Seitsmes peatükk
Mida me õpime sellest, et Jumal on lubanud kurjust
1., 2. a) Mis oleks saanud meist, kui Jehoova oleks Eedeni vastuhakkajad otsekohe hävitanud? b) Millise võimaluse on Jehoova meile armastavalt andnud?
”PISKUD ja kurjad on olnud mu eluaastad,” lausus patriarh Jaakob (1. Moosese 47:9). Ka Iiob ütles, et inimesel on ”lühikesed elupäevad ja palju tüli” (Iiob 14:1). Sarnaselt nendega on enamik meist kohanud oma eluteel raskusi, ebaõiglust või isegi suuri õnnetusi. Siiski ei ole Jumal ülekohtune, et ta lasi meil sündida. On tõsi, et meil pole täiuslikku mõistust ja keha ega paradiislikku kodu, nagu oli alguses Aadamal ja Eeval. Ent mis oleks saanud siis, kui Jehoova oleks nad kohe pärast nende vastuhakku hävitanud? Siis poleks haigusi, kurbust ega surma, aga poleks ka inimkonda. Meid poleks sündinudki. Selle asemel aga lubas Jumal halastavalt Aadamal ja Eeval lapsi ilmale tuua, kuigi nende järglased pärisid ebatäiuse. Ja Kristuse kaudu on Jehoova andnud meile võimaluse saada tagasi see, mille Aadam kaotas — igavene elu paradiislikul maal (Johannese 10:10; Roomlastele 5:12).
2 Kui julgustav on küll väljavaade elada igavesti uue maailma paradiislikus keskkonnas, kus ei ole haigusi, kurbust, valu, surma ega kurje inimesi! (Õpetussõnad 2:21, 22; Ilmutuse 21:4, 5.) Samas aga saame Piiblist teada, et ehkki meie pääste on väga tähtis meile ja ka Jehoovale, on asjaga seotud midagi veel kaalukamat.
Tema suure nime pärast
3. Millega on seotud Jumala eesmärgi täitumine maa ja inimkonna suhtes?
3 Jumala eesmärgi täitumine maa ja inimkonna suhtes on seotud tema nimega. Nimi Jehoova tähendab ’tema põhjustab saamist’. Niisiis hõlmab see nimi tema kui Universumi Suverääni, Eesmärgiteostaja ning tõe Jumala mainet. Jehoova positsiooni tõttu nõuab kogu universumi rahu ja heaolu seda, et tema nimele ja kõigele, mida see kätkeb, osutataks väärilist austust ning et kõik oleksid talle kuulekad.
4. Mida hõlmas Jehoova eesmärk maaga?
4 Pärast Aadama ja Eeva loomist andis Jehoova neile ülesande. Ta teatas selgelt, et tema eesmärk pole mitte ainult kogu maa alistamine ehk paradiisi laiendamine, vaid ka selle rahvastamine nende järglastega (1. Moosese 1:28). Kas pidi see eesmärk jääma täitumata nende patu tõttu? Millist teotust tooks küll kõikvõimsa Jehoova nimele see, kui ta ei suudaks täide viia oma eesmärki maa ja inimestega!
5. a) Millal pidid esimesed inimesed surema, juhul kui nad söövad hea ja kurja tundmise puust? b) Kuidas viis Jehoova täide oma sõnad, mis on kirjas 1. Moosese 2:17, arvestades samal ajal oma eesmärki maaga?
5 Jehoova hoiatas Aadamat ja Eevat, et kui nad on sõnakuulmatud ning söövad hea ja kurja tundmise puust, surevad nad ”päeval”, mil nad sellest söövad (1. Moosese 2:17, meie kursiiv). Jehoova jäi oma sõnale truuks. Selsamal päeval, kui nad patustasid, nõudis ta nendelt aru ja kuulutas välja nende surmaotsuse. Jumala seisukohast vaadatuna surid Aadam ja Eeva sellel päeval. Et aga täide viia oma eesmärk maaga, lubas Jehoova neil lapsi saada, enne kui nad sõna otseses mõttes surid. Kuna Jumala silmis võib tuhat aastat olla nagu üks päev, lõppes Aadama elu siiski ühe ”päeva” sees, kui ta oli 930-aastane (2. Peetruse 3:8; 1. Moosese 5:3—5). Seega osutus tõeks Jehoova sõna karistuse täideviimise aja kohta ning nende surm ei nurjanud tema eesmärki maaga. See aga tähendas, et mõnda aega pidid maa peal elama ebatäiuslikud, sealhulgas ka kurjad inimesed.
