilitamiseks.

Nairobi kaitsmisplaane tabas veel üks hoop Teise maailmasõja päevil, mil sõdurid laastasid praeguse rahvuspargi aladel õppuste käigus maad. Sõjategevuse ohvriks langesid ka loomad. Kuna sõdurid liikusid pidevalt loomade territooriumil, kaotasid loomad inimese suhtes kartuse, mis võis kiskjad suurema tõenäosusega inimsööjateks muuta. Et seda ära hoida, tapeti mõned loomad, sealhulgas ka kuulus emalõvi Lulu oma karjaga.

Tänu mõningate valitsusametnike suhtumise muutumisele saadi siiski paljudest takistustest üle ja looduskaitsjad saavutasid oma eesmärgi. Lõpuks, pärast pikka ja rahutut ootust, pandi 1946. aasta 16. detsembril alus Nairobi rahvuspargile, esimesele selletaolisele Ida-Aafrikas, kui Kenya koloniaalvalitseja Sir Philip Mitchell kirjutas alla pargi rajamise tunnistusele.

Külastajate paradiis

Võrreldes teiste Ida-Aafrika reservaatidega, on Nairobi rahvuspark suhteliselt väike. Selle pindala on 117 ruutkilomeetrit ning pargi peasissekäik asub linna keskusest vaid vähem kui kümne kilomeetri kaugusel. Nairobi rahvuspargi kuulsus aga ongi seotud selle väikeste mõõtmetega. Vähesed paigad maakeral pakuvad külastajatele niisugust vaatepilti nagu see park – harukordset kontrasti kiiresti areneva Nairobi linna ja Aafrika metsiku looduse vahel.

Tänu sellele, et rahvuspark on väike, on külastajatel võimalik näha enamikku suuri loomi, välja arvatud elevandid, palju tihedamalt koos kui suuremates rahvusparkides. Nairobi rahvuspargis elab 100 imetajaliiki ja enam kui 400 linnuliiki. Rahvuspark asub Nairobi rahvusvahelise lennujaama lähedal.

Turistid, kes saabuvad Nairobisse, võivad mugavast linnahotellist lahkudes ja suurtest kontorihoonetest mööda sõites jõuda vaid mõne minutiga territooriumile, kus on iidsed lagendikud, põõsastike ribad ja metsad. Siin võib näha tegutsemas nii lõvisid kui ka muid jahtipidavaid kiskjaid. Vaatepilt sellest, kuidas röövloomad linna säravate pilvelõhkujate taustal saaki taga ajavad, jääb kindlasti kauaks meelde.

Park lausa kihab metsloomadest: kahvripühvlitest, leopardidest, geparditest, kaelkirjakutest, ahvidest ja sadadest antiloopidest. Samuti elab sellel territooriumil haruldane ja ohustatud must-ninasarvik. Enamik neist loomadest elab siin aasta ringi. Kuivaperioodil veebruaris-märtsis ja augustis-septembris peatuvad rahvuspargis suured rändavad loomakarjad, näiteks sinignuud, keda võib näha veelompide ääres joomas.

Mõningates lompides, mida tuntakse jõehobutiikidena, lösutavad vaadikujulised jõehobud terve päeva vees ja tulevad välja sööma alles videvikus. Nende lompide ümber paiknevad märgistatud loodusrajad, kus külastajad võivad autost välja tulla ja jalutuskäigu teha. Ettevaatlik tasub jalutuskäiku tehes siiski alati olla, sest mõningates tiikides elavad niiluse krokodillid, kes lamasklevad tiigikallastel ja keda pahaaimamatu külastaja ei pruugi alguses tähelegi panna. Et mitte krokodilli eineks saada, oleks targem võtta jalutuskäik ette koos väljaõppinud pargivalvuriga.

Nairobi rahvuspargis elab hulgaliselt linnuliike, keda tuntakse kogu maailmas. Üks neist on maailma suurim lind jaanalind, kelle kõrgus on rohkem kui kaks meetrit. Halva kuulsusega raisakotkast võib näha kõrgel linna kohal hõljumas ja raipeid otsimas. See näiliselt ebameeldiv lind toob rahvuspargile suurt kasu, sest ta hävitab kõik raiped, mis võiksid muidu muutuda kasvulavaks teisi loomi ohustavatele bakteritele.

Vahetevahel on pargis näha ka sekretärlindu ehk kurgkotkast. Selle linnu kuklas on pikad suled, mis meenutavad neid sulgi, millega sekretärid vanal ajal kirjutasid. Sekretärlind ruttab alatasa ühest kohast teise ja tal näib kogu aeg kiire olevat. Rahvuspargi lindude hulka kuuluvad ka vasarpead, kroonkured ja veisehaigrud.

Kuigi Nairobi rahvuspark on suhteliselt väike, on see ökoloogiline meistriteos. Pargi läänepoolsest osast, kus sademeid langeb 700 kuni 1100 millimeetrit aastas, on peaaegu kuus protsenti metsa all. Siin kasvab palju puuliike, millest üks on näiteks kaunis kirjulehine ebakrooton. Lõuna- ja idapoolses osas on laiad tasandikud, orud ja mäeseljandikud, kus aastane sademehulk on 500 kuni 700 millimeetrit. Kõrrelised, koolupuud, balaniidid ja mitmed akaatsialiigid annavad sellele alale tõelise savanni ilme.

Pargis väärivad vaatamist ka järsud kaljuseinad, mis laskuvad sada meetrit allapoole oru põhja. Neid, kes julgevad siinsetel orunõlvadel ronida, võib see ettevõtmine päris ära väsitada.

Pargi tulevik on tume

Paljudel probleemidel, mis on seotud loomade kaitsega, on ühine nimetaja – inimene. Inimese arenguplaanide tõttu võib Nairobi rahvuspark peagi kahjuks täiesti kaduda. Nairobi linn, mis tõi pargile maailmakuulsuse, laieneb ikka edasi ja edasi, mis surub loomad üha väiksemale maa-alale. Kuna järjest enam inimesi kolib linna elama, muutub nõudlus maa järele suuremaks, ning loomad ei suuda end kuidagi kaitsta. Kõiki pargi eluvorme ohustab ka lähedalasuvate vabrikute heitvesi.

Veel üks oluline tegur pargi loomade ellujäämiseks on nende rändeteede säilitamine. Suur osa pargist on ümbritsetud piirdeaiaga, et loomad linna ei satuks. Põlluharimine ja koduloomade karjatamine aga hakkab blokeerima pargi lõunapoolses otsas olevat kitsast tarastamata koridori. Pargi täielikul sulgemisel võivad olla traagilised tagajärjed. Loomad, kes lahkuvad pargi territooriumilt, otsimaks uusi rohumaid, ei pruugi enam kunagi parki tagasi pääseda. Selleks et säilitada loomade rändetee, rentis riigi tähtsaim looduskaitseorganisatsioon Kenya Wildlife Service pargi kõrvale jääva maa-ala. Vaatamata oma probleemidele meelitab Nairobi rahvuspark ikka oma kontrastsete vaadetega igal aastal kohale tuhandeid külastajaid.

[Pilt lk 24]

Kaelkirjak

[Pilt lk 25]

Leopard

[Pilt lk 26]

Kukkurmarabud

[Pilt lk 26]

Krokodill

[Pilt lk 26]

Lõvi

[Pilt lk 26]

Kroonkurg

[Pilt lk 26]

Must-ninasarvik

[Pilt lk 26]

Jaanalind