Viieteistkümnes peatükk
Sigimatu naine rõõmustab
1. Miks ihkas Saara lapsi saada ja mida ta selles suhtes koges?
SAARA ihkas saada lapsi. Kahjuks oli ta sigimatu, ja see tegi talle suurt meelehärmi. Tema ajal peeti sigimatust põlastusväärseks, kuid Saarat vaevas veel miski. Ta soovis näha, kuidas täitub tõotus, mille Jumal oli andnud tema mehele. Aabraham pidi saama järglase, kes on õnnistuseks kõigile suguvõsadele maa peal (1. Moosese 12:1—3). Kuid veel aastakümneid pärast seda Jumala tõotust polnud tal ikka last. Saara jäi vanaks ja lastetuks. Ta võis aeg-ajalt mõelda sellele, kas tema lootus oli asjatu. Kuid ühel päeval muutus tema kurbus rõõmuks!
2. Miks peaks meid huvitama prohvetiennustus, mis on kirjas Jesaja 54. peatükis?
2 Saara kimbatus aitab meil mõista prohvetiennustust, mis on kirjas Jesaja 54. peatükis. Seal räägitakse Jeruusalemmast kui sigimatust naisest, kes saab tunda suurt rõõmu paljudest lastest. Kujutades oma muistset rahvast kollektiivselt naisena, näitab Jehoova, kui hellad tunded tal on selle vastu. Lisaks aitab see Jesaja raamatu peatükk lahendada ühe olulise aspekti ”pühast saladusest”, nagu Piibel seda nimetab (Roomlastele 16:25, 26, UM). Kui saame teada, kes on see ”naine” ja mida ta selle prohvetiennustuse kohaselt kogeb, heidab see olulist valgust puhtale jumalateenistusele tänapäeval.
Selgub, kes on ”naine”
3. Miks on sigimatul ”naisel” põhjust rõõmustada?
3 Peatükk 54 algab rõõmsal toonil: ”Hõiska, sigimatu, kes pole sünnitanud, rõkata rõõmust ja ilutse, kes pole olnud lapsevaevas! Sest vallalisel [”sellel, kes oli laastatu”, SP] saab olema rohkem lapsi kui abielunaisel, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:1). Kui põnevil Jesaja neid sõnu rääkides kindlasti on! Ja millist lohutust toob nende täitumine juutidele, kes on pagendatud Babüloni! Sel ajal on Jeruusalemm ikka veel laastatud. Inimlikust seisukohast ei paista mingit lootust, et see linn võidaks kunagi taasasustada, nii nagu sigimatul naisel pole tavaliselt lootust vanas eas enam lapsi saada. Kuid sellele ”naisele” saab tulevikus osaks suur õnnistus — ta saab viljakaks. Jeruusalemma valdab meeletu rõõm. Ta hakkab jälle kihama ”lastest” ehk elanikest.
4. a) Kuidas aitab apostel Paulus meil mõista, et Jesaja 54. peatükil peab olema suurem täitumine kui see, mis toimus aastal 537 e.m.a? b) Mis on ”Jeruusalemm, mis on ülal”?
4 Jesaja ei pruugi seda teada, kuid tema ennustus täitub rohkem kui korra. Apostel Paulus tsiteerib Jesaja 54. peatükki ja selgitab, et see ”naine” tähistab midagi palju olulisemat kui maist Jeruusalemma linna. Ta kirjutab: ”Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema” (Galaatlastele 4:26). Mis on see ”Jeruusalemm, mis on ülal”? Kindlasti mitte Jeruusalemma linn Tõotatud Maal. See linn on maine, mitte ”ülal”, taevases valdkonnas. ”Jeruusalemm, mis on ülal” on Jumala taevane ”naine”, tema organisatsioon, mis koosneb võimsatest vaimolenditest.
5. Keda kujutab Galaatlastele 4:22—31 kirjeldatud sümboolses draamas a) Aabraham? b) Saara? c) Iisak? d) Haagar? e) Ismael?
5 Ent kuidas võib Jehooval olla kaks sümboolset naist — üks taevane ja teine maine? Kas siin on mingi vastuolu? Sugugi mitte. Apostel Paulus näitab, et vastus peitub prohvetlikus pildis, mille moodustab Aabrahami pere. (Galaatlastele 4:22—31; vaata lk 218 ”Aabrahami pere — prohvetlik pilt”.) Saara, ”vaba naine” ja Aabrahami abikaasa, kujutab Jehoova naisesarnast organisatsiooni, mis koosneb vaimolenditest. Haagar, orjatüdruk ja Aabrahami teine naine ehk liignaine, kujutab maist Jeruusalemma.