6., 7. a) Miks on Jehoova lubanud kurjadel inimestel ajutiselt eksisteerida, nagu näitab 2. Moosese 9:15, 16? b) Kuidas ilmutas Jehoova oma väge vaarao puhul ja kuidas sai Tema nimi tuntuks? c) Milline on tulemus, kui praegusele kurjale maailmale saabub lõpp?
6 See, mida Jehoova Moosese päevil Egiptuse valitsejale ütles, näitab samuti, miks Jumal on lubanud kurjadel inimestel eksisteerida. Kui vaarao ei lubanud iisraellastel Egiptusest lahkuda, ei surmanud Jehoova teda otsekohe. Maad tabasid kümme nuhtlust, mis näitasid hämmastavalt Jehoova väge. Hoiatades vaaraod seitsmenda nuhtluse eest, ütles Jehoova talle, et ta oleks hõlpsasti võinud vaarao ja ta rahva maa pealt minema pühkida. ”Aga ma jätsin sind alles just selleks,” ütles Jehoova, ”et näidata sulle oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas” (2. Moosese 9:15, 16).
7 Kui Jehoova vabastas iisraellased, sai tema nimi tõepoolest laialdaselt tuntuks (Joosua 2:1, 9—11). Isegi tänapäeval, ligi 3500 aastat hiljem, pole toonaseid sündmusi unustatud. Lisaks tema isikunimele Jehoova tehti teatavaks ka tõde selle kandja kohta. See lõi Jehoovale maine, et ta on Jumal, kes peab oma lubadusi ja tegutseb oma teenijate heaks (Joosua 23:14). See näitas, et tema kõikvõimsa väe tõttu ei või miski takistada tema eesmärgi täitumist (Jesaja 14:24, 27). Me võime seetõttu kindlad olla, et peagi asub ta oma ustavate teenijate heaks tegutsema ning hävitab jäägitult Saatana kurja maailma. Seda kõikvõimsa jõu väljendust ja au, mida see Jehoova nimele toob, ei unustata iialgi. Sellest tulenev kasu on lõputu (Hesekiel 38:23; Ilmutuse 19:1, 2).
’Oh seda Jumala tarkuse sügavust!’
8. Millele ergutab Paulus meid mõtlema?
8 Kirjas roomlastele tõstatab apostel Paulus küsimuse: ”Kas Jumal teeb ülekohut?” Ta vastab kõhklematult: ”Mitte sugugi!” Seejärel rõhutab ta Jumala halastust ja viitab Jehoova sõnadele selle kohta, miks ta lubas vaaraol veidi kauemaks elama jääda. Paulus näitab ka, et meie, inimesed, oleme otsekui savi potissepa käes. Pärast seda kirjutab ta: ”Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks, ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu, mis ta ette oli valmistanud aulisteks, nõnda nagu tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?” (Roomlastele 9:14—24).
9. a) Kes on ”vihaastjad, mis olid valmistatud hukatuseks”? b) Miks on Jehoova oma vastaste suhtes pikameelsust üles näidanud ja kuidas tuleb lõpptulemus kasuks neile, kes teda armastavad?
9 Alates Eedeni vastuhakust on kõik Jehoovale ja tema seadustele vastupanijad olnud ”vihaastjad, mis olid valmistatud hukatuseks”. Kogu selle aja jooksul on Jehoova pikameelsust üles näidanud. Kurjad inimesed on tema toimimisviisi pilganud ja tema teenijaid taga kiusanud. Nad isegi tapsid tema Poja. Jehoova aga on suurt enesevalitsemist ilmutanud ning andnud küllaldaselt aega selleks, et kogu loodu mõistaks täielikult Jumalale vastuhaku ja temast sõltumatu inimvalitsuse hukatuslikke tagajärgi. Samal ajal on Jeesuse surm teinud võimalikuks sõnakuulelike inimeste vabastamise ja ’kuradi tegude tühistamise’ (1. Johannese 3:8; Heebrealastele 2:14, 15).
