37. PEATÜKK
Miks vanemad ei luba mul mõnusalt aega veeta?
Allisonis, Austraalia teismelises, tekitavad esmaspäeva hommikud koolis alati stressi.
”Kõik klassis räägivad oma nädalavahetusest,” sõnab ta. ”Nad jutustavad oma põnevatest seiklustest — kui mitmel peol nad käisid, kui mitme poisiga suudlesid, isegi sellest, kuidas nad politsei eest põgenesid ... See kõlab hirmuäratavalt, aga tundub nii lahe! Nad tulevad koju kell viis hommikul ja nende vanemad ei tee teist nägugi. Minul kästakse aga voodis olla juba enne, kui neil pole õhtu veel hoogugi sisse saanud!
No ja seejärel, kui nad on oma pööraste lugude rääkimise lõpetanud, küsivad nad, mida siis mina tegin. ... Mina käisin vaid kristlikul koosolekul ja kuulutamas. Tunnen, et ma pole midagi lahedat teinud. Seepärast vastan neile tavaliselt, et ei teinud midagi erilist. Selle peale küsivad nemad, miks ma siis nendega koos välja ei tulnud.
Võiks ju arvata, et pärast esmaspäeva läheb kergemaks. Aga kaugel sellest! Juba teisipäeval arutavad kõik järgmise nädalalõpu plaane. Mina tavaliselt istun ja kuulan vaikselt nende juttu. Tunnen end täiesti kõrvale jäetuna!”
KAS sinu esmaspäeva hommikud koolis sarnanevad Allisoni omadega? Sulle võib näida, et sinu koduukse taga on põnev maailm, kuid vanemad on ukse lukku keeranud; või siis tundub sulle, et oled lõbustuspargis, aga sinule on kõik atraktsioonid keelatud. Küsimus pole ju selles, et tahaksid teha kõike seda, mida su eakaaslasedki. Ei, sa tahad lihtsalt aeg-ajalt midagi toredat ette võtta. Kuhu sa näiteks sel nädalavahetusel kõige meelsamini läheksid?
□ Tantsima
□ Peole
□ Kontserdile
□ Kinno
□ Kuhugi mujale ․․․․․
Meelelahutust on vaja. Tegelikult Looja lausa soovib, et naudiksid oma noorusaega (Koguja 3:1, 4). Kuigi sul võib olla seda vahel raske uskuda, aga sinu vanemadki soovivad, et tunneksid elust rõõmu. Tõenäoliselt on nad aga õigustatult mures kahe asja pärast: 1) mida sa tahad teha ja 2) kellega koos sa soovid aega veeta.
Oletame, et sõbrad kutsuvad sind kuhugi kaasa, aga sa pole kindel, kuidas su vanemad sellele reageerivad. Kaalu kolme valikuvõimalust ja nendega kaasnevaid tagajärgi.
VALIK A ÄRA KÜSI MIDAGI, LIHTSALT MINE
Miks see võimalus võib tunduda hea? Sa tahad sõpradele muljet avaldada sellega, kui iseseisev sa oled. Sa leiad, et tead vanematest paremini, mida teha, või siis ei pea sa nende otsustest kuigipalju lugu (Õpetussõnad 14:18).
Tagajärjed. Sa võid küll sõpradele muljet avaldada, aga lisaks näevad nad ka seda, et oled valelik. Kui petad vanemaid, võid samahästi petta oma sõpru. Juhul kui vanemad sellest teada saavad, on nad ilmselt haavunud ja tunnevad end altveetuna ning võivad su panna koduaresti. Olla vanematele sõnakuulmatu ja minna ilma nende loata välja oleks rumal valik (Õpetussõnad 12:15).
VALIK B ÄRA KÜSI VANEMATELT JA ÄRA MINE
Miks see võimalus võib tunduda hea? Sa mõtled ettepaneku peale ja leiad, et see tegevus pole kooskõlas sinu põhimõtetega või et mõned kutsututest pole head kaaslased (1. Korintlastele 15:33; Filiplastele 4:8). Teisalt sa võib-olla soovid minna, kuid ei julge vanematelt luba küsida.
Tagajärjed. Juhul kui sa ei lähe sellepärast, et see pole sinu arvates hea mõte, oskad veenvamalt oma sõpradele ära öelda. Ent kui sa ei lähe üksnes sellepärast, et ei julge vanematelt luba küsida, võid hiljem tunda, et oled ainus, kes kodus istub ja norutab, selle asemel et midagi vahvat teha.
VALIK C KÜSI JA VAATA, MIDA VANEMAD VASTAVAD
Miks see võimalus võib tunduda hea? Sa tunnustad vanemate autoriteeti ja austad nende otsuseid (Koloslastele 3:20). Sa armastad oma vanemaid ega taha neile meelehärmi valmistada ja nende teadmata kodunt välja hiilida (Õpetussõnad 10:1). Pealegi saad sa omapoolseid põhjendusi esitada.
Tagajärjed. Vanemad tunnevad, et sa armastad neid ning pead neist lugu. Ja kui sinu soov on nende meelest mõistlik, võivad nad jah öelda.
Miks vanemad vahel ei ütlevad
Mis siis, kui vanemad sulle ei ütlevad? See võib olla masendav. Ent kui sa mõistad vanemate seisukohta, võib sul olla lihtsam olukorraga leppida. Näiteks võivad nad öelda ei ühel või enamal järgnevatest põhjustest.
