Hävitusjõud – „Jehoova on vägev sõdalane”

 1.–3. a) Milline oht ähvardas iisraellasi egiptlaste käe läbi? b) Kuidas sõdis Jehoova oma rahva eest?

IISRAELLASED olid lõksus – kiilutud kõrgete kaljude ja sügava mere vahele. Egiptuse armee, halastamatu sõjamasin, jälitas neid kindla otsusega neile lõpp teha.a Sellegipoolest innustas Mooses Jumala rahvast mitte kaotama lootust. „Jehoova ise võitleb teie eest,” kinnitas ta neile (2. Moosese 14:14).

² Ilmselt hakkas Mooses siiski Jehoovat appi hüüdma. Selle peale vastas Jumal talle: „Miks sa minu poole hüüad? ... tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see” (2. Moosese 14:15, 16). Püüa kujutleda sündmusi, mis hakkavad nüüd arenema. Kohe annab Jehoova oma inglile käsu ja pilvesammas siirdub Iisraeli järelväe taha, moodustades ilmselt otsekui seina, mis ei lase egiptlastel rünnakut alustada (2. Moosese 14:19, 20; Laul 105:39). Mooses sirutab käe välja. Tugeva tuule tõttu lõheneb meri kaheks. Vesi tardub mingil viisil ja seisab müürina, nii et moodustub läbikäik, mis on piisavalt lai kogu rahva jaoks! (2. Moosese 14:21; 15:8.)

³ Seistes silmitsi sellise jõudemonstratsiooniga, peaks vaarao andma oma sõjaväele käsu koju pöörduda. Selle asemel annab uhke vaarao hoopis käsu rünnata (2. Moosese 14:23). Egiptlased tormavad mõtlematult merepõhja, aga peagi pöördub nende pealetung kaoseks, kui nende sõjavankritel hakkavad rattad alt ära tulema. Kui iisraellased on jõudnud turvaliselt teisele kaldale, annab Jehoova Moosesele käsu: „Siruta käsi mere kohale, et vesi tuleks egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsaväelaste peale.” Veeseinad vajuvad kokku ning matavad vaarao ja tema sõjaväe! (2. Moosese 14:24–28; Laul 136:15.)

 4. a) Kelleks osutus Jehoova Punase mere ääres? b) Milliseid tundeid võib mõningates tekitada selline pilt Jehoovast?

⁴ Iisraeli rahva pääsemine Punase mere ääres on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas Jumal on möödunud aegadel inimkonnaga tegelnud. Seal osutus Jehoova „vägevaks sõdalaseks” (2. Moosese 15:3). Aga milliseid tundeid tekitab sinus selline pilt Jehoovast? Nagu teada, on sõda põhjustanud inimkonnale palju valu ja viletsust. Kas võib ehk juhtuda, et Jumala hävitusjõud pigem takistab kui ergutab sind tulema tema ligi?

5., 6. a) Miks nimetatakse Jumalat kohaselt „vägede Jehoovaks”? b) Mille poolest erineb jumalik sõjapidamine inimeste sõdadest?

⁵ Algkeelsetes Piibli heebrea kirjades nimetatakse Jumalat „vägede Jehoovaks” umbes 260 korda ja kreeka kirjades kaks korda (1. Saamueli 1:11). Kõrgeima valitseja Jehoova käsutuses on hiiglaslik väehulk ingleid (Joosua 5:13–15; 1. Kuningate 22:19). Selle sõjaväe hävitusvõime on aukartustäratav (Jesaja 37:36). Inimeste hävitamisele pole meeldiv mõelda. Kuid meil tuleb meeles pidada, et Jumala sõjad erinevad inimeste väiklastest konfliktidest. Sõjalised ja poliitilised juhid võivad küll üritada oma sõjakusele üllaid motiive omistada, kuid inimeste sõdadega on eranditult seotud ahnus ja isekus.