6. Mis mõttes oli Jumala taevane organisatsioon pikka aega viljatu?
6 Seda tausta silmas pidades hakkame nüüd mõistma Jesaja 54:1 sügavat tähendust. Pärast aastakümneid kestnud viljatust sünnitas Saara Iisaki, olles 90-aastane. Samuti oli Jehoova taevane organisatsioon pikka aega viljatu. Juba Eedenis tõotas Jehoova, et tema ”naine” toob esile ”seemne” (1. Moosese 3:15). Üle 2000 aasta hiljem tegi Jehoova Aabrahamiga lepingu seoses selle tõotatud Seemnega. Kuid Jumala taevane ”naine” pidi ootama veel palju-palju sajandeid enne selle Seemne esiletoomist. Siiski saabus aeg, mil sel kunagi ”sigimatul” naisel oli lapsi rohkem kui lihasel Iisraelil. Näide sigimatust naisest aitab meil mõista, miks inglid nii kangesti tahtsid näha selle ennustatud Seemne saabumist (1. Peetruse 1:12). Millal see lõpuks toimus?
7. Millal oli ’ülal oleval Jeruusalemmal’ põhjust rõõmustamiseks vastavalt Jesaja 54:1 ennustusele, ja miks sa nii vastad?
7 Jeesuse sünd inimlapsena andis inglitele kindlasti põhjust rõõmustada (Luuka 2:9—14). Kuid see polnud sündmus, mida ennustati Jesaja 54:1. Alles siis, kui Jeesus sündis aastal 29 m.a.j pühast vaimust, sai ta ’ülal oleva Jeruusalemma’ vaimseks pojaks, kelle Jumal ise tunnistas avalikult oma ”armsaks Pojaks” (Markuse 1:10, 11; Heebrealastele 1:5; 5:4, 5). Siis oli Jumala taevasel ”naisel” teksti Jesaja 54:1 täitudes põhjust rõõmustamiseks. Lõpuks ometi oli ta sünnitanud tõotatud Seemne, Messia! Sajandeid kestnud sigimatus oli möödas. Sellega tema rõõm aga ei lõppenud.
Sigimatu naise arvukad lapsed
8. Miks oli Jumala taevasel ”naisel” põhjust rõõmustamiseks pärast tõotatud Seemne esiletoomist?
8 Pärast Jeesuse surma ja hilisemat ülestõusmist oli Jumala taevane ”naine” rõõmus, et ta sai selle soositud Poja tagasi ”esmasündinuna surnutest” (Koloslastele 1:18). Seejärel hakkas ta sünnitama uusi vaimseid lapsi. Nelipühapäeval aastal 33 m.a.j võiti püha vaimuga umbes 120 Jeesuse järelkäijat, kes sel viisil lapsendati Kristuse kaaspärijateks. Hiljem sel päeval lisati neile veel 3000 inimest (Johannese 1:12; Apostlite teod 1:13—15; 2:1—4, 41; Roomlastele 8:14—16). See laste grupp kasvas edasi. Ristiusu ärataganemise esimestel sajanditel kahanes see kasv nireks. Kuid see olukord pidi 20. sajandil muutuma.
9., 10. Mida tähendas vanal ajal telgis elavale naisele nõuanne ”tee avaraks oma telgipaik”, ja miks valmistab see aeg taolisele naisele rõõmu?
9 Jesaja jätkab ennustamist märkimisväärse kasvuaja kohta: ”Tee avaraks oma telgipaik ja su elamute vaipu venitatagu! Ära ole kokkuhoidlik! Pikenda oma telginööre ja kinnita vaiu! Sest sa levid paremale ja vasakule, su järglased vallutavad rahvaid ja asustavad tühje linnu! Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma nooreea häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!” (Jesaja 54:2—4).
10 Siin pöördutakse Jeruusalemma poole, otsekui oleks ta telkides elav naine ja ema, nagu Saara. Kui sellist ema õnnistatakse kasvava perega, on tal aeg mõelda kodu laiendamisele. Tal tuleb üles seada pikemad telgiriided ja -nöörid ning kinnitada telgivaiad uude kohta. See töö teeb talle rõõmu ja sellisel kiirel ajal võib ta kergesti unustada aastad, mil ta oli mures, kas ta üldse kunagi lapsi saab, et pereliini jätkata.
