Kuulutustöö meetodid. Inimesteni jõudmine kõikvõimalikel viisidel

1., 2. a) Millist võtet Jeesus kasutas, et rääkida suurele hulgale inimestele? b) Kuidas on Kristuse ustavad jüngrid tema eeskuju järginud ja miks?

JEESUSE ümber järverannale on kogunenud suur hulk rahvast, aga tema astub paati ja sõidab kaldast veidi eemale. Miks? Ta teab, et veepind kannab häält hästi edasi ja seetõttu kostab tema jutt paremini. (Loe Markuse 4:1, 2.)

² Enne ja pärast kuningriigi sündi jäljendasid Kristuse ustavad jüngrid tema eeskuju ja kasutasid uusi meetodeid, et hea sõnum kuningriigist jõuaks võimalikult paljudeni. Jumala rahvas soovib oma kuninga juhtimisel muutuvate oludega pidevalt kohaneda ja võtta kasutusele uudset tehnikat. Me soovime jõuda võimalikult paljude inimesteni, enne kui tuleb lõpp. (Matt. 24:14.) Vaadelgem mõningaid viise, mida on kasutatud, et kuulutada inimestele, kus tahes nad ka ei elaks. Mõelgem ka sellele, kuidas me saame võtta eeskujuks endisaegsete hea sõnumi kuulutajate usku.

 3. Miks valmistas tõe vaenlastele tuska see, et piibliuurijad avaldasid ajalehtedes kuningriigisõnumit?

³ Ajalehed. Vend Russell ja tema kaaslased olid andnud välja ajakirja Vahitorn alates aastast 1879 ning sel moel jõudis kuningriigisõnum paljudeni. Kuid näib, et aastale 1914 eelnenud kümnendil suunas Kristus asju selliselt, et head sõnumit võiks kuulda veelgi suurem hulk inimesi. Sündmused hakkasid hargnema aastal 1903. Sel aastal esitas protestantlike vaimulike ühenduse eesträäkija, usuteaduste doktor Ephraim Eaton väljakutse Charles Taze Russellile tulla väitlema Piibli õpetuste üle. Oma kirjas Russellile sõnas Eaton: „Olen mõelnud sellele, et avalik väitlus mõne küsimuse üle, milles me oleme eri meelt, ... pakuks avalikkusele suurt huvi.” Russell koos kaaslastega oli sellega päri ja seepärast leppisid nad kokku sealse tähtsaima ajalehe The Pittsburgh Gazette’iga, et see avaldaks need debatid. Need ajaleheartiklid olid nii populaarsed ja Russelli selgitus Piibli tõdedest sedavõrd kaasahaarav, et ajaleht pakkus võimalust avaldada tema jutlusi iga nädal. Kuidas selline asjade käik võis küll tõe vaenlastele tuska teha!

4., 5. Millist omadust Russell ilmutas ja kuidas saavad vastutaval kohal olevad vennad tema eeskuju jäljendada?

⁴ Peagi soovis üha rohkem ajalehti Russelli jutlusi avaldada. Ühes 1908. aasta Vahitornis teatati, et jutlusi trükitakse „regulaarselt üheteistkümnes ajalehes”. Ent ajalehetööga kursis olevad vennad andsid Russellile nõu viia ühingu büroo Pittsburghist mingisse tuntumasse linna, sest siis avaldaks Piiblil põhinevaid artikleid veelgi rohkem ajalehti. Kaaludes seda nõuannet ja võttes arvesse ka muid tegureid, viis Russell büroo 1909. aastal New Yorki Brooklynisse. Mis oli tulemus? Kõigest mõni kuu pärast kolimist avaldas tema artikleid juba umbes 400 ajalehte ning see arv aina kasvas. 1914. aastaks, kui oli rajatud kuningriik, ilmusid Russelli jutlused ja artiklid neljas keeles rohkem kui 2000 ajalehes!

⁵ Mida me võime neist sündmustest õppida? Neil, kel on tänapäeval Jumala organisatsioonis juhtpositsioon, oleks hea jäljendada Russelli alandlikkust. Mil moel? Tähtsate otsuste tegemisel tasuks neil kaaluda teiste nõuandeid. (Loe Õpetussõnad 15:22.)

 6. Kuidas ajalehtedes avaldatud artiklid üht naist mõjutasid?

⁶ Ajalehtedes avaldatud kuningriigisõnum muutis inimeste elu. (Heebr. 4:12.) Näiteks Ora Hetzel, kes ristiti 1917. aastal, oli üks paljudest, kes õppis ajaleheartiklite kaudu tõde tundma. Ora ütles: „Ma läksin pärast abiellumist külla oma emale, kes elab Minnesotas Rochesteris. Kohale jõudes leidsin ta ajaleheartikleid välja lõikamas. Tegemist oli Russelli jutlustega. Ema selgitas, mida kõike ta oli tänu neile teada saanud.” Ora võttis tõe vastu ja oli ustav Jumala kuningriigi kuulutaja kuus aastakümmet.