⁶ Vastandina sellele ei juhindu Jehoova pimedast emotsioonist. 5. Moosese 32:4 kuulutab: „Tema on kalju, tema teod on täiuslikud, sest kõik tema teed on õiged. Ta on ustav Jumal, kelles pole ülekohut, ta on õiglane ja aus.” Jumala Sõna mõistab hukka talitsematu raevu, julmuse ja vägivalla (1. Moosese 49:7; Laul 11:5). Seega ei tegutse Jehoova mitte kunagi ilma põhjuseta. Ta kasutab oma hävitusjõudu võimalikult vähe ja alles viimase abinõuna. Seda näitab tema ütlus prohvet Hesekieli kaudu: „Kas tunnen ma vähimatki heameelt jumalatu surmast, küsib kõrgeim valitseja Jehoova. Eks meeldi mulle hoopis see, kui ta pöördub oma teedelt ja jääb elama?” (Hesekiel 18:23).

7., 8. a) Millise eksliku järelduse tegi Iiob oma kannatuste kohta? b) Kuidas parandas Eliihu Iiobi mõtteviisi selles küsimuses? c) Mida me võime õppida Iiobi kogemustest?

⁷ Aga miks Jehoova siis kasutab hävitusjõudu? Enne, kui vastame sellele küsimusele, võiksime tuletada meelde õiglast meest Iiobit. Saatan esitas väljakutse, et Iiob – tegelikult mitte ükski inimene – ei jää katsumuses ustavaks. Jehoova vastas väljakutsele sellega, et lubas Saatanal Iiobi laitmatuse proovile panna. Selle tagajärjel jäi Iiob haigeks, kaotas varanduse ja lapsed (Iiob 1:1–2:8). Kuna Iiob ei teadnud, mis toimub, järeldas ta ekslikult, et tema kannatuste põhjuseks on ebaõiglane karistus Jumalalt. Ta küsis Jumalalt, miks ta on saanud tema „märklauaks” ja „vaenlaseks” (Iiob 7:20; 13:24).

⁸ Noor mees Eliihu juhtis tähelepanu veale Iiobi mõttekäigus: „Kas oled oma õiguses sedavõrd kindel, et ütled: „Ma olen õigem kui Jumal”?” (Iiob 35:2). Jah, oleks arutu mõelda, et me teame midagi paremini kui Jumal, või arvata, et ta on käitunud ebaõiglaselt. „On mõeldamatu, et Jumal teeks kurja, et Kõikvõimas teeks ülekohut!” kuulutas Eliihu. Hiljem ütles ta: „Kõikvõimsa mõistmiseni me ei jõua. Tema jõud on suur, ta ei vääna eales oma õigust ega külluslikku õiglust” (Iiob 34:10; 36:22, 23; 37:23). Me võime kindlad olla, et kui Jumal sõdib, siis on tal selleks hea motiiv. Seda meeles pidades uurigem mõningaid põhjusi, miks rahu Jumal tegutseb mõnikord sõdalase rollis (1. Korintlastele 14:33).

 9. Miks Jumal, kes on püha, sõdib?

⁹ Pärast seda, kui Mooses oli ülistanud Jumalat kui „vägevat sõdalast”, kuulutas ta: „Kes on jumalate seas sinu sarnane, Jehoova? Kes on sinu sarnane, nii vägev oma pühaduses?” (2. Moosese 15:11). Samuti kirjutas prohvet Habakuk: „Sinu silmad on liiga puhtad, et vaadata kurjust, sa ei salli õelust” (Habakuk 1:13). Kuigi Jehoova on armastuse Jumal, on ta ka püha ja õiglane Jumal. Need omadused sunnivad teda mõnikord kasutama hävitusjõudu (Jesaja 59:15–19; Luuka 18:7). Seega ei määri Jumal oma pühadust, kui ta sõdib. Vastupidi, ta sõdib, sest ta on püha (2. Moosese 39:30).