11. a) Kuidas õnnistati Jumala taevast ”naist” aastal 1914? (Vaata allmärkust.) b) Milliseid õnnistusi on maa peal olevad võitud kogenud alates aastast 1919?
11 Maapealset Jeruusalemma õnnistati sellise uuenduste ajaga pärast Babüloni pagendust. ”Jeruusalemma, mis on ülal” on veelgi rohkem õnnistatud.a Eriti alates aastast 1919 on tema võitud ”järglased” jõudsalt edenenud oma taastatud vaimses keskkonnas (Jesaja 61:4; 66:8). Nad ’vallutasid rahvaid’ selles mõttes, et nad levisid paljudesse maadesse, et otsida üles kõik need, kes soovivad ühineda nende vaimse perega. Selle tulemusena kasvas võitud laste kogumine plahvatuslikult. Paistab, et nende lõplik arv 144000 sai täis 1930-ndate aastate keskpaiku (Ilmutuse 14:3). Sellest ajast peale ei keskendunud kuulutustöö enam võitute kogumisele. Kuid see laienemine ei piirdunud võitutega.
12. Keda on lisaks võitutele kogutud kristlikku kogudusse alates 1930-ndatest aastatest?
12 Jeesus ise ennustas, et lisaks tema võitud vendadele, kes kuuluvad ”pisukesse karjukesse”, saab ta endale ka ”teisi lambaid”, kes tuleb tuua tõeliste kristlaste tarasse (Luuka 12:32; Johannese 10:16). Kuigi need võitute ustavad kaaslased ei kuulu ’ülal oleva Jeruusalemma’ võitud laste hulka, täidavad nad tähtsat ja ammu ettekuulutatud rolli (Sakarja 8:23). Alates 1930-ndatest aastatest kuni tänapäevani on neid kogutud ”suur hulk”, mille tulemusena kristlik kogudus on enneolematult kasvanud (Ilmutuse 7:9, 10). Tänapäeval ulatub see suur rahvahulk miljonitesse. Kogu see laienemine on tekitanud pakilise vajaduse suurema hulga kuningriigisaalide, kokkutulekusaalide ja harubüroorajatiste järele. Jesaja sõnad paistavad aina kohasemad. Milline eesõigus on anda oma osa selle ettekuulutatud laienemise heaks!
Ema, kes hoolib oma järglastest
13., 14. a) Mida on ilmset raske mõista seoses mõningate Jumala taevase ”naise” kohta käivate väljenditega? b) Mida aitab meil mõista see, et Jumal kasutab näitlikult perekonnasuhteid?
13 Oleme näinud, et suuremas täitumises kujutab selle prohvetikuulutuse ”naine” Jehoova taevast organisatsiooni. Ent lugedes teksti Jesaja 54:4, võime imestada, kuidas sai see vaimolenditest koosnev organisatsioon eales kogeda häbistamist ja teotust. Järgnevad salmid ütlevad, et Jumala ”naine” hüljatakse, teda vaevatakse ja rünnatakse. Ta kutsub esile koguni Jumala viha. Kuidas võivad sellised asjad seostuda organisatsiooniga, mille moodustavad täiuslikud vaimolendid, kes pole kunagi patustanud? Vastuse saame siis, kui mõtleme peresuhetele.
14 Jehoova kasutab võrdluseks perekonda — mees ja naine, ema ja lapsed —, et teha selgeks sügavaid vaimseid tõdesid, kuna seesugused sümbolid on inimestele arusaadavad. Vaatamata sellele kui palju või mis laadi kogemusi on meil endil seoses perekonnaeluga, on meil tõenäoliselt mingi ettekujutus sellest, milline peaks olema hea abielu või millised peaksid olema head vanema ja lapse vahelised suhted. Kui elavalt Jehoova meile seega õpetab, et tal on südamlikud, lähedased ja usalduslikud suhted oma vaimolenditest teenijatega, keda on tohutud hulgad! Ja kui muljetavaldavalt õpetab ta meile, et tema taevane organisatsioon hoolib vaimuga võitud järglastest maa peal! Kui kannatavad inimteenijad, kannatavad ka ustavad taevased teenijad, ”Jeruusalemm, mis on ülal”. Samuti ütles Jeesus: ”Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate [vaimuga võitud] vendade seast, seda te olete minule teinud!” (Matteuse 25:40).
