Miks peab olema nii palju reegleid?

KAS sulle tundub, et kodused piirangud on ahistavad? On sul kunagi tekkinud kiusatus kodust välja hiilida või valetada vanematele oma tegude kohta? Kui jah, siis tõenäoliselt tunned end nagu üks teismelinegi, kelle arvates kaitsevad vanemad teda ülearu. Ta ütleb: „Nad ei lase mul hingata!”

Kodureeglid, nagu neid mõnikord kutsutakse, on sinu vanemate või hooldajate kehtestatud käsud ja keelud. Need võivad olla nõuded koduste ülesannete, majapidamistööde, kojutulekuaja ja ka telefoni kasutamise, arvuti kasutamise ning televiisori vaatamise kohta. Samuti võivad need reeglid puudutada sinu tegemisi väljaspool kodu ning hõlmata käitumist koolis või sõprade valikut.

Paljud noored astuvad tihti vanemate kehtestatud reeglitest üle. Umbes kaks kolmandikku noortest, keda ühes uurimuses küsitleti, ütlesid, et neid on korrale kutsutud kodureeglite rikkumise eest, mis on vaieldamatult peamine karistamise põhjus.

Enamik noori tunnistab siiski, et mõned reeglid on vajalikud, vältimaks täielikku korralagedust. Aga kui kodureeglid on tõesti tarvilikud, siis miks mõned neist nii tülikad on? Ja kui sa tunned end vanemate reeglite tõttu lämbumas, siis kuidas saada mõningast vabadust?

„Kuidas ma saaksin oma vanematele selgeks teha, et ma pole enam titt ning et nad lubaksid mul ükskord suureks kasvada?” küsib teismeeas Emily. Kas sa oled kunagi samamoodi tundnud? Emily sarnaselt võid sa reeglite tõttu ärritatud olla, kuna sulle näib, et sind on koheldud kui abitut väikelast. Tõepoolest, sinu vanemad näevad asju arvatavasti teise kandi pealt. Ilmselt arvavad nad, et reeglid on sinu kaitsmiseks tähtsad, ning valmistavad sind ette täiskasvanueaga kaasnevaks vastutuseks.

Isegi kui sul on natuke vabadust, võib sulle tunduda, et kodused reeglid pole eakohased. Eriti ärritada võib see, kui paistab, et õdesid-vendi on koheldud palju leebemalt. Marcy ütleb: „Olen 17-aastane ja vanemad käsivad mul õhtuti väga vara koju tulla. Nii kui ma midagi valesti teen, pannakse mind koduaresti. Aga kui mu vend oli minuvanune, polnud kojutulekuajast juttugi ja teda ei pandud kunagi koduaresti.” Mõeldes tagasi oma teismeeale, ütles Matthew oma noorema õe ja täditütarde kohta: „Need tüdrukud pääsesid terve nahaga!”

Mõistagi võid sa igatseda elu, kus pole vaja alluda vanemate autoriteedile. Kuid kas sa oleksid vanemate piiranguteta paremas olukorras? Tõenäoliselt sa tead omavanuseid noori, kes võivad olla õhtul nii kaua väljas, kui nad vaid soovivad, kanda just selliseid riideid, mis neile meeldivad, ning minna sõpradega igale poole iga kell. Võib-olla on vanematel lihtsalt nii kiire, et nad ei märka oma laste tegemisi. Igatahes selline kasvatusmeetod pole edu saavutanud (Õpetussõnad 29:15). Armastuse puudumine meie ümber ongi peamiselt tingitud sellest, et maailmas on hulgaliselt isekaid inimesi, kellest paljud on kasvanud vabakasvatusega kodudes (2. Timoteosele 3:1–5).