10. Milline on ainus võimalus teha lõpp 1. Moosese 3:15 ennustatud vihavaenule ja millised hüved kaasnevad sellega õiglastele inimestele?

¹⁰ Mõtle olukorrale, mis kujunes pärast seda, kui esimesed inimesed Aadam ja Eeva hakkasid Jumalale vastu (1. Moosese 3:1–6). Kui Jehoova oleks sallinud nende üleastumist, oleks ta õõnestanud iseenda kui universumi Suverääni positsiooni. Õiglase Jumalana oli ta kohustatud mõistma nad surma (Roomlastele 6:23). Piibli esimeses prohvetikuulutuses ennustas ta, et tema teenijate ja „mao” ehk Saatana järelkäijate vahel tekib vihavaen (Ilmutus 12:9; 1. Moosese 3:15). Sellele vihavaenule on võimalik lõppu teha ainult Saatana purustamisega (Roomlastele 16:20). Kuid selle kohtuotsuse täideviimine toob õiglastele inimestele suuri õnnistusi, sest selle tulemusena vabaneb maakera Saatana mõju alt ja avaneb tee ülemaailmse paradiisi rajamiseks (Matteuse 19:28). Kuni selle ajani aga ohustavad Saatana poolehoidjad pidevalt Jumala rahva füüsilist ja vaimset heaolu. Mõnikord peab Jehoova sekkuma.

11. Miks tundis Jumal, et ta on kohustatud saatma ülemaailmse veeuputuse?

¹¹ Noa päevil toimunud veeuputus on üks näide sellise sekkumise kohta. 1. Moosese 6:11, 12 ütleb: „Maa oli Jumala silmis rikutud ja täis vägivalda. Jumal vaatas maa peale ja see oli tõesti rikutud: kõik inimesed maa peal olid hukas.” Kas Jumal laseb kurjadel teha lõpu sellele viimaselegi moraalsusele, mis on säilinud maa peal? Ei. Jehoova tundis, et ta on kohustatud saatma ülemaailmse veeuputuse, vabastamaks maa neist, kes olid kiindunud vägivalda ja ebamoraalsusse.

12. a) Mida ennustas Jehoova Aabrahami „järeltulija” kohta? b) Miks tuli emorlased hävitada?

¹² Sama lugu oli ka Jumala kohtuotsusega kaananlaste üle. Jehoova andis teada, et Aabrahamist tuleb „järeltulija”, kelle kaudu õnnistavad ennast kõik suguvõsad maa peal. Kooskõlas selle eesmärgiga tegi Jumal otsuse, et Aabrahami järeltulijad saavad endale Kaananimaa, mida asustas rahvas, keda nimetati emorlasteks. Mis võiks õigustada seda, et Jumal otsustas selle rahva jõuga nende kodumaalt ära ajada? Jehoova ennustas, et väljaajamiseni on aega umbes 400 aastat – kuni „emorlaste kurjuse mõõt” saab täis.b (1. Moosese 12:1–3; 13:14, 15; 15:13, 16; 22:18.) Selle aja jooksul langesid emorlased aina sügavamale ja sügavamale moraalsesse rikutusse. Kaanan muutus maaks, kus vohas ebajumalakummardamine, verevalamine ja mandunud seksuaalkäitumine (2. Moosese 23:24; 34:12, 13; 4. Moosese 33:52). Selle maa elanikud tapsid ohvritules koguni lapsi. Kas püha Jumal võis viia oma rahva sellise kurjuse keskele? Ei! Ta teatas: „See maa [on] rüvetunud ning ma karistan selle elanikke nende patusüü pärast ja maa oksendab nad välja” (3. Moosese 18:21–25). Kuid Jehoova ei hukanud seda rahvast valimatult. Õige meelelaadiga kaananlased, näiteks Raahab ja gibeonlased, jäid elama (Joosua 6:25; 9:3–27).