10. Miks on Jehoova möödunud 1900 aasta jooksul kurje inimesi sallinud?
10 Rohkem kui 1900 aasta jooksul alates Jeesuse ülesäratamisest on Jehoova sallinud ”vihaastjaid” ega ole neid ikka veel hävitanud. Mispärast? Üks põhjus on see, et ta on kogunud neid, kes hakkaksid koos Jeesus Kristusega tema taevases Kuningriigis valitsema. Need 144000 inimest on ”armuastjad”, kellest apostel Paulus rääkis. Sellesse taevasesse klassi kutsuti kõigepealt juute. Hiljem esitas Jumal kutse ka teistest rahvustest inimestele. Jehoova pole mitte kedagi sundinud ennast teenima. Ent osale neist, kes on ilmutanud tänumeelt selle eest, mida ta nende heaks on teinud, on ta andnud eesõiguse saada tema Poja kaasvalitsejateks taevases Kuningriigis. Nüüdseks on taevase klassi ettevalmistamine peaaegu lõpule viidud (Luuka 22:29; Ilmutuse 14:1—4).
11. a) Milline grupp inimesi saab praegu Jehoova pikameelsusest kasu? b) Kuidas saavad tulevikus ka surnud sellest kasu?
11 Kuidas on lugu maa elanikega? Jehoova pikameelsus on teinud võimalikuks ka ”suure hulga rahva” kogumise kõigi rahvaste hulgast. Sellesse rahvahulka kuulub juba miljoneid inimesi. Jehoova on tõotanud, et selle maise klassi liikmed elavad üle praeguse maailmaajastu lõpu ning saavad võimaluse elada igavesti maises paradiisis (Ilmutuse 7:9, 10; Laul 37:29; Johannese 10:16). Jumala määratud ajal äratatakse üles arvukad surnud ja ka neile antakse võimalus saada taevase Kuningriigi maisteks alamateks. Apostlite tegudes 24:15 öeldakse: ”Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” (Johannese 5:28, 29.)
12. a) Mida me oleme Jehoova kohta õppinud sellest, et ta on sallinud kurjust? b) Mida sina arvad sellest, kuidas Jehoova on seda vaidlusküsimust käsitlenud?
12 Kas kõiges selles on olnud mingit ülekohut? Sugugi mitte, sest hoides end veel tagasi kurje ehk ”vihaastjaid” hävitamast, ilmutab Jumal oma eesmärgi kohaselt kaastunnet teiste vastu. Sellest ilmneb, kui halastav ja armastav ta on. Jumala eesmärgi teostumist jälgides oleme Jehoova kohta palju õppinud. Me imetleme tema isiksuse erisuguseid tahke, mis on ilmsiks saanud: tema õiglust, halastust, pikka meelt ning mitmekülgset tarkust. Kuna Jehoova on nii targalt käsitlenud vaidlusküsimust, mis puudutab kõikehõlmavat suveräänsust — tema valitsemisõigust —, on alatiseks tõestatud, et tema valitsusviis on kõige parem. Me oleme sama meelt apostel Paulusega, kes ütles: ”Oh seda Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust! Kui väljauurimatud on tema kohtumõistmised ja äraarvamatud tema teed!” (Roomlastele 11:33).
Võimalus osutada andumust
13. Milline võimalus meile avaneb, kui me isiklikult peame kannatama, ja mis aitab meil targalt toimida?
13 Paljud Jumala teenijad peavad mitmesugustel põhjustel kannatama. Nende kannatused jätkuvad, sest Jumal ei ole veel kurje hävitanud ega taastanud inimkonna esialgset olukorda, mida ta on ennustanud. Kas me peaksime selle pärast kibestuma? Või kas näeme nendes olukordades hoopis võimalust tõestada omalt poolt, et Kurat on valetaja? Me saame selleks innustust, kui peame meeles üleskutset: ”Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab!” (Õpetussõnad 27:11). Saatan, kes Jehoovat teotab, väitis, et kui inimesed kannatavad materiaalset kahju või füüsilist viletsust, siis hakkavad nad Jumalat süüdistama või isegi needma (Iiob 1:9—11; 2:4, 5). Kui jääme raskustes Jehoovale lojaalseks, näitame, et meie puhul ei pea see süüdistus paika, ja rõõmustame sellega Jehoova südant.
