Filosoofia
Definitsioon: Sõna filosoofia on tuletatud kreekakeelsetest tüvisõnadest tähendusega „tarkusearmastus”. Filosoofia, millest siin jutt on, ei rajane usul Jumalasse, vaid see püüab anda inimestele ühtse maailmapildi ning panna nad kriitiliselt mõtlema. Tõeotsinguil kasutab see peamiselt teoretiseeringut, mitte aga vaatlusi.
Kuidas võib inimene omandada tõeseid teadmisi ja tarkust?
Õpet. 1:7; Laul 111:10: „Jehoova kartus on tunnetuse [ja tarkuse] algus.” (Kas oleks võimalik saada mingisugust ühtset maailmapilti, kui universumit poleks loonud mitte intelligentne Looja, vaid mingisugune pime mõistuseta jõud? Kas võiks jõuda tarkuseni millegi sellise uurimisel, mis pole mõistuslik? Need, kes püüavad mõista universumit või elu ennast, arvestamata seejuures Jumalat ja tema eesmärke, pettuvad alailma. Nad tõlgendavad õpitut valesti ja teevad enda kogutud faktide põhjal valesid järeldusi. Kui hüljatakse usk Jumalasse, kaotatakse täpse tundmise võti ning muutub võimatuks jõuda välja tõeliselt kooskõlaliste mõtteseosteni.)
Õpet. 2:4—7: „Kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse! Sest Jehoova annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja mõistus! Tema talletab õigetele edu [„praktilise tarkuse”, NW].” (Jehoova annab meile vajalikku abi oma kirjapandud Sõna ja nähtava organisatsiooni kaudu. Samuti peab meil olema tugev tõejanu ja me peame tegema omapoolseid pingutusi, sealhulgas ka kasutama oma mõtlemisvõimet ülesehitaval viisil.)
Kas on realistlik loota, et me leiame sellest Allikast absoluutse tõe?
2. Tim. 3:16; Joh. 17:17: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud.” „[Jeesus ütles oma taevasele Isale:] Sinu sõna on tõde!” (Kas ei ole loogiline, et universumi Looja mõistab universumit täielikult? Ta ei ole meile Piiblis rääkinud universumi kohta kõike, kuid see, mis ta on lasknud kirja panna, ei ole pelgalt teooria; see on tõde. Samuti on ta Piiblis selgelt öelnud, mis on tema eesmärk maa ja inimkonnaga ning kuidas ta selle täide viib. Tema kõikvõimas vägi, ülim tarkus, täiuslik õiglus ja suur armastus tagavad, et see eesmärk täitub täielikult ja parimal võimalikul viisil. Niisiis on tema omadused meile tagatiseks, et me võime täielikult usaldada seda, mida ta teatab oma eesmärgi kohta; see on tõde.)
Milline on inimfilosoofiate päritolu?
Need on pärit piiratud võimetega inimestelt: Piibel ütleb meile: „Inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jer. 10:23) Ajalugu kinnitab, et kui nende piiratud võimetega ei arvestata, on tagajärjed halvad. Kord „vastas Jehoova Iiobile tormituulest ja ütles: ’Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu? Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle! Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!’ ”. (Iiob 38:1—4) (Loodus on seadnud inimestele piirid. Peale selle on nende elukogemus suhteliselt napp ja piirdub tavaliselt ühe kultuuri või elukeskkonnaga. Seega on nende teadmised piiratud; ja kõik asjad on omavahel sedavõrd seotud, et nad leiavad pidevalt uusi aspekte, millega nad veel piisavalt pole arvestanud. See piiratus peegeldub igas nende loodud filosoofias.)
Need on välja mõeldud ebatäiuslike inimeste poolt: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” (Rooml. 3:23) „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpet. 14:12) (Sellise ebatäiuslikkuse tõttu peegeldavad inimfilosoofiad sageli seda, et nende aluseks on isekus, mis võib küll hetkelist naudingut pakkuda, kuid tuua ka pettumust ja teha väga õnnetuks.)
Need on deemonlikust vaimust mõjutatud: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” (1. Joh. 5:19) ’See, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, eksitab kogu maailma.’ (Ilm. 12:9) „Te käisite enne selle maailma ajastu järgi, õhuvalla vürsti järgi, vaimu järgi, kes nüüd on tegev sõnakuulmatuse laste sees.” (Efesl. 2:2) (Seda mõju peegeldavad filosoofiad, mis õhutavad inimesi mitte kuuletuma Jumala kasulikele ja õiglastele nõuetele. Ei ole ime, et inimeste filosoofiad ja plaanid on suurele osale inimkonnast sageli ainult kahju toonud, nagu seda tunnistab ajalugu.)
Miks see, et me inimfilosoofiate asemel uurime Jeesuse Kristuse õpetusi, annab tunnistust selgest mõtlemisest?
Kol. 1:15—17: „Tema [Jeesus Kristus] on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevastes ja mis on maa peal, ... kõik on loodud tema läbi ja temasse; ja tema ise on enne kõiki, ja kõik püsivad koos tema sees.” (Oma lähedaste suhete tõttu Jumalaga saab ta meil aidata õppida tõde Jumala kohta. Ja kuna Jeesuse läbi on loodud kõik asjad, teab ta kogu loodud universumi kohta kõike. Ühelgi inimfilosoofil ei ole midagi sellist välja pakkuda.)
Kol. 1:19, 20: „Jumal arvas heaks kõik täiuse lasta elada temas [Jeesuses Kristuses] ja tehes rahu ristivere läbi, lepitada tema läbi enese poole kõik.” (Seega on Jeesus Kristus see, kelle kaudu Jumal tahab kogu loodu endaga uuesti kooskõlla tuua. Samuti on Jumal usaldanud Jeesusele valitsuse kogu maa üle, nagu on näidatud tekstis Taaniel 7:13, 14. Niisiis sõltub meie tulevikulootus sellest, kas me õpime teda tundma ja võtame tema õpetuse omaks.)
Kol. 2:8: „Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse [„filosoofia”, NW] ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimustele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele.” (Milline kahetsusväärne viga oleks valida sellised petlikud inimfilosoofiad, selle asemel et omandada Jeesuse Kristuse, universumis Jumala järel tähtsuselt teise isiku jüngrina tõelist tarkust!)
Kuidas suhtub Jumal „tarkusesse”, mida pakuvad inimfilosoofiad?
1. Kor. 1:19—25, UT: „Kirjutatud on: Ma hävitan tarkade tarkuse ja mõistlike mõistuse teen olematuks. Kus on tark? Kus õpetlane? Kus praeguse aja juurdleja? Eks Jumal ole maailma ’tarkuse’ teinud totruseks? Sellepärast, et maailm Jumala tarkuse varal ei tundnud ära [„ei õppinud tundma”, EP] Jumalat tarkuse abil, oli Jumala meelepärast päästa [maailma arvates] totra jutluse kaudu need, kes usuvad. ... Sest Jumala totrus [, nagu maailm sellesse suhtub,] on targem inimestest ja Jumala nõtrus [, nagu maailm võib seda näha,] tugevam inimestest.” (See, et Jumal niimoodi arvab, pole kindlasti mitte kitsarinnaline või ebamõistlik. Ta on Piiblis, maailmas kõige laiemalt levinud raamatus, oma eesmärgi selgelt teatavaks teinud. Ta on saatnud oma tunnistajad rääkima sellest kõigile, kes tahavad kuulata. Kui totter oleks ühelgi loodolevusel arvata, et tema tarkus on suurem Jumala tarkusest!)