„Armastust Jumala vastu saame näidata sellega”

1., 2. Miks sina Jehoovat armastad?

KAS sa armastad Jumalat? Kui oled Jehoovale pühendunud, on sinu vastus kindel „jah” – ja nii see peabki olema! Kuna Jehoova armastab meid, on igati loomulik, et meie armastame teda. Piiblis öeldakse: „Me armastame, sest tema on meid esmalt armastanud.” (1. Johannese 4:19.)

² Jehoova on esimesena väljendanud armastust meie vastu. Ta on andnud meile koduks imekauni maakera. Ta hoolitseb selle eest, et meil oleks olemas eluks hädavajalik. (Matteuse 5:43–48.) Mis veelgi tähtsam, ta on kandnud hoolt selle eest, et meil võiksid olla temaga head suhted. Ta on andnud meile Piibli. Lisaks kutsub ta meid üles enda poole palvetama, lubades meid kuulata ja anda meile abiks oma püha vaimu. (Laul 65:2; Luuka 11:13.) Kõige suurem tõend tema armastuse kohta on aga see, et ta andis meie eest oma kalli poja, vabastamaks meid patust ja surmast. Jehoova armastab meid tõesti tohutult. (Loe Johannese 3:16; Roomlastele 5:8.)

 3. a) Mida meil tuleb teha, et Jumal meid armastaks? b) Millisele küsimusele me peaksime mõtlema ja kust võib leida sellele vastuse?

³ Jehoova soovib, et tunneksime tema armastust igavesti. Kas see nii ka läheb, sõltub aga meist endist. Piibel paneb meile südamele: „[Olge] alati sellised, keda Jumal armastab, oodates meie isanda Jeesus Kristuse halastust, mis viib igavesse ellu”. (Juuda 21.) Nende sõnade järgi tuleb meil selleks, et Jumal meid armastaks, ise midagi teha. Meil on tarvis vastata tema armastusele konkreetsetel viisidel. Seega peaksime mõtlema, kuidas väljendada armastust Jumala vastu. Johannes selgitas: „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad.” (1. Johannese 5:3.) Kui soovime Jumalale näidata, kui väga me teda armastame, oleks meil hea uurida lähemalt nende sõnade tähendust.

4., 5. Räägi, kuidas süttis sinu südames armastus Jehoova vastu.

⁴ Johannes rääkis eeltoodud tsitaadis armastusest Jumala vastu. Vaatame, kuidas ta selgitas, mida see tähendab. Kuid kõigepealt püüa meenutada, millal sinu südames süttis armastus Jumala vastu.

⁵ Mõtle ajale, kui sa esimest korda kuulsid tõde Jehoova ja tema eesmärkide kohta ning sinus tärkas usk. Sa mõistsid, et kuigi sa sündisid patusena ja olid Jumalast võõrdunud, on ta andnud sulle Kristuse kaudu võimaluse saavutada täiuslikkuse, mille Aadam kaotas, ning pärida igavese elu. (Matteuse 20:28; Roomlastele 5:12, 18.) Sa hakkasid mõistma, kuivõrd suure ohvri tõi Jehoova sellega, et saatis oma kalleima poja meie eest surema. See puudutas sinu südant ja sa hakkasid tundma armastust Jumala vastu, kes on sind niivõrd palju armastanud. (Loe 1. Johannese 4:9, 10.)

 6. a) Milles avaldub tõeline armastus? b) Mida sa soovisid teha, kui hakkasid Jumalat rohkem armastama?

⁶ See tunne oli aga vaid tõelise armastuse algus. Tõeline armastus Jumala vastu pole pelgalt tunne. Samuti tähendab see enamat kui vaid öelda: „Ma armastan Jehoovat.” Nagu usk, nii avaldub ka tõeline armastus tegudes. (Jaakobuse 2:26.) See väljendub sellistes tegudes, mis meeldivad isikule, keda armastatakse. Mida rohkem sa hakkasid oma taevast isa armastama, seda enam soovisid sa elada nii, nagu talle meeldib. Kui sa oled juba ristitud Jehoova tunnistaja, siis ajendas seesama armastus langetama sind oma elu tähtsaimat otsust. Sa pühendusid Jehoovale, lubades täita tema tahet, ja lasid end ristida. (Loe Roomlastele 14:7, 8.) Selle pühaliku lubaduse täitmiseks on vaja teha seda, mida Johannes mainib järgmisena.

 7. Millised on mõned Jumala käsud ja mida tema käskudest kinnipidamine tähendab?

⁷ Johannes selgitab, et me saame armastust Jumala vastu näidata sellega, kui peame kinni tema käskudest. Mis käsud need on? Piiblis on palju konkreetseid käske ja keelde. Näiteks on Jehoova keelanud purjutamise, hooruse, ebajumalakummardamise, varastamise ja valetamise. (1. Korintlastele 5:11; 6:18; 10:14; Efeslastele 4:28; Koloslastele 3:9.) Jumala käskudest kinnipidamine tähendab seda, et elatakse kooskõlas Piibli selgete moraalipõhimõtetega.

