Kuidas Jumalaga lähedaseks saada?

1., 2. Kes olid mõned Jehoova sõbrad?

MILLISEID inimesi sina endale sõbraks soovid? Tõenäoliselt selliseid, kellega sa hästi läbi saad ja kelle iseloom ja omadused sind köidavad.

² Läbi aegade on elanud inimesi, keda Jehoova on pidanud oma sõpradeks. Üks neist oli Aabraham. (Jesaja 41:8; Jaakobuse 2:23.) Ka Taavet oli Jehoova sõber. Jehoova ütles tema kohta: „[Ta] on mulle südame järele.” (Apostlite teod 13:22.) Ja prohvet Taanieli kohta on Piiblis öeldud, et ta oli Jumalale väga kallis. (Taaniel 9:23.)

 3. Miks olid Aabrahamil, Taavetil ja Taanielil Jehoovaga nii erilised suhted?

³ Miks olid Aabrahamil, Taavetil ja Taanielil Jehoovaga nii erilised suhted? Sest nad kuuletusid talle. Näiteks ütles Jehoova Aabrahamile: „Sa võtsid kuulda mu häält.” (1. Moosese 22:18.) Isegi tervel rahval võivad olla Jehoovaga lähedased suhted. Jehoova ütles Iisraeli rahvale: „Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas.” (Jeremija 7:23.) Kui tahame, et Jehoova meidki oma sõbraks peaks, tuleb meil talle kuuletuda.

4., 5. Kuidas Jehoova meid aitab?

⁴ Piiblis öeldakse: „Jehoova pilk käib ringi kogu maal, sest ta tahab võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga.” (2. Ajaraamat 16:9.) Kuidas Jehoova meid aitab? Tekstis Laul 32:8 tõotab Jehoova: „Ma teen sind targaks ja õpetan sulle teed, mida käia, annan sulle nõu ja hoian sul silma peal.”

⁵ Saatan püüab teha kõik selleks, et rikkuda meie suhteid Jumalaga. Jehoova aga kaitseb meid tema eest. (Loe Laul 55:22.) Jehoova sõpradena teenime teda kogu südamest ja jääme talle ustavaks ka siis, kui see pole kerge. Taavet ütles: „Ma ei kõigu eal, sest tema [Jehoova] on mu paremal käel.” (Laul 16:8; 63:8.) Meiegi võime olla kindlad, et Jehoova aitab meil talle ustavad olla. Ent kuidas püüab Saatan meie suhteid Jumalaga rikkuda?

 6. Mida Saatan inimeste kohta väidab?

⁶ Nagu eelmine peatükk selgitas, väitis Saatan, et Jehoova on halb valitseja. Ta tembeldas Jehoova valetajaks ning andis mõista, et Jehoovast on ebaõiglane inimeste eest otsustada, mis on õige ja mis vale. Piiblis olevast Iiobi raamatust selgub, et Saatan laimab ka inimesi, kes soovivad olla Jumalale meelepärased. Ta väidab, et nad ei teeni Jumalat mitte armastusest, vaid omakasust. Samuti väidab ta, et suudab kelle tahes Jumalast ära pöörata. Vaatame nüüd, mida me võime Iiobi loost õppida.

7., 8. a) Kuidas Jehoova Iiobisse suhtus? b) Mida ütles Iiobi kohta Saatan?

⁷ Iiob oli Jumala teenija, kes elas umbes 3600 aastat tagasi. Jehoova ütles tema kohta: „Teist temasugust maa peal ei ole. Ta on õige mees, igapidi laitmatu, kardab Jumalat ja hoidub kurjast.” (Iiob 1:8.) Jehoova pidas Iiobit oma sõbraks.

⁸ Saatan väitis, et Iiob teenib Jumalat isekatel motiividel. Ta ütles Jehoovale: „Eks ole sa teinud kaitsva tara tema, ta maja ja kõige ümber, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta karjad on kasvanud ja laienenud üle maa. Kui sa aga sirutad oma käe ja puudutad kõike, mis tal on, siis neab ta sind näkku!” (Iiob 1:10, 11.)