 7. Miks vennad lõpetasid hea sõnumi levitamise ajalehtede kaudu?

⁷ 1916. aastal panid kaks asjaolu juhtivaid vendi ümber hindama seda, kas tasub jätkata hea sõnumi levitamist ajalehtede kaudu. Esiteks oli käimas suur sõda ja oli raske hankida trükivahendeid. Sellest räägiti 1916. aastal meie Suurbritannia ajaleheosakonna aruandes, kus öeldi: „Praegu avaldavad jutlusi kõigest veidi üle 30 ajalehe. Üsna tõenäoliselt kahaneb nende arv lähiajal veelgi, kuna paber muutub üha kallimaks.” Teiseks asjaoluks oli vend Russelli surm 1916. aasta 31. oktoobril. Seetõttu teatati 1916. aasta 15. detsembri Vahitornis: „Nüüd, kus vend Russell on meie hulgast lahkunud, lõpetatakse jutluste avaldamine [ajalehtedes].” Kuigi head sõnumit enam ajalehtede kaudu ei levitatud, olid teised kuulutustöömeetodid, näiteks „Loomise fotodraama” näitamine, jätkuvalt väga edukad.

 8. Kuidas valmistati „Loomise fotodraamat”?

⁸ Slaidiesitlused. Russell ja ta kaaslased töötasid umbes kolm aastat „Loomise fotodraama” kallal, mille esmaesitlus toimus 1914. aastal. (Õpet. 21:5.) See oli uuenduslik kombinatsioon filmilõikudest, helisalvestistest ja värvilistest klaasslaididest. Piibli stseenide filmimisel osalesid sajad inimesed, isegi loomad. „Noa päevade filmimiseks toodi võtetele enamik ühe suure loomaaia asukatest,” öeldakse ühes 1913. aasta aruandes. Fotodraama sadu klaasslaide värvisid käsitsi kunstnikud Londonis, New Yorgis, Pariisis ja Philadelphias.

 9. Miks kulutati fotodraama tegemise peale palju aega ja raha?

⁹ Miks kulutati fotodraama tegemise peale palju aega ja raha? Seda selgitati 1913. aasta kokkutulekutel vastuvõetud resolutsioonis: „Ameerika ajalehtede vaieldamatu edu avaliku arvamuse kujundamisel koomiksite ja illustratsioonide abil, aga samuti kinematograafia hämmastav populaarsus ja laialdased võimalused annavad meile, edumeelsetele kuulutajatele ja piibliklasside õpetajatele, igati alust toetada kinematograafia ja slaidide kasutamist kuulutustööl kui tõhusat ja väärikat moodust hea sõnumi levitamiseks.”

10. Kui laialdaselt fotodraamat näidati?

¹⁰ 1914. aastal näidati fotodraamat iga päev 80 linnas. Seda nägi umbes kaheksa miljonit inimest Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Samal aastal näidati fotodraamat Austraalias, Norras, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Šveitsis, Taanis ja Uus-Meremaal. Väiksemate linnade jaoks valmistati ilma filmilõikudeta lihtsustatud versioon, mida nimetati „Heureka draamaks”. Seda oli odavam toota ja lihtsam transportida. 1916. aastaks oli „Loomise fotodraamat” või „Heureka draamat” tõlgitud armeenia, hispaania, itaalia, kreeka, norra, poola, prantsuse, rootsi, saksa ja soome keelde.

11., 12. Millist mõju avaldas fotodraama ühele noormehele ja milles on ta meile heaks eeskujuks?

¹¹ Prantsuskeelne fotodraama avaldas sügavat muljet 18-aastasele noormehele Charles Rohnerile. Ta jutustab: „Seda näidati mu kodulinnas Colmaris, mis asub Prantsusmaal Alsace’is. Kohe algusest peale avaldas mulle muljet Piibli tõe selge esitus.”