15., 16. Milline on Jesaja 54:5, 6 esmane täitumine ja milline on suurem täitumine?
15 Seega pole üllatav, et suur osa sellest, mida öeldakse Jehoova taevase ”naise” kohta, kajastab tema maiste laste läbielamisi. Pane tähele järgmisi sõnu: ”Sinu Looja on su mees, vägede Jehoova on tema nimi; sinu lunastaja on Iisraeli Püha, teda nimetatakse kogu maailma Jumalaks! Sest nagu hüljatud ja sügavasti kurvastatud naist kutsub sind Jehoova! Ja nooreea naine — kas teda saakski põlata? ütleb su Jumal” (Jesaja 54:5, 6).
16 Kes on see naine, kellega siin räägitakse? Esmases täitumises on see Jeruusalemm, mis kujutab Jumala rahvast. 70 aastat kestva Babüloni pagenduse ajal tunnevad juudid, otsekui oleks Jehoova nad hüljanud ja täielikult maha jätnud. Suuremas täitumises viitavad need sõnad ”Jeruusalemmale, mis on ülal” ja sellele, et ta toob lõpuks esile ”seemne”, viies täide 1. Moosese 3:15.
Hetkeline distsiplineerimine ja igavesed õnnistused
17. a) Kuidas saab maine Jeruusalemm tunda Jumala ”ülevoolavat viha”? b) Mida sarnast kogesid ’ülal oleva Jeruusalemma’ lapsed?
17 Prohvetiennustus jätkub: ”Ma jätsin sind maha üürikeseks silmapilguks, aga ma kogun sind suure halastusega! Ülevoolavas vihas ma peitsin oma palge silmapilguks su eest, aga ma halastan su peale igavese heldusega, ütleb Jehoova, su lunastaja!” (Jesaja 54:7, 8). Jumala viha ’voolab üle’ maise Jeruusalemma siis, kui Babüloonia sõjavägi ründab seda aastal 607 e.m.a. Võib tunduda, et 70 aastat pagenduses viibida on pikk aeg. Siiski kestavad sellised katsumused kõigest ”silmapilgu”, võrreldes igaveste õnnistustega, mis on varuks neile, kes distsiplineerimise hea meelega vastu võtavad. Samuti tundus ’ülal oleva Jeruusalemma’ võitud lastele, nagu oleks jumalik viha neist ’üle voolanud’, kui Jehoova lasi neil sattuda poliitiliste elementide rünnaku alla, mida õhutas Suur Baabülon. Ent kui lühiajaline see distsiplineerimine hiljem küll paistab, võrreldes vaimsete õnnistuste ajajärguga alates aastast 1919!
18. Millist tähtsat põhimõtet võib märgata seoses Jehoova raevuga oma rahva vastu ja kuidas võib see meid isiklikult puudutada?
18 Need salmid väljendavad veel ühte suurepärast tõde — Jumala raev on üürike, kuid tema halastus kestab igavesti. Tema viha leegitseb väärtegude suhtes, kuid see on alati kontrolli all, alati eesmärgikindel. Ja kui me võtame Jehoovalt distsiplineerimise vastu, kestab tema viha kõigest ”silmapilgu” ning raugeb siis. Selle asendab tema ”suur halastus” — tema andestus ja heldus. Need kestavad igavesti. Kui me teeme mingi patu, ei tohiks me mitte kunagi kõhelda kahetsemast ja üritamast asju Jumalaga korda seada. Kui patt on tõsist laadi, peaksime viivitamata pöörduma kogudusevanemate poole (Jakoobuse 5:14). On õige, et tarvis võib minna distsiplineerimist, ja seda on raske taluda (Heebrealastele 12:11). Kuid see on lühiajaline, võrreldes igaveste õnnistustega, mis tulenevad Jehoova Jumala andestusest!
19., 20. a) Mis on vikerkaareleping ja mis seos on sel Babüloni pagendatutega? b) Mida kinnitab ”rahuleping” võitud kristlastele tänapäeval?