 9. Mida lubas Jehoova Saatanal teha?

⁹ Seega väitis Saatan, et Iiob teenib Jehoovat vaid selleks, et temalt midagi saada. Samuti väitis ta, et suudab panna Iiobi Jehoovast lahti ütlema. Jehoova ei kahelnud Iiobis, kuid lubas Saatanal ta siiski proovile panna. Nii pidi saama kõigile ilmsiks, kas Iiob teenib Jumalat armastusest või mitte.

10. Millised õnnetused Saatan Iiobi peale tõi ja kas ta saavutas oma eesmärgi?

¹⁰ Saatan tõi Iiobi peale mitu ränka õnnetust. Iiob kaotas kõik, mis tal oli. Tema kariloomad kas rööviti või tapeti. Enamik tema sulaseid sai surma. Tema kümme last hukkus tormis. Sellegipoolest jäi Iiob Jehoovale ustavaks. Piiblis on kirjas: „Kõige selle juures ei teinud Iiob pattu ega süüdistanud Jumalat milleski.” (Iiob 1:12–19, 22.)

11. a) Mida Saatan veel tegi? b) Mis oli Iiobi kindel otsus?

¹¹ Saatan ei andnud alla. Ta väitis, et kui Iiobit tabab mõni piinarikas haigus, neab ta Jumalat näkku. Niisiis lõi Saatan Iiobit valusate paisetega. (Iiob 2:5, 7.) Iiob jäi aga Jehoovale ustavaks. Ta ütles: „Ma ei loobu oma laitmatusest kuni surmani!” (Iiob 27:5.)

12. Kuidas ilmnes, et Saatan on valetaja?

¹² Iiob ei teadnud seda, mida Saatan tema kohta väitnud oli, ega seda, miks ta nii rängalt kannatab. Ta mõtles, et tema hädade taga on Jehoova. (Iiob 6:4; 16:11–14.) Sellest hoolimata jäi ta Jehoovale ustavaks. Nüüd oli ilmselge, et Iiob ei teeni Jumalat omakasu pärast, vaid sellepärast, et armastab teda. Saatana väited olid osutunud valeks.

13. Millised tulemused olid sellel, et Iiob jäi Jumalale ustavaks?

¹³ Kuigi Iiob ei teadnud taevas toimunust midagi, jäi ta Jumalale ustavaks ja tõendas sellega, et Saatan on õel laimaja. Iiob oli tõesti Jehoova sõber ja sai oma ustavuse eest ka tasu. (Iiob 42:12–17.)

14., 15. Mida väidab Saatan kõikide inimeste kohta?

¹⁴ Iiobi loost võime õppida midagi väga olulist. Saatan väidab, et meiegi teenime Jehoovat lihtsalt omakasu pärast. See tuleb välja tekstist Iiob 2:4, kus on kirjas Saatana sõnad „Inimene annab oma elu eest kõik, mis tal on”. Niisiis ei käinud Saatana laim ainult Iiobi, vaid iga inimese kohta. Sadu aastaid pärast Iiobi surma pandi kirja tekst Õpetussõnad 27:11, kus on öeldud: „Ole tark, mu poeg, ja rõõmusta mu südant, et võiksin vastata sellele, kes mind teotab.” Saatan laimas endiselt Jehoovat ja tema teenijaid.

¹⁵ Kui sa otsustad Jehoovale kuuletuda ja temaga lähedaseks saada, on sul võimalik tõendada, et Saatan on valetaja. Isegi kui pead selleks oma elus suuri muudatusi tegema, on see vaeva väärt. Pea meeles, et Saatan väidab sinugi kohta, et sa ei kuuletu Jumalale, kui see on raske. Ta püüab panna meid Jumalale truudust murdma. Kuidas ta seda teeb?

16. a) Mil moel püüab Saatan meie suhteid Jehoovaga rikkuda? b) Kuidas võib Saatan püüda sind Jehoovast eemale viia?

¹⁶ Saatan püüab rikkuda meie suhteid Jumalaga mitmel moel. Näiteks kasutab ta selleks otserünnakut. Piibel ütleb: „Kurat käib ringi nagu möirgav lõvi ja otsib, keda neelata.” (1. Peetruse 5:8.) Ära siis üllatu, kui mõni su sõber, pereliige või keegi teine püüab takistada sind Piiblit uurimast ja Jumalale meelepäraselt toimimast.a (Johannese 15:19, 20.) Peale selle kasutab Saatan salakavalaid võtteid, et ahvatleda meid Jehoova vastu eksima. Piibel ütleb, et ta moondab ennast valguseingliks. (2. Korintlastele 11:14.) Ja veel püüab Saatan panna meid mõtlema, et me pole Jumala teenimiseks piisavalt head. (Õpetussõnad 24:10.)