13., 14. a) Miks oli Jehoova kohustatud pühitsema oma nime? b) Kuidas Jehoova puhastas oma nime teotusest?

¹³ Kuna Jehoova on püha, on ka tema nimi püha (3. Moosese 22:32). Jeesus õpetas oma jüngreid palvetama: „Pühitsetud saagu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Mäss Eedenis teotas Jumala nime, kuna see seadis kahtluse alla tema maine ja valitsemisviisi. Jehoova ei või sellisest laimamisest ja mässamisest mitte kunagi mööda vaadata. Ta oli kohustatud puhastama oma nime teotusest (Jesaja 48:11).

¹⁴ Mõtle jälle iisraellastele. Nii kaua kui nad olid Egiptuses orjad, tundus tühisena Jumala tõotus Aabrahamile, et kunagi õnnistavad tema järeltulija kaudu ennast kõik suguvõsad maa peal. Aga kui Jehoova vabastas nad ja moodustas neist rahva, puhastas ta sellega oma nime teotusest. Prohvet Taaniel meenutas seda palves: „Meie Jumal Jehoova, sina tõid vägeva käega oma rahva Egiptusest välja ja tegid oma nime tuntuks” (Taaniel 9:15).

15. Miks vabastas Jehoova juudid Babüloni vangistusest?

¹⁵ Huvitav on see, et Taaniel esitas selle palve ajal, mil juudid vajasid taas, et Jehoova hakkaks tegutsema oma nime pärast. Seekord olid sõnakuulmatud juudid vangidena Babülonis. Nende pealinn Jeruusalemm oli varemeis. Taaniel teadis, et juutide taasasustamine nende kodumaale toob ülistust Jehoova nimele. Seepärast palvetas Taaniel: „Jehoova, anna andeks! Jehoova, pane tähele ja tegutse! Iseenda pärast, mu Jumal, ära viivita, sest su linnale ja su rahvale on pandud sinu nimi” (Taaniel 9:18, 19).

16. Selgita, miks Jehoova huvi oma nime kaitsmise vastu ei tähenda seda, et ta on tundetu või enesekeskne.

¹⁶ Kas see, et Jehoova on huvitatud oma nime kaitsmisest, tähendab, et ta on tundetu ja enesekeskne? Ei, sest kui ta tegutseb kooskõlas oma pühaduse ja õiglusearmastusega, kaitseb ta sellega oma rahvast. Pane tähele 1. Moosese raamatu 14. peatükki. Seal räägitakse neljast vallutusretkele tulnud kuningast, kes röövisid Aabrahami vennapoja Loti ja tema pere. Jumala abiga saavutas Aabraham hämmastava võidu temast palju võimsamate jõudude üle! Ülestähendus sellest võidust oli tõenäoliselt esimene sissekanne „Jehoova sõdade raamatus”, kuhu pandi ilmselt kirja ka mõned sellised sõjalised kokkupõrked, millest Piiblis ei räägita (4. Moosese 21:14). Edaspidi oli tulemas veel palju võite.

17. Mis näitab, et Jehoova sõdis iisraellaste eest pärast seda, kui nad jõudsid Kaananimaale? Too näiteid.

¹⁷ Natuke aega enne seda, kui iisraellased jõudsid Kaananimaale, kinnitas Mooses neile: „Teie Jumal Jehoova käib teie ees ja võitleb teie eest, nagu ta tegi Egiptuses teie endi silme all” (5. Moosese 1:30; 20:1). Alates Moosese järeltulijast Joosuast ning läbi kogu kohtumõistjate ja ustavate Juuda kuningate aja võitles Jehoova tõesti oma rahva eest, andes neile palju muljetavaldavaid võite nende vaenlaste üle (Joosua 10:1–14; Kohtumõistjate 4:12–17; 2. Saamueli 5:17–21).