8., 9. Mõne olukorra kohta pole Piiblis otsest käsku. Kust me sel juhul teame, mis meeldib Jehoovale? Too näide.

⁸ Et Jehoovale meeldida, tuleb meil siiski teha enamat kui vaid kuuletuda tema otsestele käskudele. Jehoova pole meid piiranud seadustega, mis juhiksid igat meie elu tahku. Seepärast võime igapäevaelus sattuda paljudesse olukordadesse, mille kohta pole Piiblis ühtegi konkreetset käsku. Kust me sellistel juhtudel teame, mis meeldib Jehoovale? Piiblist on selgelt näha, missugune on Jumala mõtteviis. Jumala sõna uurides saame teada, mida Jehoova armastab ja mida ta vihkab. (Loe Laul 97:10; Õpetussõnad 6:16–19.) Me hakkame mõistma, milline suhtumine ja käitumine teda rõõmustab. Mida paremini me õpime tundma Jehoovat ja tema tegusid, seda enam mõjutab tema mõtteviis meie otsuseid ja käitumist. Seega, isegi kui mingi olukorra kohta pole Piiblis seadust, saame sageli aru, „mis on Jehoova tahe”. (Efeslastele 5:17.)

⁹ Näiteks pole Piiblis ühtegi otsest käsku, mis keelab meil vaadata filme ja telesaateid, kus kujutatakse jõhkrat vägivalda või hoorust. Kuid kas me üldse vajamegi nende kohta konkreetset käsku? Me teame, kuidas Jehoova nendesse asjadesse suhtub. Pühakiri ütleb selgelt: „Ta [Jehoova] vihkab igaüht, kes armastab vägivalda.” (Laul 11:5.) Veel öeldakse seal: „Jumal mõistab kohut hoorajate ja abielurikkujate üle.” (Heebrealastele 13:4.) Kui mõtiskleme nende Piibli sõnade üle, saame selgesti aru, mis on Jehoova tahe. Seepärast ei vaata me filme, mis kujutavad värvikalt tegusid, mida Jehoova vihkab. Me teame, et Jehoovale meeldib, kui hoidume moraalsest saastast, mida maailm peab süütuks meelelahutuseks.a

10., 11. Miks ja kuidas me kuuletume Jehoovale?

¹⁰ Mis on peamine põhjus, miks me täidame Jumala käske? Miks me soovime elada iga päev kooskõlas Jumala mõtteviisiga? Mitte lihtsalt sellepärast, et pääseda karistusest või vältida halbu tagajärgi, mis kaasnevad Jumala tahte eiramisega. (Galaatlastele 6:7.) Me kuuletume Jehoovale hoopis sellepärast, et väljendada oma armastust tema vastu. Nii nagu laps tahab, et isal oleks temast heameel, soovime meie, et Jehooval oleks meist heameel. (Laul 5:12.) Ta on meie isa ja me armastame teda. Mitte miski ei paku meile rohkem rõõmu ega rahulolu kui teadmine, et elame viisil, mis toob meile Jehoova soosingu. (Õpetussõnad 12:2.)

¹¹ Seega ei kuuletu me Jehoovale vastumeelselt, ei ole valivad ega sea tingimusi.b Me ei vali, milliseid käske täita ja milliseid mitte. Me ei kuuletu Jumalale vaid siis, kui see on mugav või kui see ei valmista erilisi raskusi. Vastupidi, me oleme „saanud südamest kuulekaks”. (Roomlastele 6:17.) Me tunneme sedasama mida laulukirjutaja, kes märkis: „Su käsud on mulle kallid, jah, neid ma armastan.” (Laul 119:47.) Niisiis kuuletume Jehoovale meelsasti. Me mõistame, et ta ootab ja väärib seda, et kuuletuksime talle täielikult ja tingimusteta. (5. Moosese 12:32.) Me soovime, et Jehoova võiks meie kohta öelda sama, mida pühakirjas öeldakse Noa kohta, kes armastusest Jumala vastu kuuletus talle aastakümneid. Piiblis on kirjas: „Noa tegi kõik nii, nagu Jumal oli teda käskinud. Ta tegi täpselt nii.” (1. Moosese 6:22.)

12. Millisel juhul rõõmustab meie kuulekus Jehoova südant?

¹² Mida tunneb Jehoova, kui kuuletume talle meelsasti? Piibel ütleb, et sellega me rõõmustame ta südant. (Õpetussõnad 27:11.) Kas meie kuulekus tõepoolest rõõmustab universumi kõrgeima valitseja südant? Jah, ja see on ka igati loogiline. Kui Jehoova meid lõi, andis ta meile vaba tahte. See tähendab, et meil on valikuvabadus: me saame valida, kas kuuletume Jumalale või mitte. (5. Moosese 30:15, 16, 19, 20.) Kui kuuletume oma taevasele isale meelsasti, sügavast armastusest tema vastu, on tal meist väga hea meel. (Õpetussõnad 11:20.) Niiviisi valime parima elutee.

