Ülekaalulisus – mis seda põhjustab?

„Meie ümber möllab epideemia, mis võib meie laste tervise tõsisesse ohtu seada. Kui ühiskond ei asu kohe rakendama ennetavaid meetmeid, siis ülekaalulisuse vohamine jätkub.” (Pediaatriaprofessor William J. Klish)

NEED, kel kaaluprobleeme pole, kipuvad ülekaalulisi arvustama ning pidama neid vähese tahtejõu ja nõrga motivatsiooniga inimesteks. Ent kas see probleem on ikka nii lihtne? Kas ülekaalulised on tõepoolest lodevad inimesed, kes hoiduvad igasugusest kehalisest liikumisest? Või on paljudel juhtudel tegemist muude kaugeleulatuvate põhjustega, mida on palju raskem ohjata?

Kas pärilikkus või keskkond või mõlemad koos?

Raamat „Food Fight” kirjutab: „Juba pikka aega on käimas debatt selle üle, kas ülekaalulisuse põhjus seisneb pärilikkuses või keskkonnas.” Mida mõeldakse selles kontekstis pärilikkuse all? On neid, kes pooldavad teooriat, et inimese organismile on omane talletada liigsed kalorid tulevasteks vajadusteks. Samas raamatus lisatakse: „Ülekaalulisuse pärilikkust on uuritud aastakümneid. ... Nüüdseks on põhjalikult uuritud nii inimese geene kui ka ülekaalulisust. Kasutatakse keerukat tehnoloogiat, et teha kindlaks geenid, mis loovad eelsoodumuse kaalus juurdevõtmiseks ning haigusteks nagu suhkurtõbi. Teadusekeeles väljendatuna saab rahvastiku kõrvalekaldeid kehakaalust seletada 25–40 protsendil juhtudel geenidega.” Raamat jätkab: „Kui arvestada seda, et tavaliselt süüdistatakse ülekaalulisuses inimese iseloomunõrkust, siis need arvud rõhutavad bioloogilise soodumuse osatähtsust, ent ikkagi võib 60 protsenti või enam juhtusid kanda elukeskkonna arvele.” See tähendab, et ülekaalulisuse olulisim tegur on inimese eluviis. Kas ehk tarbib selline inimene päeva jooksul enam kaloreid, kui ta ära kulutab? Kas ehk tarbib ta regulaarselt vale toitu? Kas ta võtab iga päev aega mõõdukaks kehaliseks liikumiseks?

Mayo kliinik selgitab ülekaalulisuse põhjust lihtsalt: „Geenid võivad luua küll soodumuse ülekaalulisuseks, ent lõppkokkuvõttes määrab inimese kehakaalu tema toitumine ja füüsiline aktiivsus. Pika aja jooksul võib liigsete kalorite tarbimine, istuv eluviis või nende ühistoime viia ülekaalulisuseni.” (Meie kursiiv.) Sama allikas lisab: „Inimese pärilikkus ei tähenda, et ta ongi määratud olema paks. ... Olgu geenid millised tahes, määrab üldkokkuvõttes kehakaalu toiduvalik ja kehaline aktiivsus.”

Kaalulangetamisalased äriettevõtted teenivad miljoneid dollareid inimeste arvelt, kes meeleheitlikult üritavad oma endist figuuri tagasi saada. Kuid mida ütlevad nende programmide kohta eksperdid? „Ülekaalulisust ravida on äärmiselt raske, nii et valdav osa kaalust alla võtjatest ei saa püsivaid tulemusi,” kirjutab raamat „Food Fight”. „Kõige optimistlikumate arvestuste järgi saab püsivaid tulemusi 25 protsenti neist [iga neljas], kuid tihti nõuab see korduvat üritamist.”

Ülekaalulisuse ohud

Ülekaalulisus võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Lõuna-California ülikooli meditsiinikeskuse neuroloog dr Scott Loren-Selco hoiatab II tüüpi suhkurtõve eest isegi noori, kes on ülekaalulised. (Vaata ajakirja „Ärgake!”, 8. mai 2003.) Ta ütleb: „Praegu võime näha seda kogu aeg, ja uskuge mind, see on hirmuäratav. Ma räägin [ülekaalulistele patsientidele], et võin viia nad diabeediosakonda ja näidata neile seda, mis neid ees võib oodata: pimedaid, amputeerituid – tohutul hulgal inimesi, kes II tüüpi suhkurtõve tõttu on täielikult invaliidistunud ning kes kõik on ülekaalulised.” Mis võib olla üheks seda põhjustavaks teguriks? „Nad võivad endale lubada – ja ka lubavad – ülisuuri hamburgereid ja kartulikrõpse,” ütleb Loren-Selco. „Pole kedagi, kes ütleks neile, et nii ei tohi – kiirtoiduettevõtted ei tee seda ammugi, ning ausalt öeldes ka mitte enamik arste, kel senini puudub ettevalmistus toitumisküsimustes.”

