Tervendamine
Definitsioon: Kehaliselt, psüühiliselt või vaimselt haige inimese tervekstegemine. Mõnele enne Kristust elanud heebrea prohvetile ja ka Jeesusele Kristusele ning algkristliku koguduse mõningatele liikmetele anti võime sooritada Jumala vaimu abil imetervendamisi.
Kas tänapäeval sooritatakse imetervendamisi Jumala vaimu abil?
Kas võime teha imetegusid võib tulla muust allikast kui tõeliselt Jumalalt?
Mooses ja Aaron ilmusid Egiptuse vaarao ette palvega, et Iisraelil lubataks minna kõrbesse Jehoovale ohvreid tooma. Tõestamaks, et neil on Jumala toetus, käskis Mooses Aaronil oma kepi maha visata, ja see muutus suureks maoks. See ime tehti Jumala väe abil. Kuid siis viskasid ka Egiptuse nõidpreestrid oma kepid maha, ning needki muutusid suurteks madudeks. (2. Moos. 7:8—12) Kelle väe abil nemad selle ime tegid? — Võrdle 5. Moosese 18:10—12.
Usutervendamisi sooritatakse 20. sajandil mõnikord jumalateenistustel, mida viib läbi ristiusumaailma vaimulikkond. Mittekristlikes religioonides on voodoo-preestreid, nõidarste, posijaid ning teisi, kes samuti tervendamisega tegelevad; nad kasutavad sageli maagiat ja ennustamist. Mõned „vaimutervendajad” ütlevad, et nende ravimisviisid ei ole religiooniga vähimalgi määral seotud. Kas nende kõigi ravivõimed lähtuvad tõeliselt Jumalalt?
Matt. 24:24: „Valekristusi ja valeprohveteid tõuseb ja need teevad suuri tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid.”
Matt. 7:15—23: „Hoiduge valeprohveteist ... Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole sinu nimel ennustanud ja sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid [„imesid”, JB, NE, TEV]? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!”
Kas meie aja sensatsioonilisi tervendamisi sooritatakse samamoodi, nagu Jeesus ja tema esimesed jüngrid imetervendamisi korda saatsid?
Teenuste hind: „Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!” (Matt. 10:8, meie kursiiv) (Kas tänapäeva tervendajad teevad nii — annavad muidu, nagu Jeesus käskis?)
Õnnestumiste määr: „Kõik rahvas püüdis teda [Jeesust] puudutada, sest vägi lähtus temast ja parandas kõik.” (Luuka 6:19, meie kursiiv) „Kandsid ju inimesed haigeid tänavailegi ja asetasid neid vooditesse ja raamidele, et kui Peetrus tuleb, tema vari langeks mõne peale nendest. Ka tuli rahvast kokku Jeruusalemma ümberkaudseist linnadest, tuues haigeid ja rüvedaist vaimudest vaevatuid, ja need kõik said terveks.” (Ap. t. 5:15, 16, meie kursiiv) (Kas meie ajal saavad terveks kõik, kes lähevad usutervendajate juurde või religioossetesse pühamutesse, et terveks saada?)
Kas nendes organisatsioonides, kuhu need „tervendajad” kuuluvad, on organisatsiooni liikmeil sellised eluviisid, mis tõestavad, et neil on Jumala vaim?
Kas nende organisatsioon tervikuna ilmutab silmapaistval määral selliseid vaimu vilju nagu armastus, pikameelsus, tasadus ja enesevalitsemine? — Gal. 5:22, 23, NW.
Kas nad tõesti ei ole „maailmast” ega sekku vähimalgi määral selle maailma poliitikasse? Kas nad on jäänud sõja ajal veresüüst puhtaks? Kas neil on hea maine, kuna nad hoiduvad selle maailma ebamoraalsest käitumisest? — Joh. 17:16; Jes. 2:4; 1. Tess. 4:3—8.
Kas tõeliste kristlaste tundemärgiks on tänapäeval see, et neil on võime sooritada imetervendamisi?
Joh. 13:35: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Seda ütles Jeesus. Kui me teda tõesti usume, siis peame tõelise kristluse tundemärgiks armastust, aga mitte imetervendamist.)
Ap. t. 1:8: „Te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale, ja peate olema minu tunnistajad ... maailma otsani!” (Vahetult enne oma apostlitest lahkumist ja taevasseminekut ütles Jeesus neile, et just see, aga mitte tervendamine, on eluliselt tähtis töö, mida neil tuleb teha. Vaata ka Matteuse 24:14; 28:19, 20.)
1. Kor. 12:28—30: „Jumal on seadnud koguduses mõned — esiteks apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli. Ega kõik ole apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad? Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid?” (Niisiis näitab Piibel selgesti, et mitte kõigil tõelistel kristlastel ei ole tervendamise andi.)
Kas ei näita Markuse 16:17, 18, et haigete tervendamise võime on usklike tundemärgiks?
Mark. 16:17, 18: „Tunnustähed järgivad neid, kes usuvad. Minu nimel nad ajavad kurje vaime välja, räägivad uusi keeli, võtavad üles madusid, ja kui nad mõnd surmajooki joovad, ei tee see neile mitte kahju; haigete peale nad panevad käed, ja need saavad terveks.”