Ühel päeval võid ka sina mõista, et kodused reeglid on vajalikud. Mõtle ühe uuringu peale, mis viidi läbi naiste hulgas, kes kasvasid üles peres, kus oli vähe reegleid ning kus vanemad oma laste tegemisi praktiliselt ei kontrollinud. Tagasi vaadates ei suhtunud neist ükski korra puudumisse positiivselt. Pigem arvasid nad, et see oli tõend vanemate hoole ja suutlikkuse puudumisest.

Selle asemel et kadestada noori, kellel on kõik lubatud, püüa näha vanemate poolt kehtestatud reeglites tõendit nende armastusest ja hoolest sinu vastu. Mõistlike piirangute seadmisega nad jäljendavad Jehoovat, kes ütleb oma rahva kohta: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida sul tuleb käia, ma annan sulle nõu oma silmaga sind juhtides!” (Laul 32:8).

Praegu aga võivad reeglid tunduda üleliia ranged. Sel juhul mõtle mõnele praktilisele sammule, mida sa saad teha, et kodune elu meeldivamaks muuta.

Kui tahad rohkem vabadust või soovid, et piirangud sind nii palju ei ärritaks, on tarvis õigesti suhelda. Mõni võib aga öelda: „Ma olen ju püüdnud vanematega rääkida, aga sellest pole mingit kasu olnud!” Kui sa nii tunned, küsi endalt: „Äkki peaksin oma suhtlemisoskust parandama?” Suhtlemisel on tähtis roll, see võib aidata sul 1) kas saada seda, mida soovid, või 2) mõista paremini, miks on soovitud asi keelatud. Tõesti, kui sa tahad saada täiskasvanu eesõigusi, oleks mõistlik arendada küpset suhtlemisoskust.

Õpi oma tundeid valitsema. Piibel ütleb: „Alp paiskab välja kogu oma viha, aga tark mees vaigistab teda lõppeks!” (Õpetussõnad 29:11). Hea suhtlemise juurde ei kuulu kaeblemine. Sellele võib järgneda uus peapesu! Seega väldi virisemist, mossitamist ja lapselikku tusatsemist. Ükskõik kui kõvasti sa uksi ka ei paugutaks või mööda tube ei trambiks, kui vanemad sulle piiranguid seavad, suuremat vabadust sa ei saavuta – pigem kaasnevad sellega uued reeglid.

Püüa näha asju vanemate seisukohalt. Noor kristlane Tracy üksikvanemaga perest leiab, et sellest on olnud abi. Ta ütleb: „Ma küsin endalt: „Mida tahab ema oma reeglitega saavutada?” Ta tahab, et minust saaks parem inimene.” (Õpetussõnad 3:1, 2.) Selline empaatia võib sul aidata vanematega rääkida asjadest sinu vaatenurgast. Oletame, et nad ei lase sul mingile koosviibimisele minna. Selle asemel et vaielda, võiksid küsida: „Mis te arvate sellest, kui ma võtan kaasa küpse ja usaldusväärse sõbra?” Vanemad ei pruugi alati täita sinu soove, aga kui sa mõistad nende muret, on sul kergem välja pakkuda neile meelepärast lahendust.

Kasvata vanemates usaldust. Vanemate usalduse pälvimine on kui pangaarvele raha kogumine. Sa ei või raha välja võtta rohkem, kui oled hoiustanud. Pangaarve ületamine lõppeb trahviga ja mitmekordsel ületamisel suletakse sinu arvelduskonto sootuks. Iga uue eelise saamine on kui raha pangast välja võtmine: selle saab siis, kui oled üles näidanud usaldusväärsust.

Ole oma ootuste suhtes realistlik. Vanemate kohustus on kontrollida mõistlikult sinu tegemisi. Piibel räägib „isa käsust” ja „ema juhatusest” (Õpetussõnad 6:20). Sellegipoolest ära arva, et kodureeglid rikuvad sinu elu. Vastupidi, kui allud vanemate autoriteedile, lubab Jehoova, et lõpptulemusena ’käib su käsi hästi’ (Efeslastele 6:1–3).