17. Mis aitab meil Jehoovale kuuletuda?

¹⁷ Kui kuuletume Jehoovale, tõendame omalt poolt, et Saatan on valetaja. Mis aitab meil sõnakuulelik olla? Armastus Jehoova vastu. Piibel ütleb: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma jõuga!” (5. Moosese 6:5.) Sedamööda, kuidas kasvab meie armastus Jumala vastu, kasvab ka meie soov teha seda, mida ta meilt ootab. Apostel Johannes kirjutas: „Armastust Jumala vastu saame näidata sellega, et peame kinni tema käskudest, ja tema käsud ei ole koormavad.” (1. Johannese 5:3.)

18., 19. a) Mis on mõned asjad, millest Jehoova soovib, et me hoiduksime? b) Kust me teame, et Jehoova ei palu meil kunagi teha midagi üle jõu käivat?

¹⁸ Mida siis Jehoova meilt ootab? Näiteks soovib ta, et me teatud asjadest hoiduksime. Osa neist on loetletud kastis „Vihka seda, mida vihkab Jehoova”. Esmapilgul ei pruugi kõik need asjad nii halvad näida. Kui aga loed seal viidatud kirjakohti ja mõtiskled nende üle, mõistad, miks on tark Jehoovale kuuletuda. Ehk näed ka vajadust oma elus muudatusi teha. Enda muutmine ei pruugi olla kerge, kuid see tasub end ära: sa leiad rahu ja rõõmu teadmisest, et oled Jumalale meelepärane. (Jesaja 48:17, 18.) Miks me võime olla kindlad, et suudame oma elus vajalikke muudatusi teha?

¹⁹ Jehoova ei palu meil kunagi teha midagi üle jõu käivat. (5. Moosese 30:11–14.) Ta armastab meid ja tunneb meid paremini kui me ise. Ta teab meie tugevaid ja nõrku külgi. (Laul 103:14.) Me võime saada julgustust järgmistest apostel Pauluse sõnadest: „Jumal on ustav ja ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda; ta valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada.” (1. Korintlastele 10:13.) Jehoova aitab meil teha seda, mis on õige. Ta võib anda meile koguni jõudu, mis ületab tavapärase, et suudaksime katsumustes kindlaks jääda. (2. Korintlastele 4:7.) Paulus oli Jehoova abi ise kogenud ja kinnitas: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filiplastele 4:13.)

20. Millised me peaksime olema, et Jehoovale meeldida?

²⁰ Kui tahame Jehoovale meelepärased olla, ei piisa ainult sellest, et hülgame halvad harjumused ja teod. Meil tuleb ka hakata armastama seda, mida tema armastab. (Roomlastele 12:9.) Tekstist Laul 15:1–5 (loe) saame teada, millised me peaksime olema, et Jehoovale meeldida. Samuti tuleks meil püüda ilmutada armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, headust, usku, tasadust ja enesevalitsust. (Galaatlastele 5:22, 23.)

21. Mis aitab meil arendada endas Jumalale meelepäraseid omadusi?

²¹ Mis aitab meil endas selliseid omadusi arendada? Seda aitab teha korrapärane Piibli lugemine ja uurimine. (Jesaja 30:20, 21.) Nii õpime Jumala isiksust paremini tundma ja meie armastus tema vastu kasvab. Ja sedamööda, kuidas kasvab armastus tema vastu, tugevneb ka soov talle kuuletuda.

22. Mis tulemused on sellel, kui kuuletud Jehoovale?

²² Piibel võrdleb enda muutmist ümberriietumisega. Seal öeldakse: „Võtke seljast vana isiksus ... ja riietuge uude isiksusse.” (Koloslastele 3:9, 10.) End muuta ja Jehoovale kuuletuda pole alati kerge, kuid see toob suure tasu. (Laul 19:11.) Tee siis otsus täita Jehoova tahet. Teeni Jehoovat armastusest, mitte pelgalt tasu pärast. Nii tõendad, et Saatan on alatu valetaja. Samuti peab Jehoova siis ka sind oma sõbraks.