¹² Charles ristiti ja 1922. aastal alustas ta täisajalist teenistust. Üheks tema esimeseks ülesandeks oli olla abiks fotodraama esitlustel Prantsusmaal. Ta kirjeldab oma tööd järgmiselt: „Mul oli mitu ülesannet: ma mängisin viiulit ning olin raamatupidamissulane ja kirjandussulane. Samuti pidin ma enne fotodraama algust paluma kuulajaskonnal vaikseks jääda. Vaheajal pakkusime kirjandust. Iga vend või õde vastutas teatud osa eest saalis. Väljaanded käes, pakkusid nad neid igale inimesele, kes nende saaliosas istus. Lisaks sellele olid meil saali sissekäigu juures lauad täis kirjandust.” 1925. aastal kutsuti Charles New Yorki Brooklyni Peetelisse. Talle anti ülesandeks juhatada vastloodud raadiojaama WBBR orkestrit. Vend Rohneri eeskuju võib panna meid mõtlema sellele, kas ka meie oleme valmis vastu võtma mistahes ülesannet, et levitada kuningriigisõnumit. (Loe Jesaja 6:8.)

13., 14. Kuidas aitas raadio head sõnumit levitada? (Vaata ka kaste „Raadiojaama WBBR saated” ja „Ülitähtis kokkutulek”.)

¹³ Raadio. 1920. aastatel fotodraama osatähtsus vähenes ja raadio roll hea sõnumi levitamisel üha suurenes. 16. aprillil 1922 edastati raadios vend Rutherfordi kõne, mille ta esitas USA-s Pennsylvanias Philadelphias Metropolitan Opera majas. Seda kõnet pealkirjaga „Miljonid nüüd elavatest ei sure kunagi!” kuulas umbes 50 000 inimest. Seejärel, 1923. aastal, kanti esimest korda raadio teel üle osa kokkutuleku programmist. Juhtivad vennad otsustasid, et lisaks kommertsraadiojaamade kasutamisele oleks tark teha oma raadiojaam. See ehitati Staten Islandile New Yorgis ja registreeriti nimega WBBR. Esimene raadioülekanne tehti 24. veebruaril 1924.

¹⁴ Raadiojaama WBBR eesmärki selgitati 1924. aasta 1. detsembri Vahitornis järgmiselt: „Arvame, et raadio on kõige ökonoomsem ja tõhusam tõesõnumi levitamise vahend, mis seni kasutusel on olnud.” Artiklis öeldi: „Kui Issanda arvates oleks vaja tõe levitamiseks veel raadiojaamu ehitada, annab ta selleks ka raha omal moel.” (Laul 127:1.) 1926. aastaks oli Jehoova rahval kuus raadiojaama. Kaks olid Ühendriikides: WBBR New Yorgis ja WORD Chicago lähedal. Teised neli olid Kanadas: Albertas, Briti Columbias, Ontarios ja Saskatchewanis.

15., 16. a) Mismoodi reageerisid Kanada vaimulikud meie raadiosaadetele? b) Kuidas täiendasid teineteist raadio teel edastatud kõned ja majast majja töö?

¹⁵ Piibli tõe laialdane levitamine raadio kaudu ei jäänud ristiusu vaimulikele märkamata. Albert Hoffman, kes oli tuttav Saskatchewani raadiojaama tööga, lausus: „Järjest enam inimesi sai teada, kes on piibliuurijad [nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti]. Head tunnistust anti kuni 1928. aastani, kui vaimulike survel kõik piibliuurijate raadiojaamad Kanadas kaotasid tegevusloa.”

¹⁶ Kuigi meie raadiojaamad Kanadas suleti, kanti piibliteemalisi kõnesid üle kommertsjaamades. (Matt. 10:23.) Et juhtida neile kõnedele inimeste tähelepanu, trükiti Vahitornis ja Kuldses Ajas (praegu Ärgake!) ära nimekiri sellistest kommertsraadiojaamadest. Nii said Jehoova teenijad ukselt uksele kuulutades innustada inimesi kuulama kõnesid kohalikest raadiojaamadest. Mis oli tulemus? 1931. aasta jaanuari Ringkiri ütles: „Raadiosaadetest on olnud vendadele palju kasu ukselt uksele kuulutustööl. Me oleme saanud rohkesti teateid selle kohta, et inimesed on neid saateid kuulanud ja on tänu vend Rutherfordi kõnedele valmis võtma raamatuid, mida neile pakuti.” Ringkirjas öeldi raadiosaadete ja majast majja töö kohta, et need on „Issanda organisatsiooni kaks võimsat kuulutustöömeetodit”.

17., 18. Kuidas kasutati raadiot edasi, kuigi olud muutusid?