19 Nüüd lohutab Jehoova oma rahvast kinnitusega: ”Sest see on mul nagu Noa päevil, kui ma vandusin, et Noa veed enam ei ujuta maad: nõnda ma vannun, et ma ei ole sinule vihane ega sõitle sind! Mäed liiguvad ja künkad kõiguvad küll, aga minu heldus ei liigu su juurest ja minu rahuseadus [”rahuleping”, UM] ei kõigu, ütleb Jehoova, su halastaja!” (Jesaja 54:9, 10). Pärast veeuputust tegi Jumal Noa ja kõigi teiste elavate hingedega lepingu, mida mõnikord nimetatakse ka vikerkaarelepinguks. Jehoova tõotas, et ta ei põhjusta enam kunagi maa peal hävingut ülemaailmse veeuputusega (1. Moosese 9:8—17). Mida see tähendab Jesajale ja tema rahvale?
20 On lohutav teada, et neil tuleb kanda karistust — veeta 70 pagendusaastat Babülonis — ainult ühe korra. Kui see on läbi, ei juhtu seda enam kunagi. Pärast seda hakkab kehtima Jumala ”rahuleping”. Heebrea sõna, mis tähistab ”rahu”, kannab endas mitte üksnes sõja puudumise, vaid ka igasuguse heaolu mõtet. Jumala poolest on see leping jääv. Enne kaovad künkad ja mäed, kui lõpeb tema heldus oma ustava rahva vastu. Kahjuks ei ela tema maine rahvas kooskõlas endapoolsete lepingukohustustega ning teeb Messia hülgamisega oma rahule lõpu. Kuid ’ülal oleva Jeruusalemma’ lastel läks palju paremini. Kui nende raske distsiplineerimisperiood läbi sai, võisid nad jumalikus kaitses kindlad olla.
Jumala rahva vaimne julgeolek
21., 22. a) Miks öeldakse, et ”Jeruusalemm, mis on ülal” saab tunda viletsust ja vintsutamist? b) Mida näitab Jumala taevase naise õnnistatud olukord tema ”järglaste” kohta maa peal?
21 Jehoova jätkab julgeoleku ennustamist oma ustavale rahvale: ”Sina vilets, vintsutatu, trööstimatu! Vaata, ma müürin su kivid kõva lubjaga ja rajan su aluse safiiridest! Ma teen su katuseharjad rubiinidest, väravad berüllidest ja kogu su ringmüüri kalliskividest! Ja kõik su ehitajad on Jehoova õpilased ning su lastel on suur rahu! Sind rajatakse õigluses; sa jääd eemale vägivallast, sest sul ei ole midagi karta, ja hirmust, sest see ei ligine sulle! Kui ka kallale kiputakse, siis mitte minu poolt; kes sulle kallale kipub, see sinu pärast langeb!” (Jesaja 54:11—15).
22 Muidugi pole Jehoova ”naine” vaimses valdkonnas kunagi otseselt viletsust ega vintsutamist tunda saanud. Kuid ta kannatas, kui tema võitud ”järglased” maa peal kannatasid, eriti just siis, kui nad olid aastatel 1918—19 vaimses vangistuses. Või teisipidi, kui taevast ”naist” ülendatakse, kajastab see samasugust olukorda ka tema järglaste hulgas. Seega pane tähele ’ülal oleva Jeruusalemma’ säravat kirjeldust. Vääriskivid väravatel, kallis ”kõva lubja” segu, alused ja isegi ringmüür viitavad ühe teatmeteose sõnul ”ilule, suurejoonelisusele, puhtusele, jõule ja ehedusele”. Mille tõttu satuvad võitud kristlased sellisesse turvalisse ja õnnistatud olukorda?
23. a) Millist mõju on võitud kristlastele avaldanud viimseil päevil see, et nad on ”Jehoova õpilased”? b) Mis mõttes on Jumala rahvast õnnistatud ’kalliskividest ringmüüriga’?
23 Jesaja 54. peatüki salm 13 annab võtme — nad kõik on ”Jehoova õpilased”. Jeesus ise kohaldas selle salmi sõnu oma võitud järelkäijatele (Johannese 6:45). Prohvet Taaniel ennustas, et selle ”lõpuaja” jooksul õnnistatakse võituid rikkalikult õigete teadmiste ja vaimse mõistmisega (Taaniel 12:3, 4). See mõistmine on võimaldanud neil juhtida ajaloo suurimat haridusprogrammi ja levitada jumalikku õpetust kogu maa peal (Matteuse 24:14). Samal ajal on see mõistmine aidanud neil näha erinevust õige ja vale religiooni vahel. Jesaja 54:12 mainib ”ringmüüri kalliskividest”. Alates aastast 1919 on Jehoova andnud võitutele üha selgemat arusaamist sellest ”ringmüürist” — vaimsetest piirjoontest —, mis eraldab neid valereligioonist ja maailma jumalatutest elementidest (Hesekiel 44:23; Johannese 17:14; Jakoobuse 1:27). Seega on nad eraldatud Jumala enda rahvaks (1. Peetruse 2:9).