Need salmid esinevad Piibli mõningates käsikirjades ja tõlgetes, mis on pärit meie ajaarvamise viiendast ja kuuendast sajandist. Kuid neid ei esine vanemates kreekakeelsetes käsikirjades — neljandast sajandist pärit Codex Sinaiticuses ja Codex Vaticanuses 1209. Dr. B. F. Westcott, autoriteet Piibli käsikirjade alal, ütles, et „need salmid ... ei kuulu algupärasesse jutustusse, vaid on sinna juurde lisatud”. (An Introduction to the Study of the Gospels, London, 1881, lk. 338) Piiblitõlkija Hieronymus ütles viiendal sajandil, et „peaaegu kõigis kreekakeelsetes käsikirjades on see lõik puudu”. (The Last Twelve Verses of the Gospel According to S. Mark, London, 1871, J. W. Burgon, lk. 53) New Catholic Encyclopedia (1967) ütleb: „Selle sõnavara ja stiil erineb evangeeliumi muust osast nii radikaalselt, et vaevalt on võimalik, et Markus selle [salmid 9—20] ise koostas.” (IX kd., lk. 240) Ei ole ühtki ülestähendust selle kohta, et algkristlased oleksid joonud mürki või teinud tegemist madudega, tõestamaks, et nad on usklikud.
Miks anti esimese sajandi kristlastele sellised anded, nagu seda on võime imetervendamisi sooritada?
Heebr. 2:3, 4: „Kuidas me siis võime pääseda pakku, kui me ei hooli nii suurest päästest, mis oma kuulutuse alguse sai Issandalt ja mille kinnitasid meisse need, kes seda kuulsid, kui Jumal ühes nendega andis tunnistust tunnustähtedega ja imedega ja mõnesuguste vägevate tegudega ja Püha Vaimu jagamistega oma tahte järgi.” (Tegemist oli tõesti veenva tõendiga selle kohta, et kristlik kogudus, mis oli siis veel uus, oli tõesti Jumalast. Aga kas on seda siis, kui see kord on juba täielikult selgeks tehtud, tarvis ikka ja jälle tõestada?)
1. Kor. 12:29, 30; 13:8, 13: „Ega kõik ole prohvetid? ... Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? ... Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad ... Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!” (Need imeanded pidid lakkama, olles oma eesmärgi täitnud. Kuid selliseid Jumala vaimu vilja hindamatuid omadusi pidi tõeliste kristlaste elus ka edaspidi näha olema.)
Kas on sel tegelikult tähtsust, kuidas inimene terveks tehakse, kui ta vaid terveks saab?
2. Tess. 2:9, 10: „Kelle [ülekohtuse] tulemine sünnib saatana võimu mõjustusel igasuguses valeväes ja valetunnustähtedega ja valeimetegudega ja igasuguse ülekohtu pettuses neile, kes hukka lähevad, sellepärast et nad ei võtnud vastu tõearmastust, et nad oleksid võinud pääseda.”
Luuka 9:24, 25: „Kes iganes oma hinge [„elu”, UT, JB, TEV] tahab päästa, see kaotab selle, aga kes iganes oma hinge kaotab minu pärast, see päästab selle! Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga kaotaks iseenese või läheks hukka?”
Kas on lootust kõigist haigustest täiesti terveks saada?
Ilm. 21:1—4: „Ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ... ’Ja tema [Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!’ ”
Jes. 25:8: „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt.” (Samuti Ilmutuse 22:1, 2.)
Jes. 33:24, NW: „Ükski elanik ei ütle: ’Ma olen haige.’ ”
Kui keegi ütleb:
„Kas teie usute imetervendamisse?”
Sa võiksid vastata: „Kes ei usu, et Jumal suudab haigeid tervendada, ei usu Piiblit. Aga ma kahtlen siiski, kas tänapäeva tervendajad teevad seda õigel viisil.” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Lubage mul lugeda teile üks piiblitekst. Kas märkate midagi, mida tänapäeval hoopis teistmoodi tehakse? (Matt. 10:7, 8) ... Kas te märkasite siin ka midagi sellist, mida Jeesuse jüngrid tema ütluse kohaselt suutsid teha, aga mida tänapäeva tervendajad ei suuda? (Nad ei suuda surnuid üles äratada.)” 2) „Meie ei mõista teiste inimeste üle kohut, kuid tasub tähele panna, et tekstis Matteuse 24:24 on mainitud midagi, mille suhtes me peame valvsad olema.”
Või siis võiksid öelda: „Ma usun kindlasti, et see, mida Piiblis tervendamise kohta räägitakse, on tõsi. Kuid kas pole nii, et igasugune tervendamine, mida praeguses asjadesüsteemis tehakse, toob ainult ajutist kasu? Lõpuks sureme kõik ikkagi ära. Aga kas kunagi tuleb aeg, mil igaühel, kes elab, on hea tervis ja ta ei pea enam kunagi surema? (Ilm. 21:3, 4)”