Maailm
Definitsioon: Kui sõna „maailm” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast koʹsmos, siis võib see tähendada 1) inimkonda tervikuna, olenemata selle moraalsest seisundist või eluviisidest, 2) väliseid olusid või keskkonda, kuhu inimene on sündinud ja kus ta elab, või 3) seda inimkonna osa, mille hulka Jehoova poolt heaks kiidetud sulased ei kuulu. Mõned piiblitõlkijad on andnud edasi vale mõtte, kui nad on kasutanud sõna „maailm” ka selliste kreekakeelsete terminite tõlkimiseks, mis tähendavad „maad”, „asustatud maad” ja „asjadesüsteemi”. Järgnevas arutelus pööratakse peamiselt tähelepanu sõna „maailm” kolmandale eeltoodud tähendusele.
Kas maailm hävitatakse tulega?
2. Peetr. 3:7: „Praegused taevad ja maa säilitatakse sama [Jumala] sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.” (Pane tähele, et hävitatakse „jumalatud inimesed”, mitte aga inimkond tervikuna. Samuti kuues salm viitab „maailma” hävitamisele Noa ajal. Hävitati kurjad inimesed, aga maa ja ka jumalakartlik Noa koos oma perega jäid alles. Kas see tulevase kohtupäeva „tuli” on sõnasõnaline tuli või täieliku hävingu sümbol? Mida teeks sõnasõnaline tuli sellistele taevakehadele, nagu seda on juba niigi tohutult kuumad päike ja tähed? Seda teksti käsitletakse lähemalt lehekülgedel 209, 210 peateema „Maa” all.)
Õpet. 2:21, 22: „Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda, aga õelad hävitatakse maa pealt ja truudusemurdjad pühitakse ära!”
Kes valitseb seda maailma — Jumal või Saatan?
Taan. 4:32: „[Kõigekõrgem Jumal Jehoova] talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega ega ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: ’Mis sa teed?’ ” (Ka Jeremija 10:6, 7 nimetab Jehoovat „rahvaste kuningaks”, sest ta on Kõigekõrgem Kuningas, kes võib võtta ja ka võtab vastutusele inimkuningad ning rahvad, kelle üle nad valitsevad. Jehoova on maa Loojana selle seaduspärane Valitseja; ta ei ole kunagi sellest positsioonist loobunud.)
Joh. 14:30: „[Jeesus ütles:] Selle maailma vürst [„valitseja”, NW] tuleb ja ta ei saa minust midagi.” (See valitseja ei saa loomulikult olla Jehoova Jumal, kelle tahet Jeesus alati lojaalselt täidab. „Selle maailma valitseja” peab olema see „tige”, Kurat-Saatan, kelle võimuses on „kõik maailm”, nagu on öeldud 1. Johannese 5:19. Kuigi inimkond elab planeedil, mis kuulub Jumalale, on maailm, mis koosneb neist, kes ei ole kuulekad Jehoova sulased, siiski Saatana kontrolli all, sest nad kuuletuvad Saatanale. Need, kes kogu südamest Jehoova valitsusele alluvad, ei ole selle maailma osa. Võrdle 2. Korintlastele 4:4.)
Ilm. 13:2: „Lohe [Kurat-Saatan] andis temale [metsalisele] oma väe ja oma aujärje ja suure võimu.” (Kui võrrelda selle „metsalise” kirjeldust Taanieli 7. peatükiga, siis näeme, et see ei kujuta mitte ainult ühte inimvalitsust, vaid ülemaailmset poliitilist valitsussüsteemi. Seda, et Saatan on selle valitseja, näitab Luuka 4:5—7 ning ka Ilmutuse 16:14, 16, kus kirjeldatakse, kuidas deemonlikud väljendused juhivad kõiki maailma valitsejaid sõdima Jumala vastu Harmagedoonis. Jumal lubab Saatanal valitseda maailma üle ainult seni, kuni saabub Tema määratud aeg universumi suveräänsust puudutava vaidlusküsimuse lahendamiseks.)
Ilm. 11:15: „Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: ’Maailma valitsus on saanud meie Issanda [Jehoova] ja tema Kristuse omaks.’ ” (Aastal 1914, mil see aset leidis, algasid praeguse kurja süsteemi „viimsed päevad”. Siis sai Jehoova suveräänsus avalikuks uuel moel, sedakorda tema enda Poja kui Messias-Valitseja kaudu. Kuri maailm hävitatakse peagi ja selle kuri vaimne valitseja Saatan heidetakse sügavikku, kus ta on võimetu inimkonda mõjutama.)
Milline on tõeliste kristlaste suhtumine sellesse maailma ja inimestesse, kes on selle maailma osa?
Joh. 15:19: „Te [Jeesuse järelkäijad] ei ole maailmast, vaid mina olen teid ära valinud maailmast.” (Niisiis ei ole tõelised kristlased osa sellest inimühiskonnast, kes on Jumalast võõrdunud. Nad kannavad küll hoolt igapäevaste vajaduste eest, kuid hülgavad sellised hoiakud, kõneviisi ja käitumise, mis on iseloomulikud sellele maailmale ja mis on vastuolus Jehoova õiglaste teedega.) (Vaata lehekülgi 54—60, samuti 216—219.)
Jak. 4:4: „Te abielurikkujad, eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu? Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.” (Kuna kristlased on ebatäiuslikud, võib kokkupuude selle maailmaga neid mõnikord ehk rüvetada. Aga kui neile Jumala Sõna põhjal nõu antakse, siis nad kahetsevad ja parandavad oma käitumisviisi. Ent kui mõned omal vabal tahtel maailmaga ühinevad või jäljendavad selle vaimu, siis näitavad nad, et nad ei ole enam tõelised kristlased, vaid on saanud osaks maailmast, mis on Jumalaga vaenujalal.)
Rooml. 13:1, NW: „Iga hing allugu kõrgematele võimudele, sest ei ole muud võimu kui Jumalalt; olemasolevad võimud on oma suhtelistel positsioonidel Jumala seatuina.” (Need, kes seda nõuannet silmas peavad, ei ole mässajad, kes püüaksid selle maailma valitsusi kukutada. Nad alluvad poliitiliste valitsejate võimule, kuuletudes neile alati, kui nende nõuded ei ole Jumala nõuetega vastuolus. Jumal teadis ja ennustas selliste valitsejate olemasolu ette. Nad ei ole võimul mitte seetõttu, et tema oleks nad ametisse seadnud, vaid seepärast, et ta on neil lubanud võimul olla. Oma määratud ajal ta ka kõrvaldab nad.)
Gal. 6:10: „Et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Niisiis teevad tõelised kristlased oma kaasinimestele meelsasti head. Nad jäljendavad Jumalat, kes laseb päikest paista nii kurjadele kui ka headele inimestele. — Matt. 5:43—48.)
Matt. 5:14—16: „Teie olete maailma valgus. ... Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas.” (Et teised saaksid kristlaste tegude põhjal Jumalale au anda, peavad kristlased loomulikult maailmale Jumala nimest ja eesmärgist agaralt tunnistust andma. Tõelised kristlased panevadki peamise rõhu just sellele tegevusele.)
Mida maailma praegused olukorrad tähendavad?
Vaata peateemat „Viimsed päevad”.