24. Kuidas me võime kanda hoolt selle eest, et oleksime Jehoova poolt õpetatud?
24 Seetõttu on meil kõigil hea endalt küsida: kas mina saan Jehoova käest õpetust? Seda õpetust ei saa me automaatselt. Meil tuleb teha pingutusi. Kui me loeme korrapäraselt Jumala Sõna ja mõtiskleme selle üle ning kui me võtame vastu õpetust, lugedes Piiblil põhinevat kirjandust, mida annab välja ”ustav ja mõistlik sulane”, ning valmistume kristlikel koosolekutel osalemiseks, saame tõesti Jehoova poolt õpetatuks (Matteuse 24:45—47). Kui üritame rakendada õpitavat ning jääme vaimselt erksaks ja valvsaks, eraldab jumalik õpetus meid neist, kes on selles jumalatus maailmas (1. Peetruse 5:8, 9). Mis veelgi parem, see aitab meil ’tulla Jumala ligi’ (Jakoobuse 1:22—25; 4:8).
25. Mida tähendab Jumala rahutõotus tema rahvale nüüdsel ajal?
25 Jesaja prohvetiennustus näitab ka seda, et võituid õnnistatakse rikkaliku rahuga. Kas see tähendab, et nad ei satu kunagi rünnaku alla? Ei, vaid Jumal kinnitab, et tema ei käsi selliseid rünnakuid korraldada ega lase neil ka õnnestuda. Ta ütleb: ”Vaata, mina olen loonud sepa, kes puhub ääsituld ja valmistab relva vastavaks otstarbeks: mina ise olen seega loonud hävitaja hävitama! Aga ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima! See on Jehoova sulaste pärisosa ja nende õigus minult, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:16, 17).
26. Miks on julgustav teada, et Jehoova on kogu inimkonna Looja?
26 Juba teist korda selles Jesaja raamatu peatükis tuletab Jehoova oma teenijatele meelde, et tema on Looja. Varem nimetas ta ennast oma sümboolse naise Loojaks. Nüüd ütleb ta, et ta on kogu inimkonna Looja. Salm 16 kirjeldab seppa, kes puhub sütele ääsis, kui ta hävitusrelvi valmistab, ja sõdalast, kes läheb kui ”hävitaja hävitama”. Sellised mehed võivad kaasinimestele hirmuäratava mulje jätta, ent kas on neil mingit lootust saada jagu oma Loojast? Nii on ka tänapäeval: isegi kui selle maailma kõige võimsamad jõud ründavad Jehoova rahvast, pole neil mingit lootust lõplikku edu saavutada. Kuidas see nii võib olla?
27., 28. Milles me võime kindlad olla neil rahututel aegadel ja mille järgi me teame, et Saatana rünnakud meie vastu ei anna tulemusi?
27 Möödas on aeg, mil hävitavalt rünnati Jumala rahvast ning selle kummardamist vaimus ja tões (Johannese 4:23, 24). Jehoova lasi Suurel Baabülonil korraldada ühe rünnaku, mis osutus ajutiselt edukaks. Hetkeks nägi ”Jeruusalemm, mis on ülal” oma järglasi peaaegu vaikima sunnituna, kui kuulutustöö maa peal sama hästi kui seisma pandi. Seda ei juhtu enam kunagi! Nüüd rõõmustab ta oma laste üle, sest nad on vaimses mõttes võitmatud. (Johannese 16:33; 1. Johannese 5:4.) Nende ründamiseks on küll relvi valmistatud ja neid tehakse veelgi (Ilmutuse 12:17). Kuid need pole suutnud ega suudagi edu saavutada. Saatanal ei leidu sellist relva, millega ta võiks lämmatada võitute ja nende kaaslaste usu ja leegitseva innukuse. See vaimne rahu on ”Jehoova sulaste pärisosa”, mida ei saa mitte keegi neilt jõuga ära võtta. (Laul 118:6; Roomlastele 8:38, 39.)