Tuntud toitumisekspert dr Edward Taub tõdeb: „Viimasel ajal on kujunemas üha popimaks ja isegi poliitiliselt korrektseks mõttesuund, et ülekaalulisus on lihtsalt normaalne ja vastuvõetav nüüdiselu erijoon. See on tõesti hämmastav avaliku arvamuse kujundamise viis, mille taga on meie rasvaajamise pealt kasumit lõikavad majanduslikud huvid.”

Eksperdid ütlevad, et pirnikujulise figuuriga inimesed, kellel liigne rasv on kogunenud puusadele, on tõenäoliselt tervemad kui õunakujulise kehaga inimesed, kellel rasv on ladestunud kõhuõõneelundite ümber (eriti kui nende talje ümbermõõt ulatub 90–100 sentimeetrini). Miks? Sest „kõhule kogunenud rasv suurendab ohtu haigestuda kõrgvererõhutõppe, südame-pärgarteritõppe, suhkurtõppe, insulti ning mõningat tüüpi vähki”, öeldakse raamatus „Mayo Clinic on Healthy Weight”. „Kui keha on pirnikujuline – rasv on kogunenud puusadele, reitele ja tuharatele –, pole oht tervisele nii suur.”

Milline on siis maailma miljonite täiskasvanute ja laste ülekaalulisuse ning neid ohustavate tervisehädade lahendus? Kas on mingit tõhusat abinõu?

[Kast/teabegraafika lk 5]

Mis on kehamassi indeks? Mida see meile ütleb?

Kehamassi indeks on pikkuse ja kaalu suhe, mille abil saab määrata kindlaks, kas inimene on ülekaaluline. Nagu teatab Mayo kliinik, on näitajad 18,5–24,9 kõige tervislikumad. Kui indeks jääb 25 ja 29,9 vahele, on tegemist kerge ülekaaluga, kui aga indeks on suurem kui 30, peetakse seda tugevaks ülekaaluks. Mida tabel sulle näitab? Kas ehk pole sul tarvis arsti juurde konsultatsioonile minna?

Kehamassi indeksi väljaarvutamiseks jaga oma kehakaal kilogrammides pikkusega meetrites, seejärel jaga saadud tulemus taas pikkusega meetrites. Näiteks, kui sa kaalud 90 kilogrammi ja oled 1,8 meetrit pikk, on sinu kehamassi indeks 90 : 1,8 : 1,8 = 27,7.

[Teabegraafika]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Normaalkaal Kerge ülekaalulisus Tugev ülekaalulisus

Indeks 18,5–24,9 25–29,9 30 või enam

Pikkus Kaal kilogrammides

1,47 53 või vähem 54–64 65 või enam

1,50 55 või vähem 56–66 67 või enam

1,52 57 või vähem 58–68 69 või enam

1,55 59 või vähem 60–71 72 või enam

1,57 61 või vähem 62–73 74 või enam

1,60 63 või vähem 64–76 77 või enam

1,63 65 või vähem 66–79 80 või enam

1,65 67 või vähem 68–81 82 või enam

1,68 69 või vähem 70–84 85 või enam

1,70 71 või vähem 72–86 87 või enam

1,73 74 või vähem 75–89 90 või enam

1,75 76 või vähem 77–91 92 või enam

1,78 78 või vähem 79–94 95 või enam

1,80 80 või vähem 81–96 97 või enam

1,83 83 või vähem 84–99 100 või enam

1,85 85 või vähem 86–102 103 või enam

1,88 87 või vähem 88–105 106 või enam

1,90 89 või vähem 90–107 108 või enam

[Allikaviide]

Koostatud väljaande „Mayo Clinic on Healthy Weight” põhjal

[Kast lk 5]

Mis on kalor?

Kuidas kalorit defineeritakse? See on soojusenergia mõõtühik. Näiteks higistades kulutab inimene kaloreid ehk soojusenergiat. „Üks kalor on soojushulk, mis kulub ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra.” („Balance Your Body, Balance Your Life”.) Iga inimese kalori- ehk energiavajadus sõltub sellistest teguritest nagu pikkus, kaal, iga ja kehaline aktiivsus.

[Kast/pilt lk 6]

Tegemist on väheliikuva eluviisiga, kui

◼ enamik aega möödub istudes – telerit vaadates, laua või rooli taga olles –, teiste sõnadega, mitte liikudes

◼ harva kõnnitakse rohkem kui 100 meetrit

◼ töö ei eelda liikumist

◼ ei olda vähemalt kord nädalas 20–30 minuti jooksul kehaliselt aktiivne

[Allikaviide]

Allikas: „Mayo Clinic on Healthy Weight”