18. a) Miks me võime olla tänulikud, et Jehoova pole muutunud? b) Mis juhtub siis, kui 1. Moosese 3:15 mainitud vihavaen jõuab haripunkti?

¹⁸ Jehoova ise pole muutunud ega ole muutunud ka tema eesmärk teha see planeet rahuküllaseks paradiisiks (1. Moosese 1:27, 28). Jumal vihkab ikka veel kurjust. Samal ajal armastab ta väga oma rahvast ja hakkab varsti tegutsema selle heaks (Laul 11:7). Tegelikult on see ootuspärane, et lähitulevikus jõuab 1. Moosese 3:15 kirjeldatud vihavaen vapustava ja tormilise pöördepunktini. Et pühitseda oma nime ja kaitsta oma rahvast, saab Jehoova taas „vägevaks sõdalaseks”! (Sakarja 14:3; Ilmutus 16:14, 16.)

19. a) Too näide selle kohta, kuidas Jumala hävitusjõud võib meid talle lähendada. b) Kuidas peaks meid mõjutama Jumala valmisolek sõdida?

¹⁹ Mõtle järgmisele näitele. Oletame, et ühe mehe peret ründab mingi tige metsloom, mistõttu mees asub temaga võitlusse ja tapab selle ohtliku looma. Kas sa arvad, et naine ja lapsed tunneksid selle teo pärast mehe suhtes vastumeelsust? Vastupidi, nad on liigutatud sellise ennastohverdava armastuse pärast, mida ta tunneb nende vastu. Niisamuti ei peaks ka meie tundma vastumeelsust, kui Jumal kasutab hävitusjõudu. Meie armastus tema vastu peaks hoopis kasvama, kuna ta on valmis sõdima, et meid kaitsta. Samuti peaks süvenema meie lugupidamine tema piiritu jõu vastu. „Me saame teenida Jumalat talle meelepäraselt, jumalakartuse ja aukartusega” (Heebrealastele 12:28).

20. Milline peaks olema meie suhtumine, kui loeme Piiblist Jumala sõdade kohta jutustusi, millest me ei saa täielikult aru, ja miks sa nii vastad?

²⁰ Muidugi ei selgita Piibel iga kord kõiki Jehoova otsuste üksikasju, mis on seotud tema sõjapidamisega. Kuid me võime alati kindlad olla selles, et Jehoova ei kasuta hävitusjõudu mitte kunagi ebaõiglaselt, hoolimatult ega julmalt. Sageli aitab meil sündmusi õiges valguses näha piiblijutustuse kaastekst või lisainformatsioon tollase olukorra kohta (Õpetussõnad 18:13). Isegi kui me ei tea kõiki üksikasju, aitab meil igasugustest kahtlustest vabaneda see, kui õpime Jehoovat lihtsalt paremini tundma ja mõtiskleme tema väärtuslike omaduste üle. Kui me seda teeme, hakkame mõistma, et meil on küllalt põhjusi usaldada oma Jumalat Jehoovat (Iiob 34:12).

21. Kuigi Jehoova tegutseb mõnikord „vägeva sõdalasena”, milline on siiski tema olemus?

²¹ Kuigi Jehoova on „vägev sõdalane” – kui olukord seda nõuab –, ei tähenda see, et ta on olemuselt sõjakas. Hesekieli nägemus taevasest vankrist kujutab Jehoovat, kes on valmis võitlema oma vaenlaste vastu. Siiski nägi Hesekiel, et Jumalat ümbritses vikerkaar – rahu sümbol (1. Moosese 9:13; Hesekiel 1:28; Ilmutus 4:3). On selge, et Jehoova on rahulik ja rahumeelne. „Jumal on armastus,” kirjutas apostel Johannes (1. Johannese 4:8). Kõik Jehoova omadused on omavahel täielikus tasakaalus. Kui suur eesõigus see küll on, et võime tulla sellise võimsa, kuid armastava Jumala ligi!