¹⁷ 1930. aastatel püüti üha enam takistada meie tööd, mida tegime kommertsraadiojaamade kaudu. 1937. aasta lõpupoole kohanes Jehoova rahvas muutuvate oludega. Enam ei kasutatud kommertsraadiojaamu ja üha suuremat rõhku pöörati majast majja kuulutamisele.a Siiski oli raadiol tähtis roll kuningriigisõnumi levitamisel mõningates kõrvalistes paikades või poliitiliselt isoleeritud maades. Näiteks edastas üks Lääne-Berliini raadiojaam aastatel 1951–1991 korrapäraselt Piibli kõnesid, et kuningriigisõnumit kuuleksid tollasel Ida-Saksamaal elavad inimesed. Alates 1961. aastast andis üks riiklik raadiojaam Lõuna-Ameerikas Surinames üle 30 aasta eetrisse 15-minutilist saadet, tänu millele levisid Piibli tõed. Aastatel 1969–1977 tegi meie organisatsioon üle 350-osalise saatesarja pealkirjaga „Kogu Pühakiri on kasulik” ja USA-s edastas seda sarja 291 raadiojaama 48 osariigis. 1996. aastal oli ühes Lääne-Samoa pealinna Apia raadiojaamas iga nädal saade „Vastuseid teie piiblilistele küsimustele”.

¹⁸ 20. sajandi lõpus polnud raadiol enam sama tähtsat rolli hea sõnumi levitamisel kui varem. Ent esile kerkis uus viis jõuda ennenägematult paljude inimesteni.

19., 20. Miks tegid Jehoova tunnistajad veebisaidi jw.org ja kui tõhus see on olnud? (Vaata ka kasti „JW.ORG”.)

¹⁹ Internet. 2013. aasta seisuga kasutas internetti enam kui 2,7 miljardit inimest ehk umbes 40 protsenti maailma rahvastikust. Teatud hinnangute kohaselt pääseb umbes kaks miljardit inimest internetti mõne mobiilse seadme, näiteks nutitelefoni või tahvelarvuti kaudu. See arv kasvab kogu maailmas pidevalt, kuid kõige kiiremini Aafrikas, kus on juba üle 90 miljoni mobiilse interneti kasutaja. Tänu sellisele arengule on oluliselt muutunud see, kuidas inimesed infot saavad.

²⁰ Jehoova rahvas võttis selle massiteabevahendi tarvitusele 1997. aastal. Aastal 2013 oli veebisait jw.org tõlgitud umbes 300 keelde ja Piiblil põhinevat teavet oli võimalik alla laadida rohkem kui 520 keeles. Iga päev käiakse veebisaidil üle 750 000 korra. Lisaks videotele laaditakse iga kuu alla umbes kolm miljonit raamatut, neli miljonit ajakirja ja 22 miljonit helisalvestist.

21. Mida võib õppida Sina loost?

²¹ Veebisaidist on saanud võimas vahend, et levitada head sõnumit Jumala kuningriigist isegi nendes maades, kus kuulutustöö on piiratud. Näiteks 2013. aasta alguses avastas mees nimega Sina veebisaidi jw.org ning helistas USA-s asuvasse peakorterisse ja palus rohkem infot Piibli kohta. Mille poolest oli see telefonikõne nii eriline? See mees oli kasvanud üles muslimi peres ja elas ühes kõrvalises külas maal, kus Jehoova tunnistajate tegevusele on seatud ranged piirangud. Tänu sellele kõnele korraldati nii, et üks USA-s elav tunnistaja hakkas temaga kaks korda nädalas Piiblit uurima ja tegi seda videokõne vahendusel.

22., 23. a) Kas kuulutustöömeetodid, mille abil on jõutud paljude inimesteni, on vahetanud välja ukselt uksele kuulutustöö? b) Kuidas on kuningas õnnistanud meie tegevust?

²² Ükski neist meetoditest, mille abil on jõutud paljude inimesteni – ajalehed, „Loomise fotodraama”, raadiosaated ning veebisait – pole mõeldud asendama ukselt uksele kuulutustööd. Miks? Sest Jehoova rahvas järgib Jeesuse eeskuju. Jeesus ei kuulutanud mitte üksnes rahvahulkadele, vaid ka üksikisikutele. (Luuka 19:1–5.) Ta õpetas oma jüngreid tegema sedasama ning andis neile sõnumi, mida rääkida. (Loe Luuka 10:1, 8–11.) Nagu oli juttu kuuendas peatükis, on juhtivad vennad alati õhutanud igat Jehoova teenijat rääkima inimestega silmast silma. (Ap. t. 5:42; 20:20.)

²³ Sada aastat pärast kuningriigi sündi õpetavad ligi kaheksa miljonit kuulutajat innukalt teistele, mis on Jumala eesmärk. On ilmselge, et kuningas on õnnistanud meetodeid, mida me oleme kuningriigi kuulutamiseks kasutanud. Nagu me järgmisest peatükist näeme, on ta andnud meile ka töövahendid, mida me vajame hea sõnumi levitamiseks igale rahvale, suguvõsale ja keelele. (Ilm. 14:6.)