14. Kuidas tuleb meile kasuks see, kui me katsumustes Jehoovale loodame?
14 Kui me katsumustes Jehoovale loodame, arendame hindamatuid omadusi. Näiteks, kannatuste kaudu ”õppis [Jeesus] sõnakuulmist” viisil, mis oli talle enne täiesti tundmatu. Ka meie võime oma katsumustest õppida: arendada pikameelsust ja vastupidavust ning hakata Jehoova õiglasi teid sügavamalt hindama (Heebrealastele 5:8, 9; 12:11; Jakoobuse 1:2—4).
15. Millist kasu võib teistele tuua see, kui me raskustes kannatlikult vastu peame?
15 Meie teod ei jää kaasinimestel märkamata. Nähes, mis meile õiglusearmastuse tõttu osaks saab, võivad mõned neist aja möödudes mõista, kes on tänapäeval tõelised kristlased. Kui nad hakkavad koos meiega Jumalat teenima, võivad nad igavese elu õnnistustest osa saada (Matteuse 25:34—36, 40, 46). Jehoova ja ta Poeg soovivad, et inimestel oleks selline võimalus.
16. Kuidas on omavahel seotud meie suhtumine raskustesse ja ühtsus?
16 On kiiduväärt, kui peame isegi raskeid olukordi võimalusteks osutada Jehoovale andumust ja osaleda tema tahte täitmises. Nii tõendame, et me tõesti tahame olla ühtsed Jumala ja Kristusega. Jeesus palus Jehoovat kõigi tõeliste kristlaste eest sõnadega: ”Ma ei palu mitte üksnes nende [oma lähimate jüngrite] eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse, et nemad kõik oleksid üks, nõnda nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki meis oleksid” (Johannese 17:20, 21).
17. Milles me võime kindlad olla, kui jääme Jehoovale lojaalseks?
17 Kui me oleme Jehoovale lojaalsed, tasub ta meile heldekäeliselt. Tema Sõna ütleb: ”Olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” (1. Korintlastele 15:58). Samuti võime lugeda: ”Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Jakoobuse 5:11 öeldakse: ”Vaata, me kiidame õndsaks neid, kes on olnud püsivad kannatustes; Iiobi püsivusest te olete kuulnud ja näinud Issanda antud otsa, et Issand on väga halastav ja armuline.” Mis oli see ots ehk lõpptulemus Iiobi jaoks? ”Jehoova õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest” (Iiob 42:10—16). Jah, Jehoova ”annab palga neile, kes teda otsivad” (Heebrealastele 11:6). Ja kui võrratu see palk küll on — igavene elu paradiislikul maal!
18. Mis saab lõpuks kõigist valusatest mälestustest?
18 Jumala Kuningriik korvab kogu kahju, mis on möödunud aastatuhandete jooksul inimperele osaks saanud. Rõõmu on siis nii rohkesti, et see kaalub üles ükskõik millised praegused kannatused. Meid ei jää painama mälestused möödunud kannatustest. Ülesehitavad mõtted ja teod, mis täidavad inimeste igapäevaelu uues maailmas, pühivad järk-järgult minema kõik valusad mälestused. Jehoova kuulutab: ”Vaata, ma loon uued taevad [uue, taevase valitsuse ehk Kuningriigi, mis valitseb inimkonda] ja uue maa [õiglase inimühiskonna]! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast!” Jah, Jehoova uues maailmas saavad õiglased öelda: ”Kogu maa tõmbab hinge, puhkab, nad rõkatavad rõõmust!” (Jesaja 14:7; 65:17, 18).
Kordamisküsimusi aruteluks
• Kuidas on Jehoova kurjust lubades oma nimele väärilist au osutanud?
• Kuidas on see, et Jumal on sallinud ”vihaastjaid”, võimaldanud tal meilegi halastust osutada?
• Mida me peaksime püüdma näha olukorras, mille tõttu me isiklikult peame kannatama?
[Pildid lk 67]
Jehoova ”õnnistas Iiobi viimast põlve enam kui ta esimest”