28 Ei, mitte miski, mida Saatana maailm suudab teha, ei peata iialgi seda tööd ega Jumala puhast ja kestvat kummardamist, milles osalevad tema pühendunud teenijad. ’Ülal oleva Jeruusalemma’ võitud järglastele on see kinnitus olnud suureks lohutuseks. Sama peab paika ka suure rahvahulga liikmete puhul. Mida rohkem me saame teada Jehoova taevase organisatsiooni kohta ja selle tegelemise kohta tema maapealsete kummardajatega, seda tugevamaks saab meie usk. Nii kaua kui meie usk on tugev, pole Saatanal kasu neist relvadest, millega ta võitleb meie vastu!
[Allmärkus]
a Nagu näitab Ilmutuse 12:1—17, sai Jumala ”naisele” osaks suur õnnistus, kui ta sünnitas tähtsaima ’järglase’ — mitte mõne vaimolendist poja, vaid taevase Messia Kuningriigi. See sünd leidis aset aastal 1914. (Vaata ”Revelation—Its Grand Climax At Hand!”, lk 177—186.) Jesaja prohvetikuulutus keskendub rõõmule, mida see ”naine” tunneb selle üle, kuidas Jumal õnnistab tema võitud poegi maa peal.
[Kast lk 218, 219]
Aabrahami pere — prohvetlik pilt
Apostel Paulus selgitas, et Aabrahami pere osaleb sümboolses draamas, prohvetlikus pildis, mis kujutab Jehoova suhteid oma taevase organisatsiooni ja maise Iisraeli rahvaga, kes allus Moosese seaduselepingule (Galaatlastele 4:22—31).
Aabraham kui perekonnapea kujutab Jehoova Jumalat. Aabrahami valmisolek tuua ohvriks oma kallis poeg Iisak kujutas ettetähendavalt Jehoova valmidust ohverdada oma armas Poeg inimkonna pattude eest (1. Moosese 22:1—13; Johannese 3:16).
Saara sümboliseerib Jumala taevast ”naist”, tema organisatsiooni, mis koosneb vaimolenditest. Seda taevast organisatsiooni iseloomustatakse tabavalt kui Jehoova naist, sest see on temaga lähedalt seotud, allub tema juhtpositsioonile ja teeb täielikult koostööd tema eesmärkide teostamiseks. Seda naist nimetatakse ka ”Jeruusalemmaks, mis on ülal” (Galaatlastele 4:26). Sedasama ”naist” mainitakse tekstis 1. Moosese 3:15 ja teda kujutatakse nägemuses Ilmutuse 12:1—6, 13—17.
Iisak kehastab eelpiltlikult Jumala naise vaimset Seemet. See on peamiselt Jeesus Kristus. Kuid selle seemne hulka hakkasid kuuluma ka Kristuse võitud vennad, kes on lapsendatud vaimseteks poegadeks ja saavad Kristuse kaaspärijateks (Roomlastele 8:15—17; Galaatlastele 3:16, 29, UT).
Haagar, Aabrahami teine naine ehk liignaine, oli ori. Tema kujutab tabavalt maist Jeruusalemma, mille üle valitses Moosese seadusekogu, mis näitas selgelt, et kõik selle järgijad on patu ja surma orjad. Paulus ütles, et ”Haagar tähendab Siinai mäge Araabias”, sest seaduseleping pandi kehtima seal (Galaatlastele 3:10, 13; 4:25).
Ismael, Haagari poeg, kujutab piltlikult 1. sajandil elanud juute, ikka veel Moosese Seadust orjava Jeruusalemma poegi. Nii nagu Ismael kiusas taga Iisakit, samuti kiusasid need juudid taga kristlasi, kes olid piltliku Saara, ’ülal oleva Jeruusalemma’ võitud pojad. Ja nagu Aabraham saatis ära Haagari ja Ismaeli, nii heitis Jehoova lõpuks kõrvale Jeruusalemma ja tema mässumeelsed pojad (Matteuse 23:37, 38).
[Pilt lk 220]
Pärast ristimist võiti Jeesus püha vaimuga ja algas teksti Jesaja 54:1 kõige tähtsam täitumine
[Pilt lk 225]
Jehoova peitis oma palge Jeruusalemma eest vaid ”silmapilguks”
[Pildid lk 231]
Kas sõdalane ja sepp suudavad oma Loojast jagu saada?