Neil on rohkem tarkust ja kogemusi. Kui saaksid valida, siis ilmselt eelistaksid ujuda rannas, kus on vetelpäästjad. Miks? Sest samal ajal, kui sina veemõnusid naudid, ei pruugi sa kuigipalju ümbritsevaid ohte tajuda. Vetelpäästjad märkavad aga oma vaatluskohast ohte paremini.
Samamoodi võivad vanemad tänu sellele, et neil on rohkem tarkust ja kogemusi, tajuda ohte, mida sina ei näe. Rannal valvavate vetelpäästjate sarnaselt ei ole vanemate eesmärk su tuju rikkuda, vaid aidata sul vältida ohte, mis võiksid su rõõmu röövida.
Nad armastavad sind. Vanemad soovivad sind kogu hingest kaitsta. Armastus ajendab neid ütlema jah, mil võimalik, ning ei, mil vaja. Kui küsid neilt luba millegi tegemiseks, mõtlevad nad kõigepealt sellele, kas nad saavad nõusoleku anda ja siis tagajärgedega leppida. Vanemad annavad sulle loa üksnes siis, kui on ise piisavalt veendunud, et sinuga ei juhtu midagi halba.
Kuidas parandada šansse vanematelt nõusolekut saada
Sellega on seotud neli tegurit.
Ausus. Ennekõike tuleb sul endalt ausalt küsida: miks ma tegelikult tahan minna? Kas mind köidab eeskätt üritus või tahan kaaslaste hulgas heas kirjas olla? Kas seltskonnas on keegi, kellest olen huvitatud? Seejärel ole oma vanemate vastu aus. Ka nemad on kunagi noored olnud, pealegi tunnevad nad sind hästi. Seega aimavad nad tõenäoliselt nii või teisiti sinu tegelikke motiive. Nad hindavad su ausust ja sa võid nende tarkadest nõuannetest õppida (Õpetussõnad 7:1, 2). Ent kui sa ei ole aus, õõnestad oma usaldusväärsust ning siis väheneb ka tõenäosus, et sulle nõusolek antakse.
Ajastus. Ära pommita vanemaid küsimustega, kui nad on alles töölt koju jõudnud või kui nad on hõivatud mõne teise asjaga. Räägi nendega mõnel sobivamal hetkel. Ära siiski jäta loaküsimist viimasele minutile, et siis püüda neilt nõusolekut välja pressida. Vaevalt et su vanematele meeldib otsuseid rutakalt teha. Küsi luba varakult, andes niimoodi vanematele mõtlemisaega. Vanemad hindavad seda, et sa nendega arvestad.
Konkreetsus. Ära ole ebamäärane. Selgita, mida sa täpselt teha tahad. Vanemad pole rahul niisuguste vastustega nagu ”Ma ei tea”, eriti veel siis, kui nad küsivad sinult selliseid küsimusi nagu ”Kes seal veel on?”, ”Kas seal on mõni täiskasvanu, kes asja eest vastutab?”, ”Mis kell sa koju jõuad?”.
Suhtumine. Ära suhtu oma vanematesse kui vaenlastesse. Võta neid kui liitlasi, sest seda nad ju tegelikult on. Kui näed vanemates oma liitlasi, siis tõenäoliselt ei kiirga sinust nii palju sõjakust ning ka nemad on koostöövalmimad. Väldi selliste väidete esitamist nagu ”Te ei usalda mind”, ”Kõik teised lähevad” või ”Sõprade vanemad lubavad neil küll minna!”. Näita vanematele, et oled piisavalt küps nõustumaks nende otsusega ja pidamaks sellest lugu. Sel juhul peavad ka nemad sinust lugu. Järgmisel korral võivad nad olla altimad kaaluma nõusoleku andmist.
LISALUGEMIST SAMAL TEEMAL 2. KÖITE 32. PEATÜKIST
VÕTMEKIRJAKOHT
”Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant.” (Õpetussõnad 27:11)
IDEE
Kui lähed mingile üritusele, olgu sul ka tagavaraplaan juhuks, kui asjad viltu kisuvad. Mõtle eelnevalt, mida teed või ütled, kui tundub, et pead puhta südametunnistuse säilitamiseks ära minema.
KAS TEADSID ...?
Armastavad vanemad võivad vahel olla üleliia ettevaatlikud. Juhul kui nad ei mõista, milleks sa luba küsid, või kui sa pole nende arvates maininud kõiki olulisi fakte, ei pruugi nad nõusolekut anda.
TEGEVUSPLAAN!
Kui see, mida ma filmis või mingil üritusel kuulen-näen, häirib minu südametunnistust, siis ma ․․․․․
Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․
MIDA SINA ARVAD?
● Miks sa ei soovi alati oma vanematele rääkida kõigest, mida neil oleks otsuse langetamiseks vaja teada?
● Mis võib juhtuda, kui saad vanematelt loa kuhugi minna tänu sellele, et varjad nende eest olulisi fakte?
[Väljavõte lk 268]
”Nooremana olin ma ikka päris rumal. Mõned ”toredad” asjad, mida ma tegin, polnud pikemas perspektiivis sugugi toredad. Igal teol on oma tagajärg. Kahetsen, et ma oma vanemaid kuulda ei võtnud.” (Brian)
[Pilt lk 269]
Nagu vetelpäästjad rannas, märkavad ka sinu vanemad ohte paremini