13., 14. Miks võib öelda, et Jumala „käsud ei ole koormavad”? Too näide.

¹³ Johannes ütleb Jehoova nõuete kohta midagi väga julgustavat: „Tema käsud ei ole koormavad.” Kreeka sõna, mis on tõlgitud vastega „koormavad”, tähendab sõna-sõnalt „rasked”.c Üks teine piiblitõlge ütleb: „Tema käsud ei suru meid maha.” („New English Translation”.) Jehoova nõuded pole ebamõistlikud ega rõhuvad. Tema seadustele kuuletumine ei käi ebatäiuslikele inimestele üle jõu.

¹⁴ Toome näite. Üks hea sõber palub, et sa aitaksid tal kolida. Tal on palju kaste, millest mõnda on jõukohane kanda üksi, kuid teised on nii rasked, et neid tuleb tõsta kahekesi. Sõber näitab sulle, milliseid kaste võiksid sina tassida. Kas ta palub sul võtta kastid, mis on sulle liiga rasked? Ei. Ta ei soovi, et sa neid üksi tassides endale viga teeksid. Nii ka meie armastav ja lahke Jumal ei käsi meil teha midagi, mis meil üle jõu käiks. (5. Moosese 30:11–14.) Ta ei paluks meil kunagi kanda nii rasket koormat. Jehoova mõistab meie piire, „sest ta teab hästi, millised me oleme, tal on meeles, et oleme põrm”. (Laul 103:14.)

15. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova käsud on meile väga kasulikud?

¹⁵ Jehoova käsud pole mingil juhul koormavad. Need on meile väga kasulikud. (Loe Jesaja 48:17.) Seepärast ütles Mooses muistsele Iisraelile: „Jehoova käskis meil täita kõiki neid määrusi ning karta meie Jumalat Jehoovat, et meil ikka hästi läheks ja et me püsiksime elus, nagu me senini oleme püsinud.” (5. Moosese 6:24.) Ka meie võime olla kindlad, et kui Jehoova meil midagi teha käsib, peab ta silmas meie parimaid huve, meie igavest heaolu. Kuidas see võikski olla teisiti? Jehoova on piiritult tark. (Roomlastele 11:33.) Seetõttu ta teab, mis on meile parim. Peale selle öeldakse Piiblis, et Jehoova on armastus. (1. Johannese 4:8.) Armastus on tema põhiolemus, see mõjutab kõike, mida ta teeb ja ütleb. Sellele tuginevad kõik käsud, mis ta oma teenijatele annab.

16. Mis aitab meil Jumalale kuuletuda, kuigi meid mõjutab praegune rikutud maailm ja me oleme ebatäiuslikud?

¹⁶ See ei tähenda, et Jumalale on alati lihtne kuuletuda. Me peame pingutama, et me ei laseks Saatana võimuses oleval rikutud maailmal end mõjutada. (1. Johannese 5:19.) Me peame ka võitlema ebatäiusega, mille tõttu kipume Jumala seadustest üle astuma. (Roomlastele 7:21–25.) Kuid armastus Jumala vastu aitab meil olla võidukad. Jehoova õnnistab neid, kes teda armastavad ning soovivad talle kuuletuda. Ta annab oma püha vaimu „neile, kes talle kuuletuvad”. (Apostlite teod 5:32.) See vaim toob meis esile kauni vilja: head omadused, mis aitavad meil Jumalale kuulekaks jääda. (Galaatlastele 5:22, 23.)

17., 18. a) Mida me hakkame selles raamatus uurima ning mida peaksime seda tehes meeles hoidma? b) Mida arutatakse järgmises peatükis?

¹⁷ Selles raamatus uurime Jehoova põhimõtteid, moraalinorme ning palju muud, milles avaldub tema tahe. Kui me seda teeme, peame hoidma meeles mitut tähtsat asja. Esiteks, Jehoova ei sunni meid kuuletuma oma seadustele ja põhimõtetele; ta soovib, et kuuletuksime talle meelsasti ja kogu südamest. Teiseks, Jehoova soovib, et meie eluviis tooks meile külluslikult õnnistusi juba praegu ja tulevikus igavese elu. Kolmandaks, kui kuuletume Jumalale südamest, näitab see, kui väga me teda armastame.

¹⁸ Et aidata meil eristada õiget valest, on Jehoova andnud meile südametunnistuse. Kuid selleks, et võiksime südametunnistust usaldada, tuleb meil seda treenida, nagu on näha järgmisest peatükist.