15 NOOMI JA RUTT
Nad jagasid kaotusvalu
NOOMI oli tundnud oma elus palju muret ja südamevalu. Kui Iisraeli tabas näljahäda, viis tema mees nende pere Petlemmast Moabimaale. Mõne aja pärast mees aga suri ning Noomi oli nüüd üksi oma kahe pojaga võõral maal. Kui poisid suureks kasvasid, abiellusid nad moablannadega, neidudega, kes ei teeninud Jehoovat. Umbes kümne aasta pärast tabas Noomit järgmine tragöödia: mõlemad pojad surid. Kummalgi neist polnud lapsi. Seega oli Noomi kaotanud nii abikaasa kui ka pojad ja tal polnud lootustki saada lapselapsi.
Noomi tundis, et tal pole enam põhjust Moabimaale jääda. Niisiis otsustas ta minna tagasi koju Petlemma, kuhu oli umbes nädala teekond. Tema miniad Rutt ja Orpa läksid temaga kaasa. Ent mõte, et kodumaad ja sugulasi maha jättes võivad nad jääda ilma igasugusest võimalusest uuesti abielluda ja emaks saada, oli Noomile liig raske kanda. Seepärast keelitas ta neid minema tagasi oma ema koju. Ta oli vapralt valmis teekonda üksi jätkama. Rutt ja Orpa muutusid Noomi sõnade peale kurvaks ja puhkesid nutma. Orpa pöörduski tagasi koju, kuid Rutt jäi truult oma ämma kõrvale.
Ta lausus Noomile pisarsilmil: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja sinust lahkuksin, sest kuhu lähed sina, sinna lähen ka mina, ja kus veedad öö sina, seal veedan öö ka mina. Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal.” See südi naine oli otsustanud teha Noomi Jumala Jehoova ka oma Jumalaks.
Noomil ja Rutil tuleb taluda kibedat kaotusvalu, kuid Jehoova rahva seas leiavad nad lohutust
Nii läkski Rutt koos Noomiga Iisraeli, jättes maha oma sugulased, tuttava keskkonna ja moabiitide jumalad. Kui nad Petlemma jõudsid, imestasid mõned naised, kui palju oli Noomi aastatega muutunud. Noomi kurtis neile, et Jehoova on tema elu väga kibedaks teinud ja ta tühjade kätega tagasi toonud. Mida võis Rutt seda kuuldes tunda, Rutt, kes oli Noomi pärast nii paljust loobunud? Kui see tegigi haiget, ei näidanud ta seda välja.
Et end ja Noomit ära elatada, läks Rutt viljapõldudele järelnoppima. Ta sattus tööle põllule, mis kuulus jõukale maaomanikule, Raahabi pojale Boasele. Viimane uuris oma töölistelt, kes on see noor naine, kes nii usinalt tema põldudel töötab. Ta sai teada, kui isetult on Rutt oma ämma eest hoolitsenud. Boas kiitis Rutti, et ta on otsinud varju Jehoova juurest, ja keelas oma töölistel teda kimbutada.
Õhtul jutustas Rutt Noomile sellest, kui lahke oli Boas tema vastu olnud. Kuuldu tekitas Noomis elevust: ehk võiks Rutist saada Boase noorik? Boas oli nende sugulane ja Jumala seaduses oli säte, et kui naine jääb leseks ja tal pole lapsi, on tal õigus abielluda oma mehe lähisugulasega. Nii võis ta saada järglase, kes kannab edasi surnud mehe nime, tänu millele kadunu perekonnaliin ei katke ja pärandmaa jääb perekonda. (5. Moos. 25:5, 6.) Õhinal selgitas Noomi Rutile, mida tal tuleb teha.
Kuigi tava, millest Noomi rääkis, võis tunduda veider ja hirmutav, oli Rutt nõus selle kohaselt tegutsema. Samal õhtul läks ta viljapeksuplatsile, kus mehed pärast pikka tööpäeva viljahunnikute kõrval magasid. Rutt hiilis Boase juurde, tõstis tema jalgadelt katte ning heitis sinna maha. Kui Boas ärkas, palus Rutt alandlikult, et mees ta välja ostaks. Tajudes ilmselt Ruti ärevust, rääkis Boas temaga väga lahkelt. Naise julgus ja truu armastus Jehoova ja oma pere vastu avaldas talle sügavat muljet ning ta lubas uurida, kas tal on võimalik tema palvet täita.
Järgmisel päeval läks Boas linnavanemate juurde ning ajas asja joonde, tehes kõik nagu kord ja kohus. Pärast seda abiellus ta Rutiga ning neile sündis poeg Oobed. Lapselapsuke tõi Noomile ülisuurt rõõmu. Oobedist sai kuningas Taaveti ning ka tõotatud messia esiisa. (Matt. 1:5, 6, 16.) Noomi ja Rutt olid tõepoolest vaprad naised ning Jehoova tasus neile heldelt.
Piibliviide
Aruteluks
Millest on näha, et Noomi ja Rutt olid julged ja usaldasid Jehoovat?
Uurimiseks
1. Mille poolest oli Iisraelis kehtiv järelnoppimise tava muistses Lähis-Idas eriline? (ia, lk 39, lõik 23, allm.) A
Pilt A
Pilt A
2. Millest võib järeldada, et Rutt läks Boase juurde puhastel ajenditel? (ia, lk 47, lõigud 17–18.)
3. Miks nimetas Boas Rutti oma tütreks? (Rutt 2:8; w16.11, lk 3.)
4. Erinevalt mehest, kelle nimi pole teada, oli Boas nõus Rutiga abielluma. Kuidas näitab see tema isetust? (w23.03, lk 14.) B
Pilt B
Leia praktiline väärtus
Kuidas võib meid rahaliste raskuste korral aidata see, kui oleme Ruti eeskujul töökad ja tänumeelsed? C
Pilt C
Rutt oli raskel ajal Noomile toeks. Mida võib Rutilt õppida teiste toetamise kohta? Mida võib Noomilt õppida abi vastuvõtmise kohta?
Kuidas veel saad sa Noomit ja Rutti eeskujuks võtta?
Näe suurt pilti
Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?
Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?
Mida ma tahaksin Noomilt ja Rutilt uues maailmas küsida?
Vaata lisa
Mida võib õppida Ruti raamatust truu armastuse kohta?
Selle pildisarja abil võid Ruti loo oma lastele elavamaks teha.